2014 | 2013 | 2012 | 2011 | 2010 | 2009 | 2008 | 2007 | 2006 | 2005 | 2004 | 2003 | 2002 | 2001 | 2000 | Otsing | Reklaam |
Jaga:
 saada sõbrale  saada Twitterisse  saada Facebooki  printerisõbralik versioon
Digikaamera! Aga milline neist?

Aeg-ajalt tabab reisihuvilist kodanikku soov pääseda negatiividega sebimisest ja osta digikaamera. Paraku on keskmine digikaamera filmiga töötavast kompaktkaamerast oluliselt kallim ja kahjuks teeb ka keskmisest kompaktkaamerast kehvemaid pilte.

Seega tuleks digikaamera ostu puhul tähelepanelikult uurida, mida ostetakse. Natuke lihtsam on elu neil, kel digifoto kogemus juba olemas.

Lohutuseks võib öelda, et õnnestunud valiku korral olete endale soetanud kaamera, mille pildikvaliteet on täiesti võrreldav funktsionaalselt sarnase, filmiga töötava kaamera omaga. Kellad ja viled pealekauba, näiteks võimalus salvestada videot, millest ka järgnevas veidi juttu tuleb.

Pildil on fotoaparaat Canon 300D – esimene mitteprofile sobilikus hinnaklassis digikaamera. Seni pole fotokvaliteedi ja hinna suhte osas sellele võrdset. Maksab ligi 20 000 kr ning sobib tõsisemale fotohuvilisele, tavakasutajale on kompaktkaamera mugavam..

Järeltöötlus ja arhiveerimine
Digifoto suurimaks eeliseks võrreldes tavafotoga on piiramatud järeltöötlemise võimalused (piltide manipuleerimine koduarvutis) ja arhiveerimismugavus.

Tänapäevased odavapoolsed koduprinteridki võimaldavad fotopaberile trükkida pilte, mida praktiliselt pole võimalik pärisfotost eristada.

Ka laborites on digitaalfotodest ilmutatavate piltide hinnad jõudmas tavafoto tasemele. Väga oluline eelis on ka, et digitaalselt arhiveeritud pildid säiluvad sisuliselt igavesti.

Alljärgnevalt tutvustaks omadusi, mida tuleks kaamerat hankides silmas pidada.

Megapiksel – mida rohkem, seda uhkem
Kõige tähtsam kaamera omadus on megapikslite arv, ehk siis sensori võime talletada pildiinfot. Megapikslite arv sõltub kaameras olevast fotosensorist. Mida rohkem piksleid, seda rohkem pildiinfot talletub ning seda suuremad võivad olla väljatrükid ja suurendused.

Samas on sensoril ja sensoril vahe. Kvaliteedierinevus väljendub lisaks megapikslitele ka mürakoguses (sarnane mürale teleri ekraanil) ning värvitäpsuses. Hea A5 väljatrüki saamiseks peaks aparaat olema nelja megapiksline või parem, suurepärase 10x15 cm pildi saab kätte kolme megapiksliga.

Milline kaamera on mugav?
Esmane mugavusmõõde on kindlasti väline. Proovige, kuidas kaamera käes istub, vaadake palju ta kaalub ning mõelge, millist kaamerat teil vaja läheb. Kas eelistate kaasas kanda väga pisikest ja kerget kaamerat ning maksta selle arvel lõivult pildikvaliteedile või hindate eelkõige kvaliteeti ning olete selle nimel valmis kasutama suuremat kaamerat?

Nii nagu pisike auto ei saa kunagi lõpuni kõigis nüanssides mugav olla, ei saa seda ka pisike kaamera. Pisemates kaamerates on väiksem objektiiv ning ka sensori mõõtmed on väiksemad ning sensori võimekus reeglina madalam.

Oluline on ka kaamera töökiirus. Kontrollige, kui kiiresti kaamera käivitub, kui kiirelt toimub automaatne teravustamine ning kas päästikule vajutamise ja pildistamise hetke vahel on viivitus (väike viivitus on kõigile digitaalkaameratele omane, suur iseloomustab vanemaid ja ebaõnnestunumaid isendeid).

Mida ja kus te pildistate?
Igal kaameral on omad plussid ja miinused. Reisifotode tegemiseks on näiteks oluline võimalikult laia nurgaga objektiiv (mida väiksem number on zoomi alumisel otsal, seda laiem on nurk) – sellest sõltub, kui avara vaate (või suure seltskonna) te saate pildile jäädvustada.

Paraku esineb tõeliselt laia nurgaga objektiive digikaameratel harva, probleemiks on valdavalt sensori pinnal toimuv valguskiirte hajumine, mille vältimine kompaktkaameras on keeruline ja kallis.
Digikaameratega on võimalik jäädvustada ka videot. Kvaliteet on väga vahelduv, aga üks probleem on üldine – kui kaasaegsed videokaamerad on varustatud pildistabilisaatoriga, siis digifotokad on nii pisikesed, et sinna selline tehnoloogia reeglina ei mahu. Nii on digifotoka videos jälgitav väikseimgi käevärin.

Kui tõsine fotograaf te olete?
Nagu tavaliste kompaktkaamerate osas, on ka digide seas võimalik valida lihtsamate täisautomaatsete “seebikate” ja juba poolprofessionaalsete, manuaalseid seadistusi võimaldavate kaamerate vahel. Viimastele saab lisada ka välise välgu, mis siseruumides pildistamise oluliselt mugavamaks teeb.
Ka võib kompakt-digikaamerale eelistada peegelkaamerat, mis pakub võrratult paremat kvaliteeti ja laseb kasutaja andel särada. Paraku on nendes valikutes oluliseks faktoriks hind – mida parem, seda kallim ning digide hinnaerinevused on palju suuremad kui harilike aparaatide puhul.


Valik digikaameraid

Minolta DiMAGE Xt

Megapiksleid: 3.14
Hind: u 5190 kr
Objektiiv: 37–111 mm
Tundlikkus: ISO 50/100/200/400
Kaal: 155 g
Mõõtmed: 86x67x20 mm
Video: 320x240, 15 fps

Plussid
• väga väike, mahub põuetaskusse
• saab kasutada ka veebikaamerana
• unikaalse ehitusega objektiiv

Miinused
• vähe võimalusi kogenumale pildistajale
 

PowerShotA80

Megapiksleid: 3.9
Hind: u 6990 kr
Objektiiv: 38–114 mm
Tundlikkus: ISO 50/100/200/400
Kaal: 350 g
Video: 103x65x35 mm
Video: 320x240, 15 fps

Plussid
• saab kasutada tavaliste patareidega
• liikuv ekraan
• saab kasutada konvertereid nagu kallimatel kaameratel

Miinused
• pole kaasas akusid

 

Sony DSC-V1

Megapiksleid: 5.0
Hind: u 10 990 kr
Objektiiv: 34–136 mm
Tundlikkus: ISO 100/200/400/800
Kaal: 298 g
Mõõtmed: 99x65x57 mm
Video: 640x480, 16 fps

Plussid
• suurepärane automaatteravustamine
• väga hea pildikvaliteet
• välise välgu võimalus
• võimalus pildistada pimedas

Miinused
• kehv aku kestvus

 

Canon PowerShot Pro1

Megapiksleid: 8.0
Hind: u 19 950 kr
Objektiiv: 28–200 mm
Tundlikkus: ISO 50/100/200/400
Kaal: 640 g
Mõõtmed: 118x72x90 mm
Video: 640x480, 15 fps

Plussid
• profiläätsedega objektiiv
• liikuv ekraan
• välise välgu võimalus
• suurepärane pildiresolutsioon
Miinused
• autofookus võiks olla kiirem

 

 


Kas leidsid sellelt lehelt, mida otsisid?
JAH
EI