Lisatud 28.05.2015
Keeruline on kirjeldada ja põhjendada Leigo Järvemuusika kohta Eesti meelelahutusmaastikul. Kvaliteetne ja jõuline emotsioon, mis elab hinges veel pikki kuid peale kontserti, on enam kui lihtsalt üks hetk sõpradega „grüünes”.
NB! Pakkumine on välja müüdud.
Käesolevast aastast on Leigo Järvemuusika pühendatud ainult klassikalisele muusikale. Leigo maastik ja spetsiaalne tulekujundus aitab inimestel paremini mõista ka keerulisemat ja süvenemist nõudvat muusikat.
| Kirjeldus | Toitlustus | Periood | Hind | |
|---|---|---|---|---|
| Kontserdipakett kahele | Hommiku- ja õhtusöök | 1 öö | 187 € |
Leigo on midagi enamat – see on ühe unistuse lugu. Kui Leigo peremees Tõnu Tamm 1981. aastal Leigole suvekodu otsima läks, ei suutnud ta sealt enam lahkuda. Vaid ühte väikest veesilma ja võsastunud maastikku vaadates tuli tal idee kujundada Leigost ilus järvistu. Pärast mitmeaastast tööd sündiski esimene järv, mille keskel on siiani vanade pajudega saareke. Just sellel saarel sai 1998 aastal teoks Tõnu siberirännakutel idanema hakanud unistus kuulata kaunist muusikat vabas looduses.
Usume, et Leigo on unikaalne festival terves Euroopas, kus kauni looduse ja sisuka muusika liit loovad ainulaadseid ja kestvaid elamusi. Mida rohkem läheb aeg edasi, seda enam vajavad inimsed võimalusi mõtisklemiseks ja unistamiseks, et vabaneda mõneks viivuks igapäevasest töörutiinist. Igaüks meist võib ajatut muusikat kuulates unustada hetkeks reaalsuse ning harmoneeruda ümbritseva loodusega. Selles unistuses täiendavad esineja ja ümbritsev loodus koos elava tulega üksteist ehk loovad nii täiesti uue emotsionaalse keskkonna.
Alates 2015. aastast on Leigo Järvemuusika põhieesmärk klassikalise muusika populariseerimine. Järvemuusika on hea näide sellest, et klassikalist muusikat ei pea kuulama ainult sirge seljaga saalis istudes, vaid võib nautida ka vabas õhus tekil pikutades. Leigol naudivad klassikalist muusikat ka need, kes seda igapäevaselt ei kuula!
17.00 Järvi orkester ja Mart Sander „R. Valgre“
Orkester on pandud kokku Järvi perekonna andekatest muusikutest (Miina Järvi (viiul), Martin Järvi (viiul), Madis Järvi (viola), Marius Järvi (tšello), Mihkel Järvi (klaver)), lisaks Järvidele esineb ka Andres Arder kontrabassil.
Solistina astub üles Eesti laulja, näitleja ja saatejuht Mart Sander. Sander hakkas tegelema muusikaga 7 aastaselt õppides viiulit ja klaverit Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta jätkas õpinguid ka koorijuhtimimise erialal Tallinna Georg Otsa nimelises muusikakoolis. Pikka aega on Sander olnud laulja 1930.-40. aastate estraadimuusikale keskendunud populaarses ansamblis Modern Fox.
Raimond Valgre on üks tuntumaid Eesti heliloojaid kelle laulud on muutunud üldrahvalikeks. Raimond Valgre laulud on unistavad ja romantilised, nendes on tunda 1930 aastate lõpu jazzi ja swingi hõngu.
