Team Jõekalda seisis ekvaatoril

23.12.2008
Helena Parmask

Tervitused maailma keskelt! Meie tiim kõndis eile mööda maailma keskjoont. Ekvaatoriga on siin natuke keerulised lood, nimelt on neid siin tervelt kaks. Esimene, “vana-ekvaator”, on välja mõõdetud Prantsusmaa Geodeesia Instituudi poolt ning sinna kohale on ehitatud suur ja igav monument. Teine, “uus-ekvaator” on aga paika pandud kasutades USA sõjaväe GPS tehnikat, nii et tänapäevaste vahenditega on ekvaator välja mõõdetud nii täpselt kui võimalik. Selle uue ekvaatori kohale on ehitatud ülipõnev muuseum, kus saab tutvuda Ecuadori indiaanihõimude ajalooga, nende ajaarvestuse ja ekvaatoritunnetusega ning katseta kõiki neid trikke, mida ekvaatori peal eriliselt teha saab. Meiegi veendusime oma silmaga selles, kuidas vesi voolab erinevat pidi, kuidas muna saab naela pea peale seisma panna, kuidas ekvaatoril kaaob tasakaal ja muud sellist.

Päeva jooksul juhtus meil veel igasugu põnevaid asju. Näiteks käisime San Domenico kloostris, kus meie giidile meenus, et ta tunneb kedagi, kes tunneb kedagi, kes näitaks meile võib-olla midagi, mida turist tavaliselt igapäev ei näe. Ja nii me ronisimegi kloostri kellatorni tippu, mis polnud mitte puhas viisakate treppidega vaatetorn, vaid tolmune, nagisevate redelitega ja ajahambast puretud kellatorn, kus lüüakse kirikellasid ja asub suur kellamehhanism 4 suure torni tipus oleva kella jaoks. Lisaks kohtasime veel Ecuadori presidenti (ausalt!) ja saime teada, et sigarette müüakse siin maal ühekaupa. Kui Kristjan kaamerasse lugusid räägib, siis minul ja Villemil (kaamera) on põsesarnad juba naermisest valusaks jäänud. Meil on lõbus!

Minu jaoks oli väga vahva elamus see, et nägin esimest korda elus koolibrid! Tibatillukest türkiissinise-lilla kirjut lindu, kes väikeste tiibade põrisedes lehtede vahel lendab. Imearmas!

Kommentaarid:

  1. veiko

    kooliprii on vaheajal olev laps. lind on koolibri, nagu kirjastus.