Estravelleri arhiiv

Hamburg: mitte ainult Reeperbahn

Jüri Toomel

Transvestiitide show Hamburgi Reeperbahnil on täies hoos ja pinge haripunktis. Üks kaunis lauljatar teise järel, kes rohkem, kes vähem professionaalsemalt, esitab populaarse laulunumbri. Laulu lõppedes teeb sama lauljatar striptiisi: muusika saatel vabaneb riietest ilus sihvakas naisekeha ja täiuslikkusele pretendeerivad rinnad. Kuid viimsete stringide langedes paljastub "lauljatari" seni osavalt kängitsetud maskuliinne varustus. Ning publik - nii mees- kui naissoost - on samaaegselt lõbustatud ja hämmingus: oli ju ilmselgelt naine?

Põhja-Saksa kultuurikeskus
Eestlane teab Hamburgist tavaliselt vaid lõbustuspiirkonda Reeperbahni. See kant oma restoranide, klubide, erootikaklubide, peep-show'dega on maailm omaette. Kuigi planguga eraldatud kõrvaltänavale, kus lõbutüdrukud kauba väljapakkumiseks lausa vaateaknal istuvad, on sissepääs lubatud ainult meestele, on piirkonnas mitmeid "viisakamaidki" klubisid, muusika-pubisid ja show'sid, mis sobilikud külastamiseks mõlema soo esindajatele. Asjasse tuleb suhtuda vaid paraja huumoriga, nagu alguses kirjeldatud transvestiitide etendussegi.
Hamburg on aastasadu olnud tähtis kaubalinn ning siin valitsenud avatud rahvusvaheline atmosfäär on omane linnale nüüdki. Hamburg on Põhja-Saksa suurim kultuurikeskus - siin on poolsada põnevat muuseumi, 31 teatrit, 6 muusikaliteatrit ja 10 kabareed. Lugematutest õllerestoranidest rääkimata. Hamburg on Saksamaa üks tähtsamaid turismimagneteid, kuhu Tallinnast pääseb mugavalt Estonian Airi otselennuga.
1,7 miljoni elanikuga vaba- ja hansalinn Hamburg on Saksamaa suuruselt teine linn ja üks föderaalvabariigi 16 maakonnast. Hamburg on samaaegselt nii linn kui riik. Linna pindala on seitse korda suurem kui Pariisil ning kaks ja pool korda suurem kui Londonil. Isegi sildu on siin linnas rohkem kui Veneetsias ja Amsterdamis kokku.

Euroopa suurim impordisadam
10. sajandil kerkis Alsteri ja Elbe jõe kohtumispaika Hammaburgi linnus. Juba 12. sajandil sai Hamburg vabalinnaks ning Hansa Liidu tähtsaimaks Põhjamere sadamaks. Siia saabus laevatäite kaupa vilja, kangaid, karusnahku, maitseaineid, saematerjali ja metalli. Eriti tähtsustus Hamburgi roll Euroopa sadamana pärast Ameerika avastamist ning meretee leidmist Aasiasse. Vabasadama laienemine Elbe jõe vasakule kaldale ning Kieli kanali valmimine tegi Hamburgist maailma suurima kohvi, kakao, maitseainete ja vaipade hoiukoha.
Tunnipikkune sadamakruiis Hamburgi vabasadama territooriumil annab tunnistust sadama tohututest mõõtmetest, kuigi nii mõndagi kõrgel kail toimuvast jääb pisilaeva madalalt pardasilmapiirilt nägemata. Euroopa suuruselt teine ja maailma seitsmes konteinersadam paikneb tänapäeval küll 120 kilomeetri kaugusel merest, kuid sellegipoolest võivad siin silduda maailma suurimadki konteinerlaevad. Kümnetes kuivdokkides hooldatakse ookeanilaevu ja ehitatakse uusi, sealhulgas ka supermoodsaid sõjalaevu. Suurim kuivdokk seisab reisilaevakai Landungsbrückeni vastas, kaetud enam kui sajameetrise Hamburgi sõpruslinnu esitleva grafitiga.

Põhja-Saksa muusikalipealinn
Sadama reisijatekailt paistab Elbe jõe teisel kaldal kõrguv suur kollane telk. See on linna suurim muusikaliteater, kus etendub Walt Disney samanimelisel joonisfilmil põhinev muusikal Lõvikuningas - The Lion King. Lugu sellest, kuidas lõvikuninga poja Simba paha onu ajab Simba minema Serengetist ning kuidas Simba pärast pikka teekonda ja eneseleidmist oma koha lõvide ühiskonnas tagasi vallutab. Muusikalisteks magnetiteks on lavastusel mõned Elton Johni & Tim Rice'i tuntumad hitid, kuid peaosa muusikali edukusel on siiski lavastajal ameeriklannal Julie Taymoril, kes lisaks lavastamisele ise kavandas nii kostüümid kui lavakujunduse. Laval pole näha ühtki inimest, vaid kõik näitlejad kannavad loomakostüüme ja -maske. Ning et fiiling oleks ainulaadne, pääseb teatrisse Lõvikuningat vaatama ainult laevaga Landungsbrückenilt.
Teiseks populaarseteks muusikaliks on Broadway hitt Titanic ning Abba lauludel põhinev Mamma Mia.

