Hetkeolukorrast Tšiilis
Kirjutas: Annekreet - March 3, 2010 - Ameerika, Kaks kanget Lõuna-Ameerikas, Sihtkoht
27. veebruaril toimus Tšiilis massiivne maavärin, milles said kõige rohkem kannatada epitsentri lähedal asuvad linnad Concepcion, Talcahuano ja Temuco. Lisan siin kohal meie kohaliku partnerfirma Condor Traveli ülevaate hetkeolukorrast riigi turismipiirkondades.
- Põhja-Tšiili kõrbepiirkonnad maavärinas kannatada ei saanud ning siiani pole teatatud ühestki kahjustusest.
- Lihavõttesaar maavärinas kannatada ei saanud. Kuigi algselt anti saarele tsunamihoiatus, siis praeguseks on see tühistatud.
- Tšiili kõige lõunapoolseim osa Pattagoonia maavärinas kannatada ei saanud.
- Pealinnas Santiagos kannatas pisut lennujaama terminaliehitis, maandumisrajad on terved ning lennujaam avatakse uuesti selle nädala jooksul. Elekter ja telefoniühendus on taastunud ning linna ühistransport (ka metroo) toimib tõrgeteta. Santiago lähedal asuvad turistide poolt armastatud Valparaiso ja Vina del Mar on teada andnud mõningatest kahjustustest. Vina del Maris toimuma pidanud rahvusvaheline muusikafestival on hetkel tühistatud.
- Riigi olulisim lõunasuunaline kiirtee Ruta 5 Sur ning Santiagost lennujaama viiv Vespucio Norte on saanud kahjustusi ning nende likvideerimisega tegeletakse.
- Järvede ja vulkaanide piirkonnas on enim kahjustusi saanud põhjaregioon. Seal tegeletakse endiselt kahjude ulatuse hindamisega. Vesi, elekter ja telekommunikatsioonid on taastatud. Lõunapiirkonnas mingeid kahjustusi ei olnud ning turismisihtkohad Pucon, Puerto Varas ja Puerto Montt tegutsevad igapäevaselt normaalselt.
Condor Travel palub meelde tuletada, et Tšiilil on pikk seismiliselt aktiivne ajalugu ning riigil on sajandite jooksul välja kujunenud valmisolek sellisteks olukordadeks. Ehitistel on väga ranged nõudmised maavärina korral vastupidamiseks ning kõikides hotellides, restoranides ja paljudes avalikes kohtades on nähtaval kohal juhendid, kuidas maavärina korral käituda.
“Our thoughts and sentiments go out to the families who have lost loved ones,” said Pablo Moll, executive director of Turismo Chile. “Chileans are a resilient people and we are hard at work to get the country back on its feet quickly. We look forward to continuing to welcome travelers and are making every effort to making them feel safe and secure.”
Mõtle kaasa (0)Kaks kanget Lõuna-Ameerikas kuues saade: miks Machu Piccut näitas nõnda lühidalt?
Kirjutas: Annekreet - October 22, 2009 - Kaks kanget Lõuna-Ameerikas
Järjekordne saade jälle nähtud ja kõhutäis naerdud.
Selle osa tagasiside on olnud eriti just Jõekalda osas paljuski negatiivne: miks Machu Picchu maailma kultuuripärandisse kuuluvat inkade muistset linna näidati ainult väga põgusalt?
Vastus on tegelikult omamoodi tehniline. Kui olime Machu Pichhul umbes 5 minutit filminud (olles enne oma kaameraga läbinud kõikvõimalikud turvakontrollid), tormas meie juurde erariietes turvamees ning teatas, et Machu Piccul on keelatud filmida. Loomulikult tuli see meile üllatusena, sest olime varem välja uurinud, et see kaameratüüp, mida kasutame, ei kuulu Peruus professionaalse filmimisvarustuse alla, vaid läheb kategooriasse tavakaamera ning sellega on filmimine kõikjal lubatud. Kuid katsu sa seda selgitada umbkeelsele turvamehele.
