Estravelleri arhiiv

New York: linn, mis iial ei maga

Krista Tolopilova

Esimest korda käisin New Yorgis aastal 1989 – 21. keskkooli õpilasvahetuse korras korvpalli mängimas. Tahes-tahtmata tekkis seekord isu suurlinna vaadata läbi muutuste. Aga mis seal ikka niiväga võrrelda, kui tookord oli taskus punapass ja nüüd Eesti pass. Tookord lennati Aeroflotiga ja nüüd Finnairiga. Tookord oli tegu esimese välisreisiga ja siis just linna, mis täis pilvelõhkujaid. Sel ajal olid ju Tallinnal kõrgeimateks hooneteks vaid Olümpia ja Viru hotell ning vanalinna kirikutornid. Nüüdseks on ka Tallinn kõrgustesse arenenud ja laienenud. New York aga on jäänud endiselt väärikaks maailmapealinnaks ja põnevaks reisisihtkohaks.

0911 jättis ränga jälje
Loomulikult jätsid linnale ja selle elanikele sügava jälje 11.9.2001 sündmused. Väga palju juttu WTC kadunud topelttornidest kohapeal teha ei taheta. Mainitakse vaid ohates, et taas kord on Empire State Building kõrgeim. Sellest, et linn ilma suure transpordisõlmeta läbi peab ajama, olevat giidi sõnul ka üle saadud: 50000 inimese töökohad on nüüdsest ju mujal.
World Trade Centeri kohal laiub siiani tühi kraater: Ground Zero. Väga uudishimulikud pääsevad tühja kohta uudistama ajutisele vaateplatvormile. Kolme tuhandet süütut ohvrit meenutab ajutine mälestusmärk Battery Parkis.
Suveniiride seas on praegu vaieldamatult esikohal NYPD ja NYFD (NY Police Department ja Fire Department) sümboolikaga särgid, mütsid ja muud meened. 11.9 sündmustes olid just nemad need, kes linna ennastsalgavalt aitasid. Unustatud ei ole ka WTC topelttorni sümboolikat, olgu see siis rahu ja lootuse sümboliks.

Baarid ja restoranid on täis
Traagilistele sündmustele vaatamata on tõeseks jäänud väide, et New York on linn, mis iial ei maga. Restoranid ja baarid klientidest puudust ei tunne. Populaarseimad baarid on õhtuti pigem ülerahvastatud. Restoranid muutuvad megatrendikaks üleöö, et siis oma edukuse tõttu populaarsust kaotada – rahvarohkuse tõttu tormab mass uutesse paikadesse. Kes teab, mis homne toob. Majanduslikult on nähtus seletatav madalamate kinnisvaraprotsentidega, vaba raha jääb rahvale kulutamiseks. Nii ei saagi linn magada. Ka valged sinise triibuga bussid, metrood ja taksod liiguvad ööpäevaringselt. Abiks seegi.

Manhattanil sõidetakse taksoga
Juba aastaid tagasi oli New Yorgi hullumeelne liiklus ja veel hullumeelsemad ummikud vaatamisväärsus omaette. Autojuht on sunnitud unustama kõik, mis sünnib sinu taga, oluline on vaid see, mis toimub ees. Vahest natukene ka see mis külje peal. Kohalikud kasutavad Manhattanil isiklikku autot harva. Parkimine on kulukas ja aeganõudev tegevus. Pigem kasutatakse taksot. Ka liikluskultuuri valdavad kõige paremini siiski taksojuhid ning tavakodanikul on ju taksosid märgata lihtne – sümboolsed kollased autod paistavad kaugele. Sel eesmärgil taksod nii eredaks värvitud ongi.
New Yorgi üheks hüüdnimeks on Big Apple. Aadama ja Eeva jaoks oli õun ahvatluseks. Ja just tänu ahvatlustele võib New York ennast julgelt ka maailma pealinnaks pidada. 18 miljonit inimest 800 ruutkilomeetril võib lugeda massiks. Nii ei jäägi Manhattani saarel, mis 21 kilomeetrit pikk ja alla 4 kilomeetri lai, üle muud kui vaid kõrgusesse kerkida. Vaja ju ära mahutada umbes 4 miljonit inimest, kes iga päev sinna lisaks saare pooleteist miljonile elanikule tööle tulevad.

Linnas on võimatu ära eksida
Vilka liiklusega suurlinn on lihtsalt planeeritud. Viies avenüü poolitab linna East- ja West Side tänavateks. Sama avenüü on ka kuulus shopping street. Paljude jaoks küll oma hinnataseme tõttu vaid "window shopping". Teised numbrite või nimedega avenüüd jooksevad paralleelselt viiendaga põhjast lõunasse. On ühesuunalised ja ristuvad idast läände jooksvate nummerdatud tänavatega. Nii ongi linn ruudukujulisteks blokkideks jaotatud. Vaid Broadway lookleb diagonaalselt üle avenüüde. Ajalugu teab rääkida, et algselt oli see vanim tänav indiaanlaste metsarada. Ja üsna lai rada - sellest ka nimetus: Broadway. Algab ta saare lõunatipust ja lõpeb ta alles kuskil 240 kilomeetri kaugusel osariigi pealinnas Albanys.