19.00 Ukraina tuntuim lastekoor „Šedrik“
Lastekoor „Šedrik“ on väga tuntud nii Ukrainas kui ka mujal maailmas. Koor on väga palju esinenud rahvusvaheliselt ja sellest on tehtud mitmeid filme. 1990 avastati koor maailmamuusika jaoks tõeliselt ja ta võitis mitmeid auhindu: 1990. aastal Kanada rahvusvahelisel kooride võistlusel «Kathaumixw» Grand Prix; 1992. aastal USA rahvusvahelisel kooride võistlusel Crand Prix; 2001. aastal rahvusvahelisel kooride võistlusel Poolas Grand Prix ja Kuldse diplomi ja 2005. aastal Itaalia rahvusvahelisel kooride võistlusel kirikumuusikas «Musica Sacra a Roma» samuti kuldse diplomi ning Grand Prix.
20.30 Tšello, viiul ja klaver „A. Pärt“
Maestro Pärdile teevad kummarduse noored Järvid: Marius Järvi (tšello), Mihkel Järvi (klaver), Miina Järvi (viiul).
Arvo Pärt (sündinud 11 September 1935) on Eesti klassikalise muusika helilooja. Alates 1970st on Pärt viljelenud minimalistlikku stiili, mis hõlmab temale omast loomingulist lähenemist ja kompositsioonilist tehnikat. Tema töö on osaliselt inspireeritud Gregoriani loitsust. 2013 aastast alates, kolm aastat järjest, on Pärt olnud kõige esitatavam kaasaegne helilooja. Soovitused kavaks on küsitud maestro Pärdilt endalt.
22.00 Soome tuntuim organist Kalevi Kiviniemi ja Marius Järvi (tšello) „Orel Järvel“
Kalevi Kiviniemit peetakse Soome kõige enam rahvusvaheliselt esinevaks artistiks. Ta on andnud kontserte kõikjal Euroopas, Venemaal, Jaapanis, Filipiinidel, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides. Ta on võitnud mitmeid auhindu Soome orelikultuuri edendamise eest ja on valitud Lahti aasta inimeseks. 1997 aastal võitis ta auhinna „Pro Tavastica“ ja 1999 aastal Lahti linna Kultuuriauhinna. Sihtasutus „Wood in Culture“ andis Kiviniemile auhinna „Luonnotar 2003“ ning samal aastal sai ta ka Vaasa „Jaakko“ auhinna. Kiviniemit peetakse üheks Euroopa parimaks organistiks. Mees suudab teha orelil imesid.
17.00 Elina Netshajeva ja Andrei Bogatch „Armastuse lugu“
Sopran Elina Netšajeva ja tenor Andrei Bogatch esitavad valiku romansse ja duette vokaalmuusika pärlitest.
Elina Netšajeva alustas oma laulu õpinguid Tallinna Georg Otsa nimelises muusikakoolis ja viis need väga edukalt lõpule Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias. Elina on kahel korral osalenud „Eesti otsib superstaari“ telesaates. 2014 aastal jõudis ta ETV telekonkursi “Klassikatähed” finaali. Samuti võitis ta 2013 aastal esimese koha noorte lauljate võistlusel „Laulusild“ ja osales auhinnana Milaano Konservatooriumi ooperi klassides.
Tenor Andrei Bogatch õpib G. Verdi nimelises Milaano Konservatooriumis ning on mitmete vabariiklike ja rahvusvaheliste konkursside laureaat.
19.00 Martynas (Leedu) akordion
Martynas on artist, kes soovib muuta akordioni kuvandit ja näidata, kui palju erinevaid võimalusi on temal kui muusikul. „Minu esitatavaid palasid pole kunagi sellisel viisil mängitud. Minu jaoks on põnev natuke reegleid rikkuda.“ ütleb ta.
Martynas lõpetas hiljuti Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia ja omandas suurepärase tehnika ning laialdased teadmised klassikalisest muusikast. Kuigi klassikaline muusika on ainult üks osa tema tavapärasest repertuaarist, on ta Leigo Järvemuusika jaoks valinud siiski põhiliselt klassikalise kava. Kahtlemata suudab ta ka sellega üllatada.