Läksime tagasi Machu Piccu väravate juures asuvasse administratiivhoonesse, kuhu kogunes kari omavahel vaidlevaid piletimüüjaid ja muid asjatundjaid, kes uurisid kaamerat alt, pealt ja ülevalt ning tegid otsuse, et selle kaameraga ikkagi ei tohi filmida, öelgu Peruu toll, mis tahab. Filmimisloa kohapealne vormistamine maksaks 3000 USD.
Kahjuks ei olnud Villem väljasõidule kaasa võtnud ka väikest käsikaamerat. Helistasime Teedule, et arutada, mida teha. Kokku lepiti, et Kristjani materjalist läheb saatesse nii palju kui on ning põhjaliku ülevaate annab Teet, kes peagi samuti Machu Piccule jõuab.
Seega meie endi 4-tunnisest ekskursioonist Machu Piccul jõudis ekraanile vaid napid paar minutit.
Kahju! Aga koht on kindlasti külastamist väärt ning seda näitab siis Teet üsna pea.
Teedu tiim jõudis seekord lõpule oma ekstreemse rongireisiga, mis rongi rööbastel välja sõitmise tõttu Kuradinina kõige kitsamas kohas venis ligi poole pikemaks kui plaanitud. Kui juba reisilt tagasi olime ning kõik muljed läbiseeditud said, tunnistas Teet, et tagantjärgi tundub, et see pidigi nii olema. Just kui olnud rongiõnnetus olnud osa turistidele mõeldud adrenaliinirohkest showst. Mine sa tea, võib-olla tõesti! Igal juhul liigub ka Teedu tiim nüüd saates juba Peruu poole, positiivseid elamusi pakkunud Ecuador jääb selja taha!
2 KaasamõtetKaks kanget Lõuna-Ameerikas viies saade: kas Margna kaamera varastati päriselt?
Kirjutas: Annekreet - October 12, 2009 - Kaks kanget Lõuna-Ameerikas
Reedel linastunud “Kahe kange” viiendas osas oli peateemaks aastavahetus, mille Margna 3-liikmeline tiim võttis vastu Ecuadori pealinnas Quitos ning meie Kristjaniga ajaloolises inkade linnas Cuscos Peruus. Kuigi kaks riiki on naabrid ning nende kultuuribaas üsna sarnane, võib imeks panna, et aastavahetuse traditsioonid olid suhteliselt erinevad.
Quitos nimelt on vana aasta ära saatmise juures väga tähtis tseremoonia paberist ja prahist nuku meisterdamine, mis esindab endas kõike halba, olnut ja tehtut ning mis hiljem suure leegiga põlema pistetakse, et uut aastat värske ja puhtana alustada. Tõeline purgatoorium!
Peruus, Cuscos, ei näinud me põlevaid nukke aga kuskil. Seal oli parasjagu massipsühhoosiks kollane värv, sest kollane toovat õnne ning mida rohkem kollast, seda parem ja uhkem. Linnaplatsidel olid avatud terved laadad (nagu meil jõululaadad), mis müüsid kõikvõimalikke kollaseid vidinaid ja kulinaid. Millegi pärast pidi rangelt kollane olema ka aluspesu. Ma pole veel kunagi varem näinud tänavatel nii aktiivset aluspesu, eriti veel kollase aluspesu, müüki, kui sel 2008. aasta viimasel päeval Peruus. Loomulikult pidime kohalikest traditsioonidest osa võtma ja ostsime ka Kristjanile number XL helekollased trussikud, mis ta hiljem oma tavalistele pikkadele pükstele peale tõmbas, et aasta uus ikka veel parem tuleks.
Ei tea, kas Teet ei kandnud piisavalt kollast värvi, või milles asi, aga uus aasta algas neile uskumatult sitasti. Olles liinibussiga teel järgmisesse sihtkohta, varastati sealt nende põhikaamera. Mõlemal tiimil oli reisil kaasas kaks kaamerat. Üks Panasonic poolprofikaamera, mis oli nö. põhikaamera ning teine väike käsikaamera, mida kasutada sellistes olukordades, kus suure kaameraga filmida polnud mõistlik.
