Lihtne Moskva, glamuuri ja särata

19.04.2012
Tiina Jurjeva

Suur tädi, lillade huulte ja krunniga pealael, käratab mulle „Женщина, сдачи нету!” („Naisterahvas, peenraha pole!”) ja sulgeb pauguga piletimüügiputka väikese akna. Nii võtab mind vastu mu armas Moskva, kui üritan osta bussipiletit. Sellel hetkel saan aru, et olen kodus.

Vaade minu 11. korruse trepikoja aknast

Käin Moskvas päris tihti, kuna veetsin seal oma elu esimesed 18 aastat. Minu vanemad elavad seal tänaseni. Nimelt on meil rahvusvaheline perekond: mu ema on eestlane ja isa pesuehtne moskvalane.

Minu ema räägib tihti, et ta ei ela Moskvas, vaid Bibirevos – megapolise põhjapoolses linnaosas, mis piirneb Moskvat ääristava ringteega. Minu majast ringteeni kõndimiseks kulub umbes 5 minutit.

Enamik moskvalasi elabki nii, et lahkub harva oma rajoonist. Näiteks Bibirevos, mis pole just kõige suurem linnaosa, elab peaaegu 150 000 inimest. Rohkem kui Tartus. Siin on omad ülikoolid, kirikud, kinod, 20 keskkooli, 30 lasteaeda, meeletul hulgal poode, turge, parke. See on väga puhas ja roheline linnaosa. Nagu Mustamäe, kuid siinsed majad on kas 12-, 16- või 22-korruselised.

Ehtne Moskva äärelinna turg ja üks popimaid tooteid – hapukapsas. Valikus on kümmekond kapsasorti: magus kapsas puuviljadega või rosinatega, hapukapsas küüslauguga, paprikaga, maitserohelise või jõhvikatega jne.

Moskva koosneb 125 taolisest rajoonist, milles kokku elab 11,5 miljonit inimest. Koos satelliitlinnadega on inimeste arv Moskvas 14,5 miljonit. Kuid need on vaid ametlikud arvud. Sellele võib julgelt liita 1-2 miljonit inimest, kes elavad Moskvas illegaalselt. Oma elanike arvuga jääb Moskva kuskile Delhi ja Sŏuli vahele. Venemaa pealinn on suurem kui Peking, Tokyo, New York või London.

Moskvalaste igapäevased mured ja rõõmud

Elu Moskvas ei erine kardinaalselt elust Eestis. Keskmine palk Moskvas on veidi üle 1000 euro, kuid ma tean väheseid, kes nii palju teenivad. Enamasti teenitakse kuskil poole võrra vähem. Eks see on nagu ikka suurte linnades, käärid rikaste ja vaeste vahel on väga suured. Palju tehakse mustalt tööd – haltuurat. Kuna riik tegeleb aktiivselt inimeste lollitamisega, vastavad inimesed riigile samaga.

Poodides maksab toidukraam mõnevõrra rohkem kui Eestis. Seepärast eelistab moskvalane külastada korra nädalas turgu või suurt hulgiladu. Sealsed hinnad on enam-vähem samad meie omadega, kuid toidukvaliteet on oluliselt kehvem. Näiteks on Moskvas peaaegu võimatu leida piima, mis poleks tehtud piimapulbrist. Kõrge hinna tõttu ei saa tavaelanik endale lubada värsket liha ja kala. Napsusõprade rõõmuks saab Moskvas jätkuvalt osta odavat ja kvaliteetset viina, seda küll hommikul kella 8st kuni 23ni õhtul.

Selline pilt avaneb minu korteri aknast: puhas ja roheline Moskva äärelinn.

Korterid Moskvas on meie jaoks harjumatult väikesed. Nii suures linnas maksab elamispinna ruutmeeter väga palju (keskmiselt 3600 eurot ruutmeetri kohta). Sellepärast elab ühes korteris pahatihti mitu põlvkonda. Näiteks vanaema ühes toas, ema ja isa teises ning nende laps oma perega kolmandas.

Viimase aja suurem probleem Moskvas on liiklus. Linn seisab sõna otseses mõttes. Sõites autoga ei oska inimene ette aimata, kas tööle saabumiseks läheb 20 minutit või 4 tundi. Moskva ummikutest räägitakse legende. Ummikuid kohtab kesklinnas isegi kell 4 öösel. Peened äridaamid leidsid enda jaoks huvitava lahenduse väga inimlikule probleemile ummikute ajal. Nimelt on linnas levinud täiskasvanute mähkmete kasutamine.