Kui ainult pääseks mängima!
Üheks omapärasemaks paigaks Hamburgis on mängurongimuuseum, mis viib sügavasse vaimustusse pere noorimad ega jäta külmaks mindki, mänguasjadest ammu välja kasvanud täiskasvanut. Kolm saali on täis nii linna- kui mägimaastikke, põlde ja metsi, mis kõik omavahel ühendatud ühtse mänguraudteesüsteemiga. Ning lisaks raudteel kihutavatele reisi- ja kaubarongidele liiguvad maanteedel ja linnatänavatel tikutoosisuurused autod töötavate esi-, suuna- ja pidurituledega, värvi vahetavad valgusfoorid risteedel ja raudteedel. Liiguvad tõstukid ja köisraudtee mägedes. Tingliku öö saabudes pimendatakse toad ning süttivad tuled majade akendes nagu ka tänavavalgustus tänavatel. Põnevil vaatajale mängitakse maha vägagi komplitseeritud stseenid tulekahjust koos tuletõrjeautode saabumisega vilkurite ja huilgamise saatel ning liiklusavarii politseiautode ja kiirabiga. Kõik nagu päris! Tõetruud on ka liikumatud maastikudetailid, töötavad inimesed, uppunu jõepõhjas ja tuukrid teda otsimas. Tähelepanelike lapsesilmade rõõmuks isegi purupaljas paarike põõsa all.

Shoppingule kasvõi tundideks
Iga Hamburgi külastaja eksib kasvõi kogemata linna tähtsamale peatänavale Mönckebergstrassele, mida linnaelanikud ise hellitlevalt Mö'ks kutsuvad. Mö algab kohe Hamburgi raudteejaamast ja viib shoppaja lõpuks linna raekojani. Tänava alguses võrgutab jalutajat mitu tuntud nimega kaubamaja: Sport Karstadt - koguni uisutamisväljakuga katusel, Saturn, Marco Polo, Peek & Cloppenburg, kingaparadiis Görtz ning noorteriideid müüv Zara.
Raekoja platsist edasi võib silmata eksklusiivsemaid nimesid nagu Cartier, Armani, Bvlgari ja teisi, enamasti üle mõistuse võimatust hinnakategooriast. Siit algavad kaetud ärigaleriid, kus mõnus igasuguse ilmaga kasvõi tundideks shoppingule pühenduda. Passaazhides on ka kiirelt väsivale shoppajale piisavalt paiku, kus end iga tunni tagant toibutada kohvi või shampuseklaasiga.
Õhtusöök õllepruulikojas kuulub Hamburgis turisti sundkäikude hulka. Söögiks saksa vorstikesed ja mitut liiki praeliha koos hapukapsaga, joogiks liitrite kaupa samas majas pruulitud õlut. Suuremale seltskonnale tõstetakse terve õllevaatki lauda.

Internatsionaalne linn
Aastasadu vabalinna õigusi nautinud Hamburg on rahvusvaheline linn. Immigrandid on jätnud linnale oma kustumatu jälje. Vaibamüüjad on kauplustes idamaise päritoluga, tänaval kohtab igal sammul muslimiriietes naisi, paljud bussijuhid on türklased ja ajaloolises purjelaevas Rickmer Rickmers tegutseva restorani kelnerid kõik mustanahalised.
S-Bahnis istub mu kõrvale koduselt tuttava ilmega paar 7-8 aastase poisiga. Nii ongi, vestlus käib vene keeles. Tegemist pole turistidega, vaid kohalikega: mees kurdab naisele, et ei leia kuidagi tööd. Vasja-närukael olevat ta hiljuti lahti lasknud, on mees sügavalt mures, ega kuulegi, kuidas poeg teda oma uues emakeeles - saksa keeles -kõnetada püüab.
Internatsionaalse linnana peab Hamburg end sobivaimaks kandidaadiks 2012. aasta olümpiamängude korraldajana. Eesmärgiks on keskkonnasõbralikud mängud vee ääres: võistluspaigad on üksteise lähedal ning hotellilaevad olümpiaküla osa. Peale pallimängude eelvoorude ja ratsakrossi toimuvad kõik võistlused olümpiakülast mitte kaugemal kui 10 kilomeetrit.