Kaamera oli spetsiaalses kotis koos kogu vajaliku lisavarustusega. Mõlemad kaameramehed valvasid oma kaamerakotti nagu silmatera. Kaugsõidubussis oli Teedu operaator Ivo pannud koti oma pea kohale riiulile, jopede alla. See kuidas suletud kotist üsnagi suur kaamera ilma Ivo (kes ei maganud) ja ühegi bussis istuja nägemata kätte saadi on meie kõigi jaoks täielik müsteerium. Buss peatati kinni, otsiti läbi, kuid ei midagi. Kahjuks oli buss siiski varem ka mõned peatused teinud, nii et tõenäoliselt sinna see kaamera siis läks, arvavad Teet ja Ivo. Igal juhul oli see põnts. Väga suur põnts. Mõelge kui keset tähtsat tööreisi teie sülearvuti koos kõigi vajalike materjalidega ära varastatakse. Saatetiimile on see üsna sama tunne.
Edasi toimus see, et Teet, Terje ja Ivo pöördusid Quitosse tagasi ning lootsid varastatud kaamerat mustal turul tagasi osta. Kui see lootus rauges, üritati uut kaamerat osta. Kui see ka ei õnnestunud, pidasime nõu ning otsustasime, et Teet jätkab esialgu väikese kaameraga ning hiljem saadab teine tiim oma kaamera neile, kuna nemad lendavad koju varem. Nii et jah, kaamera vargus oli reaalne sündmus ning seda ei lavastatud selleks, et saadet põnevamaks teha või et Teet peaks käsivarrest briljandi välja õngitsema.
Vaataja jaoks see õnnetus õnneks midagi suuremat ei muutnud, kogu edasine reis sai väikese kaameraga linti võetud ning seda saate jälgida veel järgmised üheksa saadet. Nimelt on esialgselt plaanitud 12 saate asemel eetris suisa 14!
Mõtle kaasa (0)Kaks kanget Lõuna-Ameerikas kolmas saade: jõulud Ecuadoris
Kirjutas: Annekreet - October 1, 2009 - Kaks kanget Lõuna-Ameerikas, Reisibüroo
Pisut hilinenud tagasiside meie kolmanda Lõuna-Ameerika saate kohta! Vaatan just praegu kordust (reedese saate kordused on pühapäeviti kl 11.05 ja neljapäeviti kl 12.30) ja tuletan meelde, millest kirjutada. 
Niimoodi tagasi mõeldes, olid 2008. aasta jõulud ikka päris sürreaalsed. Jõululaupäeva hommikul käisime väljasõidul Andide mäestikus, Antisana vulkaani jalamil oleval looduskaitsealal. Mäed ja maastik oli selline, et võttis hinge kinni, nii võimas oli. See võis muidugi olla ka kõrgus merepinnast, mis hinge kinni võttis. Aga loodus oli tõesti võimas.
Õhtul ootas meid hotelli jõulupidu. Swissotel Quito kiituseks peab ütlema, et pingutatud oli ikka täie raha eest. Hotelli fuajees sadas lund (seebivahust tehtud) ning uhke kuuse ümber sekeldasid kongus ninadega tumedanahalised päkapikud ja jõuluvana. Laulis pensionäridest koosnev inglikoor ning vahuveini voolas ojadena. Ühe asja peale polnud agarad korraldjad siiski mõelnud. Nimelt sellele, et taevast langev seebivaht tekitab põrandale libeda veekihi, millel kõik see rahvamass libastuma hakkab. Pärast umbes esimest 10 kukkumist, toodi keldrisügavustest välja koristajad, kes iga 5 minuti järel põranda lappidega üle käisid.
Seejärel algas hotelli tohutus konverentsisaalis hispaaniakeelne jõulumissa, mis kestis vist küll tunde, sest me ei jõudnud kuidagi seda lõppu ära oodata. Lõpuks pääsesime sööma ning lauad olid lookas, nagu ka saatest näha võis. Kuigi ainus natukenegi jõulutunnet tekitav roog oli suur küpsetatud kalkun. Sushi, krevetid ja muud loomad olid muidugi maitsvad, aga .. noh, ebatavalalised.