2010 aastal, kui Martynas veel akadeemias õppis, võitis ta Leedu talendisaate ja temast sai riigi üks tuntumaid artiste. Ta oleks võinud väga lihtsalt oma karjääri ehitada üles ka Leedus, kuid peale seda, kui üks tema õpetaja soovitas tal minna õppima välismaale, oli Martynase mõtlemine läinud globaalseks.
Esimest korda proovis Martynas akordionil mängida kolme aastase lapsena. „Minu onu, kes oli minu muusikuteekonna põhiline mõjutaja, ostis mulle esimese akordioni. See oli pisike instrument ja sellega ei saanud just palju lugusid mängida.“ ütleb Martynas. „Mõned aastad hiljem sain ma suure vene akordeoni. Ma mängisin peegli ees, et ma näeksin klahve.“ lisab ta.
Mõne aja pärast kuulsid külastavad sugulased noort poissi mängimas ja soovitasid õpetajat. Kui Martynas sai 12 aastaseks, siis tema õpetaja hakkas teda saatma erinevatele võistlustele. Ta võitis palju auhindu Euroopas. 2004 aastal oli ta esimene akordionist kes sai Leedu „Queen Morta“ auhinna. Tema talent oli tema passiks laia maailma ja aastal 2008 tegi ta saatusliku otsuse kolida Londonisse. 2009 aastal võitis ta Ameerika Akordionistide Liidu võistluse Memphises ja 2010 teise koha Gala-Rini Rahvusvahelisel võistlusel Californias. Samal aastal võitis ta ka Coupe Mondiale, mis on põhimõtteliselt akordionistide Maailma Karikas. 2014 aastal võitis ta publiku auhinna MeckPomm võistlusel.
Martynasel on kalendris palju broneeringuid, kuid kogu tema edu juures ei saa temast välja juurida ta kodumaad. „Kui te soovite nädalavahetuseks ära sõita, siis minge Vilniusesse ja jalutage ringi, see on maailma ilusaim linn.“ ütleb ta, „Kui teil veab, võite kuulda ka akordioni mängu.“
20.30 Läti Rahvusooperi Sümfooniaorkester „Ooperi gala“ solist Julia Vassiljeva (Läti)
Julia Vasiljeva (sopran) on lõpetanud Läti Muusikaakadeemia. Ta on osa võtnud Edda Moseri, Renato Brunso, Axel Everaert´i ja Alison Pearce meistriklassidest. Julia on saanud Grand Prix rahvusvahelisel noorte muusikute võistlusel „Tõusev täht“.
22.00 Läti Rahvusooperi Sümfooniaorkester „Mendelssohn 3. Sümfoonia“ dirigent Martinsh Ozolinsh (Läti)
Läti Rahvusooperi Orkestri koosseisus on ca 100 muusikut. Enamus neist on kõrgelt tunnustatud ka isiklike artistlikke saavutuste poolest ja võitnud mitmeid auhindu. Orkestri laia skaalaga repertuaar koosneb 50 ooperist ja balletist. Orkester esineb ca 250 korda hooaja jooksul, mitmeid kordi aastas ka välismaal. Esinemised on alati väga menukad ja saanud palju kiitust kriitikute poolt. Alates 2013 aastast on orkestri peadirigent Martinsh Ozolinsh. Martinsh Ozolinsh on rahvusvahelise dirigentide võistluse „Riga 97“ laureaat ja Jorma Panula dirigentide võistluse teise koha võitja.
Tellimiseks või lisainfo saamiseks saada meile päring veebis või võta ühendust Estraveli siseturismi osakonnaga tööpäeviti kella 9.00–17.30 telefonil 6 266 233 või e-posti aadressil siseturism@estravel.ee.
Hinnale lisandub teenustasu. Estraveli Kuldkaardi omanikke teenindame üle 150-eurose ostu puhul alati tasuta.
Jaga Facebookis 
Jaga Twitteris