Times Square on teatrirajooni keskus
Broadway keskpunktis paikneb Times Square, mis on pea alati et rahvast täis. Vaid varahommikul kell 7 oli seal kümmekond inimest askeldamas. Tänu ajavahele tekkis nimelt mulgi kiusatus uurida linna, mis eal ei maga. Nii oligi – linn oli juba ärkvel. Vahva oli õhtul tõdeda, et õhtuks seis muutus tublisti. Vahetult enne kaheksat – just siis, kui algavad teatrietendused ja teatreid seal kandis pole mitte vähe – algab tõsine sagimine. Kõik kohad on täis teatritesse ruttavaid inimesi. Jalgade ette vaadata kuidagi ei õnnestunud, vaid tuli lihtsalt vooluga kaasa minna. Õnneks on tänavaviidad piisavalt kõrgel ja nähtavad, eksimisvõimalus seega väike. Valgusfoor keelab ja lubab käimist ka sõna otseses mõttes. Ja kuna juba tavalisel õhtul tundub rahvast olevat palju, siis on raske endale ette kujutada, kui aastat 2000 oli siin Times Square’il vastu võtmas kaks miljonit inimest!

Pornopoodidest said kultuuriasutused
Times Square'i läbib 42. tänav, mis vanasti oli kuulus narkootikumide ja prostitutsiooni poolest. Linnal õnnestus aga kord majja saada: siin tänaval hakati korraldama erinevaid kunstiüritusi. Nii saadigi tülikast kontingendist lahti ja tänav on muutunud tervele perele meelelahutust pakkuvaks kultuurirajooniks. Täna võib Times Square'i ja Broadwayd pidada võrdlemisi turvaliseks.
19. sajandi lõpus hakkasid nii sisserännanud kui ka kohalikud ärimehed Viienda avenüü äärde ja Broadway kanti ehitama pilvelõhkujaid. Eks ikka oma kontorite tarvis. Ametlikult esimeseks pilvelõhkujaks loetakse Park avenüül triikrauakujulist 23-korruselist maja. Samas asub ka 14. tänav – linna esimene elektrivalgustusega tänav. Nüüdseks on 14th Street kuulus vaid odavate ja madala kvaliteetiga poodide tänavana.
Kohe varsti peale Viienda avenüü lõppu algab Soho. See on linnajagu, millel pole midagi ühist Londoni Sohoga. Soho külgneb tänavaga, millel nimeks Houston Street – selle häälduse järgi tunneb kohalik ära turisti. Nimelt hääldab kohalik seda “haustn” ja mitte “hjuustön”. Ja linnajao nimi tähendabki lühivormi sõnadest South of Houston.

Sadade rahvuste paabel
New Yorgi linnaplaanides on aastate jooksul tehtud palju muutusi. Nimelt on vanadel
kaartidel China Town tunduvalt väiksem linnajagu kui Little Italy. Nüüdseks on China Town aga tunduvalt laienenud. Ja kuigi see laienemine on toimunud Little Italy arvelt, on need muutused olnud rahulikud, nii nagu paljude kultuuride kodule kohane. Ilmub ju New Yorgis päevas ajalehti 60 eri keeles ja "uue aasta" saabumist tähistatakse üheteistkümnel erineval päeval.
Little Italys asub ka Mulberry Street, Ristiisa tegevuspaik. Maffia, narkootikumid ja prostitutsioon nüüdseks siit üle kolinud Brooklynisse.
Maailma pealinnaks võivad New Yorki pidada kindlasti ka kõik sisserännanud ja neid eri rahvusi pole siin mitte vähe. Vabaduse maale saabuvaid immigrante on alates 1886. aastast tervitanud Vabaduse sammas, Statue of Liberty. Ameerika poliitilise vabaduse sümbolina kingiti see monument linnale prantslaste poolt. Skulptorile oli konstruktsiooni juures abiks Eiffeli torni disainer Alexandre Gustave Eiffel. Seega võib Eiffeli torni Pariisis Vabadusesamba õeks või vennaks pidada. Väidetavalt saabus esimese tükina käsi tõrvikuga 1885. aastal ning kuni samba täieliku kokkupanemiseni hoiti seda osa Madison Square pargis.

New York on maailma pealinn
New York on maailma äripealinn, maailma olulisimad finantsküsimused otsustatakse Wall Street'i börsil. New Yorgis paikneb ka ÜRO peakorter. Ka maailma kõrgeim elumaja - Trump Tower oma 90 korrusega asub siin. Hinnad Trump Toweris on maailmaklassile vastavad, naljalt alla miljoni dollari sinna korterit ei saa. Carnegie Hall on iga muusiku unistuste lava. Central park, 4 kilomeetrit pikk ja 800 meetrit lai, on mõnus roheline oaas kahe elurajooni pilvelõhkujate vahel – ühele poole jääb kultuuriinimeste Upper West Side, teisele ärimeeste Upper East Side.
New York on maailma suurim muuseumilinn. Et neist kõige tähtsamadki läbi käia, kulub mitu head päeva. Populaarseimateks on Metropolitani kunstimuuseum, mida külastab viis miljonit inimest aastas, ning Loodusteaduste muuseum Central Parki kõrval, kus ainuüksi dinosaurus hõlmab terve neljanda korruse. Samas piirkonnas asub ka maailmakuulus Guggenheimi kunstimuuseum.
New York on endiselt kütkestav reisisihtkoht, kus vaatamisväärset meeletult palju ja kuhu sobib sõita igal aastaajal. Vastupidiselt politseisarjade kujundatud mainele ei mahu New York tänapäeval ka USA 150 kõige ohtlikuma linna hulka. Kui vältida üksinda tühjal tänaval ja pimedas hulkumist, fotoaparaadi ja paksu rahakotiga silmatorkavat lehvitamist ning öist metrood, on reisimuljed enamasti positiivsed ja tihti ülivõrdeski.

New Yorgi hotelle >>