Mingil hetkel õhtusöögi ajal läks lavale ansambel, laulja kandis jõuluvana kostüümi ning trummar meenutas põhjapõtra. Repertuaar oli sama sürr kui väljanägemine.
Teedu jõulud Galapagosel kulmineerusid kaasavõetud verivorstide küpsetamisega hotelli köögis, nii et meil läks ilmselt isegi hästi. Ja nii need jõulud läbi saidki.
Kaks kanget Lõuna-Ameerikas teine saade: Quito ja Galapagose saared
Kirjutas: Annekreet - September 21, 2009 - Kaks kanget Lõuna-Ameerikas
Reedel ja pühapäeval said televaatajad Kanal 2-st vaadata Kaks kanget Lõuna-Ameerikas teist osa, kus Jõekalda ja Margna Ecuadoris oma seiklusi jätkasid. Kui Kristjan käib ringi mööda suurlinn Quitot, siis Teedu tiim (jah, Teet ei reisi üksi, nagu paljudele mulje on jäänud, vaid ka tema “rühma” kuuluvad kaameramees ja assistent) põrutas pärast põgusat Quitos viibimist Galapagose saarte võimsat floorat ja faunat avastama.
Galapagose kaadrid oli minu arvates väga võimsad, kõik need merilõvid, iguaanid ja hiiglaslikud kilkonnad! Eriti lahe oli minu arust see koht, kus Teet ja Terje (Teedu assistent) rannaliival peesitava merilõvi kõrval pikutasid. Ju see siis on seal lubatud, kui turiste niimoodi nende loomade juurde viiakse. Nad ei paistund just väga häiritud olevat ning elavad ju vabas looduses. Ja kivipalluri koht oli ju ka päris lahe! Eestlased on ju tänu Kreisiraadiole vana kivipalli-rahvas. 
Samal ajal käisime siis meie Kristjaniga ringi mööda Quitot ja selle ümbruses. Saates näidatud relvapoodi sattusime nii, et kõndisime lihtsalt mööda tänavat ja ukse kõrval olevas vitriinis olid mingid relvad väljas. Kristjan küsis Robertolt ( meie kohalik giid), kas siin on lihtne relva osta ja selle peale astusime sisse. Poe omanik sattus kaabuga välismaalasest niivõrd vaimustusse, et laotas talle kogu oma valiku ette. Lahkusime alles tüki aja pärastsõpradena.
Ilm Quitos on sellel aastaajal tõepoolest heitlik. Igasse päeva jätkub tavaliselt nii vihma kui päikest. Päike on maakera keskteljel kohutavalt ere. Ilma tugeva päikesekreemita ei tasu riskida, me kasutasime spf 50-ga kaitset. Lisaks peaks päikesega peas olema ka mingi peakate, sest isegi peanahk kippus kõrbema.
Kahju, et nii palju häid lugusid jääb näitamata, kui ma õieti mäletan, siis filmisime seal üle 10 kassetitäie materjali. Et kõike ära näidata, peaks ilmselt “kauamängiva” välja andma.
Ma küll täpselt ei tea, mis järgmisel korral eetrisse tuleb, aga linnast jäid näitamata näiteks Dominiiklaste kloostri kellatorn, kuhu meil tänu giidi tutvustele õnnestus ronida ja samas kompleksis asunud munkade söögisaal, mis sõna otseses mõttes tilkus verest.
Kaks kanget Lõuna-Ameerikas, esimese saate muljed
Kirjutas: Annekreet - September 14, 2009 - Kaks kanget Lõuna-Ameerikas
No nii, esimene saade meie uuest vahvast reisisaatest on linastunud!
Olen kuulnud täpselt kahte eri moodi arvamusi. Ühed ütlevad, et algus oli lahe, aga lõpp läks venima ning teised jällegi arvavad, et algus muudkui venis ja venis ja lõpp läks just põnevaks, kui sellid juba konkreetselt reisima hakkasid. Oli, kuidas oli, aga nalja igaljuhul sai. Ja kas mul polnud mitte õigus muusika suhtes?
Saate üks põnevamaid osasid reisi ettevalmistuste raames oli kindlasti see, kui Teet käis ostmas investeerimisbriljanti ja lasi endale selle ka käsivarde õmmelda. Sellel teemal jõudsid imestust avaldada mitmed seltskonnaveerud juba enne saate algust. Mitmed töökaaslased on mult küsinud, et kas ta TEGELIKULT ka seda teha lasi, kuigi saates oli ju operatsioon kenasti (ja üsna võikalt) vaadeldav. Kui aus, olla, siis ma ei teagi. Kas see tehti päriselt või mängult. Vast ikka päriselt.
Hannes Võrno poolt Kristjanile disainitud maadeavastaja ülikond pidas terve reisi kenasti vastu ning tekitas paljudes kohalikes vaimustust. Meie giid Limas (Peruu pealinnas), väga kena daam, oleks ilmselt Kristjani koos naha, karvade ja ülikonnaga nahka pistnud. Hannes Võrno juhtnööride järgi pidi Kristjan kohapealt kostüümile juurde hankima Panama kaabu. Me kõik arvasime, et Panama kaabu tähendab seda ümmargust kõrbekiivrit, aga võta näpust. Seda, kuidas Kristjan endale tõelise Panama kaabu hangib, näitab ilmselt järgmisel korral.
Saate lõpu kohta küsisid mitmed inimesed, et kas nüüd edasi hakkabki nii olema, et Teet tutvustab linnasid ja Kristjan hotellitoas sisustust. Tegelikult muidugi mitte. Mõlema mehe tõelised seiklused alles hakkavad ja ma luban, et ka Kristjan tuleb järgmisel korral toast välja. See maika ja vannimütsiga roll oli mõeldud pigem nii, et kui usin Teet juba linna avastab, siis Kristjan alles virgub toas ja võtab asja rahulikult. Järgmises osas peaks hotelli ette vurama kollane mikrobuss ning Kristjan viiakse põnevat Ecuadori avastama.
Stay tuned!:)
1 KaasamõtetKaks kanget Lõuna-Ameerikas
Kirjutas: Annekreet - September 11, 2009 - Kaks kanget Lõuna-Ameerikas
Täna kell 20.30 esilinastub Kanal 2 uus ja põnev reisisaade “Kaks kanget Lõuna-Ameerikas”.
12 nädalal järjest viivad sõbrad Teet Margna ja Kristjan Jõekalda televaatajad äärmiselt põnevale seiklusele üle Atlandi. Ecuadori pealinnast Quitost rännatakse Peruusse, sealt edasi Boliiviasse ja lõpetuseks Tšiili pealinna Santiagosse. Vahepeal põikab seljakoti otsas rändav Teet ka maapealseks paradiisiks tunnistatud Galapagose saartele ja kõige üksildasemasse paik maamunal – saladuslikule Lihavõttesaarele.Kuigi reisile asutakse üheskoos, lähevad Ecuadoris meeste teed lahku. Samal ajal kui Jõekalda mõnuleb oma isikliku reisisaatjaga viietärni hotellides, ripub seljakotirändurist Margnal hing paelaga kaelas.
Kuna mul on olnud haruldane au esimesi osasid natuke juba piiluda :), võin kinnitada, et sellest tuleb palju enamt kui tavaline kuiv reisisaade. Saates on tempot, Kristjani-Teedu tiimile omast huumorit, seiklusjanu, aga ka piinu ja kannatusi, ootamatusi ja pisaraid. Mulle isiklikult meeldib väga saate muusikavalik ning Villem Tarvase poolt tehtud rezii on suisa suurepärane!
Ühtlasi võib reklaamipausidel näha Estraveli uut toredat telereklaami ja väga häid sooduspakkumisi. Täna tulevad eetrisse lennupilet Hongkongi alates 6990.- ja puhkusereis Türki alates 3990.-. Et kampaaniatooted vahelduvad igal nädalal, on meie veebis tehtud ka eraldi sektsioon nende pakkumiste jaoks. Lisaks on samas alajaotuses tehtud reisipakkumised paikadesse, mida poisid saate jooksul külastavad. Ikka selle mõttega, et ehk saab mõni vaataja ka reisipisiku külge.
Kes reedel vaadata ei saa, siis kordab pühapäeva hommikuti kell 11.15.
Kui saade nähtud, kommenteerime siin blogis pisut tagantjärele ka!
Nii et kogunemine täna kell 20.30 teleka ees!
Santiago de Chile
Kirjutas: Annekreet - January 11, 2009 - Kaks kanget Lõuna-Ameerikas
Tshiili pealinn on päikeselisem kui ükski teine koht selle reisi jooksul. Keskpäeval on nii palav ja päike pasitab lagipähe, et ausalt öeldes on pidevalt paras kudenud räime tunne. Katsu selliselt tähelepanelikult giidi juttu ajalooliste ehitiste kohta kuulata. Lisaks veel pikk reisiväsimus, nii et terve eilse pealelõuna ja õhtu veetsime oma hotelli katusel oleva basseiniääres lihtsalt lebades, tukkudes, ujudes ja päevitudes. Selles mõttes on Ritz-Carlton tõeline paradiis keset linna. Hommikul käisime aga Tshiili ühes kuulsaimas, Concha y Toro winerys veinituuril. Vaatasime viinamarjaistandust ja kolasime kõledates keldrites. Maiuspala tõelistele veinihaidele.
Chill in Chile
Kirjutas: Annekreet - January 10, 2009 - Kaks kanget Lõuna-Ameerikas
Tsau! Me tshillime siin Tshiilimaal!
Viibime praegu Santiagos hotellis Ritz-Carlton, moodsas “Sunhattan-i” linnajaos. Veetsime oma vaba õhtu katusel asuval terassil pikutades ja basseinis ujudes. Ilm on siin nii hea ja soe, või siis päeval päris kohutavalt palav. Nii et igasugune jahutus basseinis kulub ära.
Oleme Santiagos ringi vaadanud, siinne kuumim kohtumispaik (ühe eelmiste sissekannete juurde) on linna keskväljak Plaza del Armas. Täna käisime linna parimas kalarestoranis Don Agosto. Restoran asub linna keskturul - vanas turuhoones, mis on ümber ehitatud restoranideks. Väga lahe koht ja suurepärased söögid mereandidest. Soovitan kõigile, kes siia satuvad!
Lisaks käisime kaks päeva mere ääres Valparaisos ja Vina del Mar-is, mis on kaks kõrvuti asuvat täiesti eraldi linna, mida eraldab vaid üks tänav. Valparaisos asub näiteks Tshiili valitsus, mingi ajahetkel leiti, et on hea mõte see Santiagost ümber kolida. Valparaiso on muuseas võetud ka Unesco kaitse alla, värviline ja omamoodi maagiline linnake. Vina del Mar on rohkem rannaparadiis, nii et isegi Vaikses ookeanis on ujumas käidud! Lisaks kostitasin ennast mõnusa massaaziga otse liivarannal, 35 minutit maksab 10 000 pesot.
Selline chill!
Maailma kõrgeimast pealinnast
Kirjutas: Annekreet - January 5, 2009 - Kaks kanget Lõuna-Ameerikas
Boliivia pealinn La Paz on ehitatud orgu, ning selle kõrgeim osa asub 4050 m üle merepinna, madalaim osa kuagil 3200 m kandis. Pealinnaga on siin tegelikult segased lood. Boliivia ametlik pealinn on kõigest 180 000 elanikuga Sucre. La Paz (elanike arv umbes 1 800 000) on aga nö. administratiivne pealinn, sest kõik infrastruktuurid, valitsus ja president asuvad just siin. Ja et veel keerulisem oleks, siis kohe La Pazi kõrval asub veel üks linn - El Alto (”Kõrgus”). Orus asuv La Paz on pehmema kliimaga, kohe oru nõlvade lõppedes, kus algab kõrgplatoo, algab ka El Alto - inetu ja vaene tööstuslinn, kus on karm kliima ja karm elu. Tegelikult on La Paz väga positiivne ja tore linn. Mulle igatähes meeldib väga!
PS. Reisil olles läheb ajataju täielikult segamini. Kirjutasin postituse valmis ja mis ma näen - olen samadest asjadest eile juba kirjutanud! Mis siis ikka, loete kaks korda!
Older Posts »