Moskvalastele meeldib millegi pärast purskkaevudes ja muudes avalikes veekogudes ujuda. Pildil lustivad lapsed Moskva südalinnas Maneeži väljakul.

Just liikluse pärast algab paljudes kontoritest töö kell 10 või 11 hommikul. Selle võrra kauem tuleb kontorirottidel tööl olla. See omakorda mõjutab inimeste vaba aega. Nädala sees seda lihtsalt pole.

Kuid nädalavahetusel rokib moskvalane täiega. Mõni käib saunas (selle linna avalikud saunad on pärit teisest dimensioonist ja väärivad eraldi artiklit), teine külastab kino, kolmas libistab köögis õlut ja vahib telekat, arvukad ööklubid täituvad rahvaga.

Moskvas on kombeks minna nädalavahetusel kuskile kaunisse kohta jalutama. Näiteks Kremli lähedal asuvale Maneeži väljakule, Venemaa näituste keskusesse, Botaanikaaeda või Varblasemägedesse (Vorobjovõ Gorõ, kaunis looduskaitseala Moskva jõe kaldal).

Kui ma Moskvas elasin, käisime sõpradega tihti katustel tähti vaatamas. Uudistes öeldi alati, millal liigub Maa lähedal komeet või saab näha mõnda muud põnevat nähtust. Selleks ajaks ronisime katusele, varusime kaasa kohvitermosed ja pleedid ning nautisime taevas toimuvat.

Vaatamisväärtustega on moskvalastel eriline suhe. Mõni on väga aktiivne muuseumide ja galeriide külastaja, kuid paljud ei käi seal üldse. Üks kord tekkis mul arutelu hea sõbraga – kus on parem elada, kas Moskvas või Tallinnas. Tema väitis, et Moskvas, kuna seal on nii palju maailmatasemel vaatamisväärtusi. Kui küsisin, millal ta viimati käis Tretjakovi galeriis, vasta ta, et polegi käinud. Kuid tal on alati selleks võimalus.

Alati kaunis Aleksandri aed Kremli müüride all

Kus käin mina Moskvas

Oma külaskäikude ajal üritan alati astuda läbi mõnest muuseumist. Puškini-nimelises kunstimuuseumis on peale uhke kollektsiooni peaaegu alati mõni huvitav näitus. Näiteks olen seal näinud William Turneri ja Picasso rahvusvahelisi rändnäitusi ning Trooja kulda. Ka Tretjakovi galerii üllatab mõnikord põnevate väljapanekutega.

Lisaks on Moskvas meeletul hulgal väga lahedaid muuseume, millest turist ei tea tihti midagi: Darwini, paleontoloogia- või tehnikamuuseum, Bulgakovi kortermuuseum „nehorošaja kvartira”, äsja remonditud planetaarium jne. Moskvalased armastavad väga Venemaa Näituste Keskust (ВВЦ), kus toimuvad põnevad ja suurejoonelised laadad.

Muusikahuvilisena käin alati mõnel vingel kontserdil. Moskvas toimub neid meeletul hulgal. Väga hea lehekülg kontserdi valimiseks on www.afisha.ru. Viimasel ajal meeldivad mulle kirglik vene blues ja rock’n’roll. Olen avastanud Moskvas ehedaid blues’i-urkaid, kust lisaks suurepärasele muusikale ja muhedale seltskonnale leiab maitseküllase menüü (водка – пиво – чай) ning söögi tohib endaga kaasa tuua.

Legendaarne vene rokkmuusika austajate palverännaku koht – Viktor Tsoi sein Arbatil

Kui sa tuled Moskvasse, siis unusta ära see, mida oled kuulnud sellest linnast. Moskval on palju rohkem palgeid, kui sa suudad endale ette kujutada. Ära tee suuri plaane, sest täies mahus nad niikuinii ei täitu. Kuid alati juhtub midagi, mida sa ei oota ja mis teeb südame soojaks.

Näiteks, minu viimase külaskäigu ajal otsisin öösel võimalust jõuda koju Eestist pärit sõpradega. Üks sõbralik moskvalane pakkus abi, püüdis meile auto (Moskvas on peaaegu iga auto takso, mille peatamiseks tuleb lihtsalt kätt tõsta), maksis kojusõidu eest ja andis raha söögi-joogi jaoks. Ta tegi seda lihtsalt heast südamest, soovis toredat Moskvas viibimist ja läks oma asju ajama. Moskva on imede linn sõna otseses mõttes.

Kommentaarid: