KKK ehk korduma kippuvad küsimused tuhapilve teemal (uuendatud!)

20.04.2010
Helena Parmask

Kui palju on tuhavangis eestlasi?

Meie andmetel ootab reisikorraldajate tšarterreisidega üle maailma koju jõudmist tänase seisuga üle 1500 inimese. Paljud neist peavad lennuliikluse normaliseerumiseni varuma kannatust. Meie andmetel töötavad kõik reisikorraldajad oma võimete piiril selle nimel, et võõrsil viibivate klientide koju tuua.

Paljud lennukid ju lendavad, miks inimesi siis koju ei tooda?

Vaatamata sõnumitele, et ühe või teise riigi lennujaamad või õhukoridorid on ajutiselt avatud, ei tähenda see, et lennukid turistidega saavad kohe õhtu tõusta. Reisi korraldav firma ei otsusta, millal ja mis marsruudil lennukid lennata tohivad. Avatud õhukoridoride osas võtavad vastu otsuseid ametiisikuid ja lõpliku otsuse mingi lennu toimumise või tühistamise osas teevad lennufirmad. Segadust suurendab asjaolu, et lennufirmade lennukid pole vajalikes baasides ja on ülekoormatud, samuti ebaselgus lennujaamade lahtioleku osas.

Kust saab infot, kuidas käituda ja mida teha?

Estraveli üldised juhised tekkinud olukorras käitumiseks leiate siit: https://www.estravel.ee/uudised/2010/04/kaitumisjuhis-islandi-vulkaanilise-tuhapilve-mojud/

Samuti vahendab Estravel oma Facebooki fännilehel http://www.facebook.com/Estravel reaalajas tekkivaid transpordivõimalusi Euroopas.

Mida peaks tegema need kliendid, kelle liinilend on tulemas täna-homme-ülehomme?

Jälgima infot lennud toimumise või annulleerimise kohta lennujaama ja/või lennufirma kodulehel.

Mida peab tegema, kui selgub, et lend siiski ei välju?

Kui lend ei välju, on kaks võimalust – pilet tagasi müüa või broneerida lend hilisemaks ajaks.

Pileti soovitame tagasi müüa täielikult kasutamata piletite puhul – tagasi saab kogu raha. Osaliselt kasutatud piletite eest saab raha tagasi kasutamata reisiosaga proportsionaalselt (aga reisi jätkamiseks tuleb siis osta uus pilet).

Lendude hilisemaks ajaks ümberbroneerimisel, kui reis on juba alanud, peaks kliente abistama eelkõige lennufirma. Ka Estravel saab seda teha, aga reaalselt ei pruugi praeguse seisuga kohti olla enne aprilli lõppu või mai algust.

Vastavalt EL määrusele 261/2004 peaks lennufirma lennu ärajäämisel pakkuma alternatiivse ühenduse ja ooteajaga võrreldes piisavalt süüa ning majutust. Hetkel ei pruugi lennufirmad majutuse ja söögi osas määruses sätestatut täita. Seetõttu tuleks kliendil alles hoida vastavad kuludokumendid ja nõuda nende hüvitamist lennufirmalt tagantjärele. Lennufirma keeldumisel võib nõude esitada oma kindlustusseltsile (reisitõrke kindlustuse olemasolul).

Kuidas käituda, kui olete mõnes riigis “tuhalõksus” ja reisikorraldaja nõuab tagasilennu eest lisataha? (UUS!)

Juriidilisest seisukohast on reisikorraldaja käitumine korrektne, kui reisikorraldaja on reisilepingu üles öelnud. Võlaõigusseaduse § 879 lg 3 täpsustab, et lepingu ülesütlemisel vääramatu jõu tõttu kannavad lepingupooled reisija tagasireisiga seotud lisakulud võrdsetes osades. Muud lepingu ülesütlemisest tekkivad lisakulud kannab kumbki lepingupool ise.

Reisikorraldajal on kohustus tagada reisijatele samaväärne tagasireis. Kui samaväärse ning mõistliku tagasireisi korraldamisel tekivad lisakulud, kannavad reisija ja reisikorraldaja võlaõigusseaduse § 879 lg 3 alusel sellega seoses tekkivad lisakulutused võrdsetes osades. Sellisteks lisakuludeks on nii lennuga seonduvad kui ka tagasireisi vältel toimuvad lisakulud (teatud juhtudel tagasireisivältel toimuv majutus, toitlustus).

Juhul kui tagasireis on plaaniline, ei pruugi reisija jaoks kaasneda lisakulusid, samas kui reisikorraldaja organiseerib eraldi tšarterlennu, kohustub reisija hüvitama tekkinud lisakulud pooles osas.

Muud ülesütlemisest tekkivad lisakulud, sealhulgas majutuse, toitlustuse jmt kulud kannab reisija. Reisikorraldaja teeb sihtkohas endast oleneva leidmaks reisijatele sobivaimaid lahendusi ning abistamaks majutuse organiseerimisel.

Kommentaarid: