1. Bolgheri, Itaalia
Küpressipuudega ääristatud Viale dei Cipressi on umbes viie kilomeetri pikkune tee, mis viib otse Toskaana viinamarjaväljade keskel asuvasse Bolgheri linnakesse. Seda mööda rännates on mõnus teha väike puhkepeatus mõnes kohvikus ja lasta hea maitsta kohalikul punasel veinil.

2.  Staufen im Breisgau, Saksamaa
Schwarzwaldi mäestiku äärealal asuv Staufen im Breisgau on ideaalne paik nädalavahetuse veinireisiks. Pastelsete majakestega ääristatud peatänav viib armsale turuväljakule, mille ühes ääres asub ajalooline linnavalitsuse hoone. Legend ütleb, et igaüks, kes kukub mõnda linna arvukatest kaitsekraavidest, abiellub kohalikuga.

3. Roundstone, Iirimaa
Öeldakse, et maailmas ei ole olemas paremaid mustikaid kui need, mis on korjatud Roundstone’i lähedastest metsadest. 19. sajandist pärinevas linnakeses leiab tegevust ka tervisesportlased, sest Errisbergi mäe otsast avanevad vaated on kindlasti väikest ronimistrenni väärt.

4. Folégandros, Kreeka
Võrreldes kõrvalasuva Santorini saarega, on Folégandros kui vaikuse ja rahu oaas. Ühelgi majal ei ole ühe kahe korruse, sadam ei ole kunagi täis kruiisilaevu ning linnast puuduvad butiigid ja kallid restoranid. Selle asemel kostub seal vaikset lainete loksumist, lambad jooksevad vabalt tänavatel ja puidust tuuleveskid teevad mõnusas briisis oma tööd.

5. Hellnar, Island
Kui kunagiste kalameeste elumajad võivad jätta mulje, et tegu on ajale jalgu jäänud linnakesega, siis tegelikult see nii ei ole. Öeldakse, et tegemist on hoopis Islandi kõige tänapäevasema linnakesega. Nimelt on kohalikud elanikud võtnud südameasjaks hoida loodust puhtana. Kõiki majakesi köetakse hüdroelektri jõul ning kohalik hotell oli riigis esimene, mis sai keskkonnasõbraliku majutusasutuse märgi.

6. Geniés, Prantsusmaa
Périgordi  piirkond on sünnikohaks kahele meelierutavale prantsuse delikatessile - foie gras ja trühvlid. Turupäevadel on linn täis turukotikestega kohalikke, kes ruttavad linna keskväljakule, kus üheks valmistatavaks maiuspalaks on hanerasvas ja küüslaugus praetud kartulid. Mmmm…

7. Koguva, Eesti
Jah, siin nimekirjas on ka üks meie päris enda paigake. Puutumatult säilinud iidne Koguva küla on paik, kus saab tunda ja näha tõelist Eestimaad. Veel üks põnev koht, mida sealkandis kindlasti külastada, on Üügu pank, kust leiab 23 erinevat orhideesorti.

8. Kotor, Montenegro
Sügisel katab Kotori linna niivõrd paks  uduvaip, et ka enda nina ees seisvat puud on enne kokkupõrget raske märgata. Tegemist on ühe viimase paigaga Dalmaatsia rannikul, kuhu ei ole veel jõudnud suured arendusprojektid ja turistide hordid.

9. Tisvildeleje, Taani
Rongisõit Kopenhaagenist väikesesse Tisvildeleje linnakesse on kui sõit läbi terve Taani. Rongiaknast avanevad vaated nii äärelinnadele, maapiirkondadele kui ka metsatukkadele. Kui enamjaolt arvatakse, et Taani ei ole teps mitte rannapuhkuseks sobilik, siis Tisvildeleje linnakeses asuv rand muudab kindlasti iga külalise arvamust.

10. Getaria, Hispaania
Väike Getaria võiks olla üks Hispaania järgmistest megakuurortitest, kuid õnneks on lähedal asuv San Sebastian turistide tulva enda peale võtnud. Sadamalinnake on eelkõige tuntud oma mereanniroogade poolest – värskelt püütud ja otse grillile asetatud kaheksajalad on vaid üks näide suussulavatest hõrgutistest.  Laupäeva ja pühapäeva lõunapoolikul on restoranid ja kohvikud inimesi täis, kes naudivad päikest, seltskonda, mõnusaid roogasid ja head veini.

Need kümme pärli on vaid pisike osa suurest kaelakeest. Äkki olete ka ise oma rännakutel mõne omapärase ja armsa linnakese või külakese otsa komistanud? 

Broneerisin pulmareisi aegsasti ette – abiellusime septembris, broneeringu tegin juba veebruaris. Viibisime Santorinil kokku nädal aega, kuid tahtsime kindlasti abielluda just kindlal päeval, ajal ja kohas. Santorinil toimub väga palju pulmi ning on palju kohalikke pulmakorraldajaid, mistõttu võib juhtuda, et soovitud aeg ja koht on juba broneeritud.

Meie tahtsime sellest nädalast võtta enda jaoks kõik, otsustasime kogu paberimajanduse läbi teha Eestis ning Santorinil korraldada ainult vannete tseremoonia. See ei jäänud päris pulmale mitte millegi poolest alla. Enda ja tunnistajate allkirjad pidime ikka andma, lihtsalt need olid natukene n-ö vabamad paberid, millega ei pidanud kuskil büroos käima. Kergem, lihtsam ja odavam ka.

Pulmareisil olid kaasas ka sõbrad, seega kaht tunnistajat meil tseremooniale vaja ei olnud. Kuna pulmas olid omaenda best man ja maid of honor, oli kogu õhkkond palju intiimsem – meid ümbritsesid omad rõõmust nutvad näod!

Pulmapaigaks valisime Saint Irene’i kabeli äärse koha ja seda eelkõige sellepärast, et taustal oli sinine meri ja väikesed saared, ümber lumivalged hooned ning koht võimaldas teha palju erinevaid pilte. Kindlasti soovitan kasutada fotograafiteenust rohkem kui lihtsalt tseremoonia ajal ning vahetult pärast seda. Me võtsime paaritunnise photoshoot’i ka ümber saare ning pildid tulid hingematvalt ilusad – Santorini pakub tõeliselt palju valikuid!

Lisaks soovitan kindlasti tellida pulmavideo. Erinevad pulmakorraldajad teevad neid ilmselt erinevalt, aga põhimõtteliselt jääb videole ilus ümbrus ja kogu tseremoonia. Mälestus kogu eluks ning toob kõik emotsioonid palju tugevamalt esile.

Pruudil ja ka peigmehel soovitan kindlasti paksu kihi puudrit näkku panna (pikk päev ning tugev päike panevad ju ilma kaitseta näo läikima). Puudri all võiks olla tugeva UV-kaitsega kreem (25–30 kindlasti). Riietuse puhul tuleks arvestada u 30-kraadise soojaga terve päev.

Kindlasti soovitan tellida ka pudelit šampanjat kohe pärast tseremoonia lõppu. Väga tõenäoliselt on tseremoonia koht väga kaunis ja just seal on kohal professionaalne fotograaf, nii et kui soovite tõeliselt pidulikke fotosid, tehke need koos kihiseva joogiga. Meie viskasime samas paigas ka sõbradele pulmakimbu ning tõmbasime sukapaela ka sealsamas ära… Tagasi vaadates olen kindel, et õhtul restoranis poleks pooltki nii häid pilte tulnud.

Tseremoonia algusesse võiks lasta mängima ka ühe laulu (saabumisel), hiljem meenub selle lauluga alati see päev. Meil mängis näiteks Bruno Mars „Just the way you are”.

Pärast tseremooniat toimuvaks pulmapeoks restorani valides soovitan otsida võimalikult privaatse paiga ning pigem kulutada rohkem kui kokku hoida. Külalistega ürituse puhul loovad mõnusama meeleolu oma valitud muusika ning pulmaisa, kes õhtut läbi viib. Meie puhul kandsid selle osa eest hoolt meie sõbrad ise.

Suhtlemist pulmakorraldajaga kartma ei pea. Kogu tiim oli väga sõbralik ja abivalmis. Minu selle päeva ainus „mure” oli olla õnnelik ja rahulik ning nautida iga sekundit. Kuna peigmees ootas mind tseremoonia kohal ees, siis viis pulmakorraldaja, kes mulle ja mu sõbrannale hotelli autoga järgi tuli ning kimbu tõi, meid enne tseremooniat juba väikesele pildistamisele. Tegu oli kogenud pulmakorraldajaga, kes oskas igasugu närvitsemise hoobilt kustutada.

Igatahes üks mis kindel – Santorinil vähemalt ilma pärast muret tundma ei pea. Ja üks viimane näpunäide veel – ainult palun mitte pulmapäeval päikeseprille kanda!

Kui soovid välismaal abiellumise kohta rohkem teada, kirjuta meile pulmad@estravel.ee. Kristina ja teised meie pulmareisikonsultandid vastavad kõigile Su küsimustele ning aitavad korraldada unelmate pulmareisi, mis jääb meelde elu lõpuni.

1. Vali sobiv sihtkoht ja tempo!

Kui reisid lastega esimest korda, on väga oluline teada, et reisi tempo niiviisi on oluliselt aeglasem kui üksi või kahekesi rännates. Kui aega planeerid, arvesta noorima lapse kõndimiskiirusega või enda suutlikkusega teda kanda. Mida vähem asju plaani võtad, seda stressivabamalt puhkus kulgeb.

Lastega reisil ei tasu oma kultuurihuvi peale pressida ja kilomeetrite viisi muuseume mõõta. Las pikemad bussisõidud, muuseumid, suurlinnad ja peened restoranid jääda mõneks teiseks korraks. Päästa parem valla endas peituv laps – veepargid, loomaaiad, teemapargid, lõbustuspargid ja kenades parkides asuvad mänguväljakud pakuvad palju emotsioone ja lõbu!

Hea on jätta endale võimalus vajadusel päevakava muuta – kui lapsed on väsinud või ilm kehv, saate lihtsalt päeva toas mööda saata. Võid kokku panna näiteks nimekirja võimalikest tegevustest, mis on erineva kestvusega ja sobivad eri ilmaga. Kui sul on rohkem kui üks laps, saad lasta neil sealt kordamööda päevaks plaani valida.

Kui plaanite palju kõndida või rattaga sõita, pidage meeles, et väikesed lapsed ei suuda keskenduda liikumisele punktist A punkti B. Seepärast jäta aega ka peatusteks ja ümbruskonna avastamiseks, muidu hakkab lastel igav. Kui teekonda on võimalik valida, mine sealt, kus ümbrus kõige enam vaheldub.

Kindlasti lepi igas uues kohas lastega kokku üks punkt, kus teineteist ära kaotades kokku saate. Kui peate liikuma väga tihedalt rahvastatud kohas, võid lubada lastele preemiaks jäätist, kui nad suudavad kenasti ema-isa juures püsida ja kaduma mitte minna. Väike lisamotivatsioon aitab alati!

2. Otsi lapsesõbralik majutus!

Lastega puhkust planeerides on majutus eriti oluline. Kui üksi või kahekesi reisides pole ette broneeritud öömaja just hädavajalik, siis lastega tuleks vähemalt esimeseks paariks ööks siiski majutus leida. Lennureisist väsinud ja jonnivate mudilastega on võõras linnas keeruline maid jagada.

Hotelli otsides tasub kindlasti vaadata perede eripakkumisi: peretuba on tihti soodushinnaga, samuti pakutakse lastele teinekord tasuta toitlustust. Hommikusöök on enamasti toahinna sees, aga kui ei ole, pole seda mõtet lastele eraldi osta – tihti ei söö nad rohkem ühest saiaviilust. Haarake kodust miskit esimeseks hommikuks kaasa, järgmistel päevadel aga ostke midagi kohalikust toidupoest.

Igasugu organiseeritud lastehoiud ja -tegevused kõlavad küll hästi, aga mõnikord tähendab hotelli „lasteklubi” lihtsalt seda, et karjakesi kasvataja silme all telekat vaadatakse. Küsi, kui palju lapsi klubisse võetakse, kas neid jagatakse vanuse järgi ja mida nendega ette võetakse. Kui miski tundub kahtlane, otsi alternatiive! Mõtle ka sellele, mis keelt hotellis räägitakse. Kas laps saab hakkama, kui keegi talle tuttavat keelt ei kõnele?

Kindlasti tasub perega reisides hotelli asemel kaaluda ka villamajutust, eriti kui lapsed on väikesed. Kui hotellis peate sageli üsna väikese pinna peal läbi ajama, siis villas on ruumi rohkem ja olete iseenda peremees. Lastel on hea majas ringi silgata ja privaatsus on samuti tagatud.

3. Kaasa lapsed planeerimisse!

Kui tahad, et lapsed reisist viimase võtaksid, haara nad kohe algusest peale reisi planeerimisse. Vaata koos nendega reisisihtkohta kaardil, jutusta selle ajaloost, kohalikest loomadest-lindudest, vaadake koos sihtriigist kõnelevat filmi, kuulake tüüpilist muusikat või lugege raamatut.

Kui lapsed on piisavalt vanad, et päevikut pidada, võiks õhutada neid seda tegema – see teeb reisil vaatamisväärsuste külastamise põnevamaks. Päevikusse saab kirjutada-joonistada, aga ka pileteid või puulehti kleepida, selle vahele kaarte ja reklaame koguda jne. Kaardil omakorda saab tõmmata ringe kohtadesse, mida juba nähtud. Kirja võib panna ka võõrkeelseid sõnu, mis selgeks on õpitud.

4. Mõtle, kuidas tahad ringi liikuda!

Imikuga reisides on praktilisim lahendus kindlasti eemaldatava korviosaga vanker, mida saab vajadusel kasutada reisivoodina ja mugavalt kaasas kanda. Hotellides pakutakse küll beebivoodeid, aga need on sageli kehvade madratsitega ja mitte kuigi turvalised. Seega on eemaldatav vankrikorv peale ringiliikumise praktiline ka reisivoodina. Kui laps on vankri jaoks liiga suur, on reisil mõnus, kui käepärast on kokkupandav reisivoodi.

Beebiga ringiliikumiseks on mõnus kasutada kõhukotte ja kandelinasid, sest see jätab vanemal mõlemad käed vabaks. Pealegi on side lapsega niimoodi vahetu – tunned kohe, kui ta magama jääb, ärkab või aevastab. Kandelina on kaasavõtmiseks veel eriti praktiline, sest see ei võta kokkuvoldituna reisikotis peaaegu üldse ruumi.

Juba kõndivale lapsele võiks kaasa võtta jalutuskäru. Isegi kui näiteks kolmeaastane kodus iga päev jalutuskäru ei vaja, tuleb see reisil ikkagi kasuks. Laps avastab selle uuesti ja püsib seal truu järjekindlusega, kuna see on talle taas huvitav. Hea oleks, kui käru oleks kallutatava seljatoega, et pakkuda nii puhkust pisikestele jalgadele kui ka hädapärast voodit lõunauinakuks. Tavaliselt on käru all ka korv, kuhu vanematel on mõnus sisseostusid paigutada.

Käru kaasa pakkides tasub see lennujaamas kindlasti kiletada, et väljaulatuvad osad kuhugi kinni ei jääks ja seda ei lõhuks ning kangas pagasilintidel ei määrduks. Suurematele lastele võib kaasa võtta pisikesed tõukerattad ehk scooterid, millega on mõnus ringi tuuritada. Pere tugevaimal aga tasub enne reisi õlalihaseid treenida, et kogu kaasavõetud kampa kordamööda kukil vedada.

Lastega tuleb eraldi arvestada ka siis, kui plaanis on autoga ringi sõita. Kindlasti uuri enne auto rentimist, kas on võimalik kasutada lapseistmeid. Tark on võtta kaasa lai tahavaatepeegel, millega on hea tagaistmel toimuvat jälgida.

Kui plaanite pikka sõitu, võiks kaasa võtta tahvelarvuti ja selle hoidja, mida saab kinnitada esiistme peatoe külge. Siis on lastel mõnus sõidu ajal filme vaadata või mängida. Ja et juhti mitte häirida, tulevad sel juhul kasuks ka kõrvaklapid.

5. Lihtsad lahendused toidumuredele

Rinnalapsega on üldiselt lihtne, talle pole vaja eraldi toitu kaasa pakkida. Küll aga võib võõral maal imetamiseks sobiva aja ja koha valik peavalu tekitada. Igaks juhuks tasub enne reisi uurida, millised on kohalikud tavad ja suhtumine imetavasse emasse. Kui tekib kahtlus, ürita leida paik, kus liiguvad ainult naised – näiteks naisterõivaste pood. Nutikas idee on minna mõne peene hotelli tualettruumi: need on reeglina puhtad, kenad ja ruumikad.

Kui imik on pudelitoidul, tuleb kogu toit kodunt kaasa võtta. Et kotis ruumi säästa, võib pudelitesse juba vee valmis panna. Kui vaja, lisad lihtsalt piimapulbrit ja veidi keeva vett. Lennujaama turvakontrolli arvestades on kõige kindlam lahendus võtta kaasa ainult piimapulber. Enamikel lendudel saad teenindajatelt kuuma vett küsida ja sellest joogi valmis segada. Aga võib ka läbida turvakontrolli ning kohe pärast seda tax free tsoonist pudelivett osta.

Hea on selgeks teha ka selle, mida võib lennukis võtta käsipagasisse ja mille peab alla panema. Beebitoit ja mähkmekreem lähevad vedelike kirja, mis käsipagasis ei tohi reeglina olla suuremas pakendis kui 100 ml. Enamik lennufirmad siiski teevad alla 2 a vanuste laste tarvetele erandi ja lubavad neid salongi võtta.

Kuni 400 ml piimasegu ja joogi saab reeglina kaasa võtta, kui see on pudelisse valmis tehtud. Piirangud on ka purgitoidu kohta, aga need on üsna hägusalt sõnastatud ja reeglina turvakontroll sellest probleemi ei tee – kuni kogused on mõistlikud.

Suurematele või piiratud söögivalikuga lastele võiks reisile kaasa võtta veidi meelepärast söögipoolist. Kui kohalik köök perele harjumuspärasest väga erineb, tasub enne reisi lastele paar korda sihtkoha rahvusrestoranist ostetud rooga pakkuda või ise midagi sarnast süüa teha, et nad uute maitsetega harjuksid. Pere söögireegleid võib reisil veidike nihutada, sest muul juhul painab terve reisi stress laste menüü pärast. Võtke vabalt – küll pärast jõuab jälle tervisliku kraamiga tankida.

6. Konsulteeri enne reisi arstiga!

Lastega välisriiki reisides soovitatakse vähemalt kaks kuud enne reisi arstiga konsulteerida. Aega broneerides räägi arstile, kuhu minna plaanite, kui vanad on lapsed ja kas peaks nad vastuvõtule kaasa tooma.

Arstile tuleks kaasa võtta vaktsineerimispassid. Tasub teada, et alla 18 kuu vanuseid lapsi reeglina reisihaiguste vastu ei vaktsineerida. Hea on teada oma laste veregruppi, nii et ka selle võiks üle küsida. Kui lapsel on tervisemure, tuleks uurida, kas see võib reisi segada.

Kui reisite malaariapiirkonda, küsi spetsialistilt nõu ravimite kohta. Tavaliselt tehakse malaariaennetust tablettidega, aga olemas on ka siirupi vormis ravimid. Lastele on ravimikogused väiksemad, nii et olge valmis tablette tükeldama. Kindlasti võtke kaasa korralik sääsetõrjevahend, pikad riided ja putukavõrgud vooditele, kui neid hotellis ei ole.

Palavasse paika reisides vali kaasa naturaalsetest materjalidest rõivad. Higi ärritab õrna nahka ja tulemuseks võib olla vastik lööve. Kui beebi ei ole kuumusega harjunud, tuleks tal mähet vahetada kordi rohkem kui tavaliselt või võimalusel mähkmest üldse loobuda. Lastele arvesta igaks päevaks kaks komplekti riideid ning laia ääre ja kaelakaitsega müts päikesekaitseks. Tähelepanuta ära jäta ka silmi; laste silmad on UV-kiirgusele veel vastuvõtlikumad kui sinu silmad, seega soeta neilegi päikeseprillid. Kaasa paki ka piisava faktoriga päikesekaitsekreem.

7. Lõbusa lennureisi saladused

Lennukites on väga kuiv õhk, seetõttu tuleks lennureisi ajal lastele rohkelt juua anda. Dehüdreerumine võib põhjustada liigset pisaravoolu ja nina võib tilkuma hakata. Kui nii juhtub, võib ninasõõrmeid seest vette kastetud sõrmega niisutada – see teeb imesid!

Kui beebi lennuki õhku tõustes või maandudes nutab, võib selle põhjuseks olla valu, mille keskkõrvas muutuv rõhk tekitab. Beebid on selle suhtes tundlikumad, sest nende kõrvakäigud on väiksemad. Et ebamugavust leevendada, masseeri lapse kõrvu tagantpoolt ja sikuta aeg-ajalt õrnalt kõrvalesta. Mudilastele võib maandumisel ja õhkutõusul midagi imeda või juua anda, see leevendab rõhuvahet.

Perereisi plaanides võiks arvestada, et lend ei oleks pikk ja tülikas. Valida võiks võimalikult sujuvad ühendused või kasutada otselendu (nt valmisreisi otse Eestist). Pikk lend on eriti tülikas võrukaeladega, kus just käima on õppinud. Uued oskused nõuavad peenlihvi ja seetõttu on pisikest tegelast lennukis päris keeruline paigal hoida. Hädast aitavad uued ja huvitavad mänguasjad ning mõnikord lennufirmade jaotatavad spetsiaalsed mänguasjakomplektid.

Suuremaid lapsi hoiavad tegevuses eakohased nuputamisülesanded, kõikvõimalikud elektroonilised vidinad, millel saab mängida lemmikmänge või sootuks uusi ning vaadata filme (kui lennukis see võimalus puudub) või multikaid. Turvalisuse tagab teadagi lemmikust kaisuloom.

8. Terve olla, terveks jääda

Kui kraanivesi juua ei kõlba, tuleb endal vett keeta, filtreerida või steriliseerida – või hoopis pudelivett osta. Kui viimase kasuks otsustad, vali selline, mis sisaldab võimalikult vähe mineraale, et noort organismi mitte koormata. Et lastel näiteks hambaid pestes meelest ei läheks kraanivett mitte kasutada, pane kraanikausi kõrvale veepudel.

Kui kehvade sanitaartingimustega riigis väljas sööd, vali need paigad, kus käib võimalikult palju inimesi ja toit valmistatakse igale kliendile eraldi. Kindlasti väldi buffet’sid, mille seisev söök on tõeline kõhulahtisust tekitavate bakterite kasvulava. Restoranis kontrolli, kas pudelid on tõesti avamata, enne kui need lastele ulatad. Kasuta joomiseks kõrt või puhasta enne joomist pudelisuu. Väldi jääd ja salateid.

Reisikotti pista kindlasti mõnd allergiarohtu, et vältida tilkuvat nina, aevastamist ja sügelevaid silmi. Nahaallergiate puhul varu hüdrokortisoonkreemi.

Lapsed on vedelikukaotuse suhtes altimad kui täiskasvanud, sest nad ei joo, kui neil janu ei ole. Rinnalapse puhul tuleb jälgida, et sa ise piisavalt jooksid; kui sul eriti kuuma ilmaga piima ei jätku, anna ka lapsele veidi vett. Igaks juhuks tasub kontrollida laste uriini – kui see on tumedam kui tavaliselt, hägune või tugeva lõhnaga, lase neil kindlasti rohkem juua!

9. Aja dokumendid korda!

Kui sinu sihtriiki külastades läheb vaja viisat, ära üllatu, et neid nõutakse ka lastelt ning viisatasu on sama mis täiskasvanutel. Mõni riik nõuab, et viisasid taotlema tuldaks isiklikult kohale (lapsed samuti). Seega võib juhtuda, et tuleb sõita saatkonda.

Päris sageli tuleb ette juhtumeid, kui lastega reisides läheb vaja rohkem dokumente kui tavaliselt. Kui laps on adopteeritud, peavad kaasas olema adopteerimispaberid. Kui reisid koos lapsega üksida – olgu abielustaatus milline tahes –, võidakse sinult küsida teise vanema kirjalikku nõusolekut reisiks. Kui teine vanem on surnud, pead olema valmis seda tõestama.

Kõige tõenäolisemalt tekivad taolised probleemid riikides, kust adopteeritakse palju lapsi. Jamad on tõenäolisemad, kui lapse nimi ja sinu nimi ei ole passis samad või kui su laps ei ole väga sinu sarnane.

Kuigi paljud neist nõuannetest kõlavad karmilt, ära lase end sellest heidutada. Kui veidi planeerid ja lastega arvestad, on puhkus perele tõeliselt tore võimalus koos uusi kogemusi saada ning teineteist uue nurga alt tundma õppida. Lastele aga jääb lapsepõlvereisidest tore mäletus kogu eluks. Seega ära pelga lapsi rännakutele kaasa võtta!

Fotod: Katrin Nõmm, Elisa Sammelselg, Risto Laar, Argo Pakkas, Beebimaailm.ee, iStockphoto

Mai Khao Beach

Selles, et Tai on naeratuste maa, saime aimu juba siis, kui astusime Kopenhaageni lennujaamas sisse maailmas viiendal kohal oleva Thai Airways lennukisse. Naeratus stjuardessi näol ei ole see, mida siin kohtad igal tänavanurgal – „naeratan, sest ma pean”. Nad päriselt ongi sellised. Naeratavad lihtsalt sellepärast, et tahavad!

Pärast kümmet ja poolt tundi kestnud mugavat (jah, mugavat!) lennureisi lennukist välja astudes sõidab 33 kraadi sooja sulle sisse nagu rong. Minu reisisihiks on eelkõige Phuket ja selle ümbruses asuvad väikesaared, kuhu ma loen ka Koh Phi Phi ja Koh Lanta.

Patongi? Jah, aga üheks õhtuks

Meie esimesteks peatuspaikadeks on eestlastele juba päris tuttavad paigad – Patong, Karon ja Kata Beach. Nendest kolmest kõige vähem meeldib mulle Patong. Kui lugejate seas on neid, kes ei tea, mille poolest Patong kuulus on, siis lubage – ma tutvustan.

Patong on Phuketi saare peamine peokoht, kus jook voolab ojadena, tüdrukud seisavad igal tänavanurgal ning iga baar püüab kõrvalolijat muusikaga üle trumbata. Väsitav, otsustan. Minule see asi ei istu. Kahepäevase peatuspaigana, kui on tahtmine õhtul maha panna üks korralik kräu – aga palun. Kuid tervet nädalat seal veeta ma ei suudaks.

Küll aga võin ma nüüd omast kogemusest soovitada üht suurepärast mereannirestorani Phuketil. See asub Chalongil ning kannab nime Kan Eang@Pier. Restoran asub sellesama sadama läheduses, kust väljub laev Koh Phi Phi saarele. Seega kui on mõttes ka Phi Phi saart külastada, siis võikski öö Chalongil veeta ning oma maitsemeeli suussulavate mereandidega turgutada.

Koh Phanak

Koh Phanaki koobastes

Selleks et Koh Phanakile jõuda, peame võtma ette sõidu kiirpaadiga üle Phang-nga lahe avaruste. Saar tundub esialgu nagu iga teinegi – kõrged kaljud, puud kasvamas vertikaalsest kaljuservast ja vesi loksumas saare allääre koobastes ja tühimikes. Mille poolest see eriline paik on, selgub aga siis, kui kanuumees poole sõidu pealt järsku teatab: „Please lay down, madam.”

Esimene reaktsioon on vaadata üksteisele küsivalt otsa. Aga onuke kordab palvet ja kohe taipan ka põhjust. Järsku libiseb kanuu koopasse, mis on nii madal, et sellest ei saakski sirge seljaga läbi sõita!

Natukene aega pilkases pimeduses seilamist, millest lõikab läbi vaid hetkeline taskulambiviirg, ja tunneli lõpus hakkab paistma valgus. Ja siis avaneb meile vaatepilt, mis paneb ahhetama ja ohhetama! Ümbritsetuna kõrgetest kaljuseinadest, elab saare sisemuses oma elu üks pisikene oaas. Türkiissinine vesi, lumivalge liiv, graatsiliselt vees seisvad puud, kelle juured tekitavad illusiooni, nagu seisaks nad kikivarvukil. Ja vaikus. Lõpmatu vaikus…

Natukene kurvad Phi Phi saared

Noored, ilusad targad ja osavad kindlasti mäletavad filmi „The Beach”. Just sinna meie tee edasi viiski – Koh Phi Phi saarele. Filmis nähtud imeline rand on Maya Beach Phi Phi saarte suuruselt teisel saarel Phi Phi Le’l. Nüüd on see muutunud kui omamoodi mekaks, kuhu igal aastal jõuavad tuhanded seljakotireisijad.

Ja seepärast tuleb kurbusega tõdeda – see paik ei ole enam see, mis ta kunagi oli. Turiste on lihtsalt nii massiliselt! Koh Phi Phi Don’il asuv peasadam on pungil täis roosanahkseid rändureid ja hurtsikuid, kus müüakse kõike alates T-särkidest kuni vanaema kuldhammasteni välja. Rannaäär on täis pika sabaga paate ehk Ruea Hang Yao’sid, mis sõidutavad veelgi rohkem turiste saarele ja sealt ära. Äri käib täie hooga.

Õnneks on meie hotell teisel pool Koh Phi Phi Don saart. Seal on meri vaikne, rand puhas ning õhtul valitseb vaikus, mida segab ainult kohalik fauna-orkester. Toast leian väikese geko, kes istub laes nagu miki ning ei tee teist nägugi, kui ma sisse astun ja tule põlema panen.

Koh Phi Phi saared

Ilus ja puhas Koh Lanta

Kõige rohkem meeldis mulle suurematest ja turistikamatest saartest Koh Lanta. Elanikkond on 95% ulatuses moslemid, kuigi enamik tailasi on siiski budistid. Ühtlasi on saareelanikele südameasjaks hoida oma saart ilusa ja puhtana.

Hotellid Koh Lantal on klass omaette. Kuna suurem enamus Tai saari on kaljused, on ka hotellid ehitatud poolenisti mäenõlvadele, kuid see annab neile ühe väga suure eelise. Nimelt avanevad enamikest bungalow’dest või majakestest imelised vaated.

Ajaviiteks võib Koh Lantal soovitada üht lahedat restorani nimega Time for Lime, mida peab juba kümneid aastaid Tais elav ameeriklanna Junie Kovacs. Seal korraldatakse Tai köögi kursusi, kust nii mõndagi tarka võib teada saada.

Näiteks õpetatakse, kuidas erinevaid laiemalt kasutatud toiduaineid lõigata, et oleks aru saada, kas need on mõeldud söömiseks või mitte. Näiteks kui sidrunhein on lõigatud 5 cm pikkusteks tükkideks, siis on ta toidus maitsestamiseks ja kuulub kategooriasse „don’t eat me”. Kui aga leiad toidust pisikesed kettakesed, on need mõeldud suhu pistmiseks. Samasugused reeglid on ka ingveri, laimilehtede, rohelise sibula ja kõige muu kohta. Samuti saame teada, miks taid peaaegu kunagi nuga lauale ei pane – see on ju relv. Söömiseks kasutatakse peamiselt lusikat, kahvel on vaid abivahend.

Koh Lanta päikeseloojang

Pisikesed ja põnevad Koh Muk ja Koh Kradan

Tai reisi marsruuti kuulus veel kaks väikesaart – Koh Muk ja Koh Kradan. Esimene neist meenutas olemuselt Koh Phanaki, kuid seekord pidime tee koopasse läbima ujudes. Pärast 80 meetrit suplust avanes meie ees taaskord helesinine laguun koos kauni liivarannaga. Nii seda kui ka Koh Phanaki olevat kunagi kasutanud mereröövlid oma varanduse peitmiseks. Tõusu ajal nendesse paikadesse ligi ei saa ning ka mõõna ajal on raske kaugelt märgata, et see koopasuu kuhugi viiks.

Muide, koobastes ujudes või kanuutades tasuks meeles pidada üht – üles vaadates ära suud lahti tee. Nimelt elavad koopaseintel ja -laes nahkhiired, kel ikka ole loomulikke vajadusi…

Koh Kradan ja rand, millel randusime, olid kui postkaart. Ei oleks uskunud, et vesi saab olla veel helesinisem ja rannaliiv veelgi valgem. Supeldes aga pidin end surnuks ehmatama, kui märkasin enda ümber vees sadu värvilisi kalakesi. Need on turistidega harjunud ja tulevad „sitsivad” su ees, et saada mõnda banaanipalakest. Vee peal vaikselt näppudega sulistades kihutavad kalakesed kohale ja teevad su ümber tiire.

One night in Bangkok

One night in Bangkok ehk üks öö Bangkokis

Täpselt nii oligi, nagu laulusalm ütleb. Ühe, reisi viimase öö veetsime idülliliste saarekestega täielikus kontrastis – Bangkokis. Pärast peaaegu kümmet päeva rahulikel saartel tundus suurlinna sigin-sagin kui teisest maailmast. Eriti jahmatas meid juhuslik sattumine nn bordellitänavale, mis demonstreeris Tai turismi varjupoolt. Umbes paarisajameetrine tänav oli mõlemalt poolt ääristatud baaridega, mille ees seisid-istusid-tantsisid tüdrukud, ühel lühem seelik ja kõrgemad kontsad kui teisel.

Arutasime omavahel, kui paljud neist neidudest tõesti ka tüdrukud on – sest on Tai ju tuntud nn ladyboy’de mängumaa. Küsisime selle kohta ka oma giidilt ning olime positiivselt üllatunud, kui ta vastas, et see ei ole teema, millest ainult salaja räägitaks. See on ilmne osa Tai kultuurist ning tegemist ei ole kuidagi kultuuri või keskkonda kahjustava nähtusega. Teatud mõttes on ju tore, et mõnes maailma paigas on kerge olla teistsugune, aga olgem ausad – oli ikka paha vaadata küll, kuidas noored tüdrukud meestega baaride sisemusse kadusid.

Järgmisel päeval ärgates vaatas mu hotelliaknast mulle vastu juba rõõmsamates toonides sudu-päikeseline suurlinn. Termomeeter küündis 37 kraadini. Mul oli hea meel, et olin võtnud kuulda giidi soovitust jätta šoppamine Bangkoki, sest väikesaartel on asjad kordades kallimad. Parimaks ostuks oli sidrunheina tee, millesse ma absoluutselt armusin ja mida kohalikud jahutava joogina tarbivad.

Nüüd tagasi kevadises Eestis on tuttavad ja kolleegid mult küsinud – kas sa läheksid tagasi? Jah, läheksin küll. Nii palju jäi nägemata. Ja isegi kui ühel päeval olen seal nii palju käinud, et kõik on nähtud, läheksin ikkagi tagasi. Väikesaared, rannad, soe vesi, mereannid ja naeratused on need, mis tagasi tõmbavad. Ta on lihtsalt nii ilus!

Vaade minu 11. korruse trepikoja aknast

Käin Moskvas päris tihti, kuna veetsin seal oma elu esimesed 18 aastat. Minu vanemad elavad seal tänaseni. Nimelt on meil rahvusvaheline perekond: mu ema on eestlane ja isa pesuehtne moskvalane.

Minu ema räägib tihti, et ta ei ela Moskvas, vaid Bibirevos – megapolise põhjapoolses linnaosas, mis piirneb Moskvat ääristava ringteega. Minu majast ringteeni kõndimiseks kulub umbes 5 minutit.

Enamik moskvalasi elabki nii, et lahkub harva oma rajoonist. Näiteks Bibirevos, mis pole just kõige suurem linnaosa, elab peaaegu 150 000 inimest. Rohkem kui Tartus. Siin on omad ülikoolid, kirikud, kinod, 20 keskkooli, 30 lasteaeda, meeletul hulgal poode, turge, parke. See on väga puhas ja roheline linnaosa. Nagu Mustamäe, kuid siinsed majad on kas 12-, 16- või 22-korruselised.

Ehtne Moskva äärelinna turg ja üks popimaid tooteid – hapukapsas. Valikus on kümmekond kapsasorti: magus kapsas puuviljadega või rosinatega, hapukapsas küüslauguga, paprikaga, maitserohelise või jõhvikatega jne.

Moskva koosneb 125 taolisest rajoonist, milles kokku elab 11,5 miljonit inimest. Koos satelliitlinnadega on inimeste arv Moskvas 14,5 miljonit. Kuid need on vaid ametlikud arvud. Sellele võib julgelt liita 1-2 miljonit inimest, kes elavad Moskvas illegaalselt. Oma elanike arvuga jääb Moskva kuskile Delhi ja Sŏuli vahele. Venemaa pealinn on suurem kui Peking, Tokyo, New York või London.

Moskvalaste igapäevased mured ja rõõmud

Elu Moskvas ei erine kardinaalselt elust Eestis. Keskmine palk Moskvas on veidi üle 1000 euro, kuid ma tean väheseid, kes nii palju teenivad. Enamasti teenitakse kuskil poole võrra vähem. Eks see on nagu ikka suurte linnades, käärid rikaste ja vaeste vahel on väga suured. Palju tehakse mustalt tööd – haltuurat. Kuna riik tegeleb aktiivselt inimeste lollitamisega, vastavad inimesed riigile samaga.

Poodides maksab toidukraam mõnevõrra rohkem kui Eestis. Seepärast eelistab moskvalane külastada korra nädalas turgu või suurt hulgiladu. Sealsed hinnad on enam-vähem samad meie omadega, kuid toidukvaliteet on oluliselt kehvem. Näiteks on Moskvas peaaegu võimatu leida piima, mis poleks tehtud piimapulbrist. Kõrge hinna tõttu ei saa tavaelanik endale lubada värsket liha ja kala. Napsusõprade rõõmuks saab Moskvas jätkuvalt osta odavat ja kvaliteetset viina, seda küll hommikul kella 8st kuni 23ni õhtul.

Selline pilt avaneb minu korteri aknast: puhas ja roheline Moskva äärelinn.

Korterid Moskvas on meie jaoks harjumatult väikesed. Nii suures linnas maksab elamispinna ruutmeeter väga palju (keskmiselt 3600 eurot ruutmeetri kohta). Sellepärast elab ühes korteris pahatihti mitu põlvkonda. Näiteks vanaema ühes toas, ema ja isa teises ning nende laps oma perega kolmandas.

Viimase aja suurem probleem Moskvas on liiklus. Linn seisab sõna otseses mõttes. Sõites autoga ei oska inimene ette aimata, kas tööle saabumiseks läheb 20 minutit või 4 tundi. Moskva ummikutest räägitakse legende. Ummikuid kohtab kesklinnas isegi kell 4 öösel. Peened äridaamid leidsid enda jaoks huvitava lahenduse väga inimlikule probleemile ummikute ajal. Nimelt on linnas levinud täiskasvanute mähkmete kasutamine.

Moskvalastele meeldib millegi pärast purskkaevudes ja muudes avalikes veekogudes ujuda. Pildil lustivad lapsed Moskva südalinnas Maneeži väljakul.

Just liikluse pärast algab paljudes kontoritest töö kell 10 või 11 hommikul. Selle võrra kauem tuleb kontorirottidel tööl olla. See omakorda mõjutab inimeste vaba aega. Nädala sees seda lihtsalt pole.

Kuid nädalavahetusel rokib moskvalane täiega. Mõni käib saunas (selle linna avalikud saunad on pärit teisest dimensioonist ja väärivad eraldi artiklit), teine külastab kino, kolmas libistab köögis õlut ja vahib telekat, arvukad ööklubid täituvad rahvaga.

Moskvas on kombeks minna nädalavahetusel kuskile kaunisse kohta jalutama. Näiteks Kremli lähedal asuvale Maneeži väljakule, Venemaa näituste keskusesse, Botaanikaaeda või Varblasemägedesse (Vorobjovõ Gorõ, kaunis looduskaitseala Moskva jõe kaldal).

Kui ma Moskvas elasin, käisime sõpradega tihti katustel tähti vaatamas. Uudistes öeldi alati, millal liigub Maa lähedal komeet või saab näha mõnda muud põnevat nähtust. Selleks ajaks ronisime katusele, varusime kaasa kohvitermosed ja pleedid ning nautisime taevas toimuvat.

Vaatamisväärtustega on moskvalastel eriline suhe. Mõni on väga aktiivne muuseumide ja galeriide külastaja, kuid paljud ei käi seal üldse. Üks kord tekkis mul arutelu hea sõbraga – kus on parem elada, kas Moskvas või Tallinnas. Tema väitis, et Moskvas, kuna seal on nii palju maailmatasemel vaatamisväärtusi. Kui küsisin, millal ta viimati käis Tretjakovi galeriis, vasta ta, et polegi käinud. Kuid tal on alati selleks võimalus.

Alati kaunis Aleksandri aed Kremli müüride all

Kus käin mina Moskvas

Oma külaskäikude ajal üritan alati astuda läbi mõnest muuseumist. Puškini-nimelises kunstimuuseumis on peale uhke kollektsiooni peaaegu alati mõni huvitav näitus. Näiteks olen seal näinud William Turneri ja Picasso rahvusvahelisi rändnäitusi ning Trooja kulda. Ka Tretjakovi galerii üllatab mõnikord põnevate väljapanekutega.

Lisaks on Moskvas meeletul hulgal väga lahedaid muuseume, millest turist ei tea tihti midagi: Darwini, paleontoloogia- või tehnikamuuseum, Bulgakovi kortermuuseum „nehorošaja kvartira”, äsja remonditud planetaarium jne. Moskvalased armastavad väga Venemaa Näituste Keskust (ВВЦ), kus toimuvad põnevad ja suurejoonelised laadad.

Muusikahuvilisena käin alati mõnel vingel kontserdil. Moskvas toimub neid meeletul hulgal. Väga hea lehekülg kontserdi valimiseks on www.afisha.ru. Viimasel ajal meeldivad mulle kirglik vene blues ja rock’n’roll. Olen avastanud Moskvas ehedaid blues’i-urkaid, kust lisaks suurepärasele muusikale ja muhedale seltskonnale leiab maitseküllase menüü (водка – пиво – чай) ning söögi tohib endaga kaasa tuua.

Legendaarne vene rokkmuusika austajate palverännaku koht – Viktor Tsoi sein Arbatil

Kui sa tuled Moskvasse, siis unusta ära see, mida oled kuulnud sellest linnast. Moskval on palju rohkem palgeid, kui sa suudad endale ette kujutada. Ära tee suuri plaane, sest täies mahus nad niikuinii ei täitu. Kuid alati juhtub midagi, mida sa ei oota ja mis teeb südame soojaks.

Näiteks, minu viimase külaskäigu ajal otsisin öösel võimalust jõuda koju Eestist pärit sõpradega. Üks sõbralik moskvalane pakkus abi, püüdis meile auto (Moskvas on peaaegu iga auto takso, mille peatamiseks tuleb lihtsalt kätt tõsta), maksis kojusõidu eest ja andis raha söögi-joogi jaoks. Ta tegi seda lihtsalt heast südamest, soovis toredat Moskvas viibimist ja läks oma asju ajama. Moskva on imede linn sõna otseses mõttes.

8,6-magnituudiline maavärin leidis aset 555 km kaugusel Indoneesia rannikust, veidi enam kui kahe tunni pärast järgnes tugev 8,2-magnituudiline järeltõuge ja veidi hiljem veel kaks tugevat järeltõuget.

Vaikse ookeani tsunamihoiatuskeskus väljastas hiidlaine ohu hoiatuse kogu India ookeanile, värskendades hoiatust pärast järeltõukeid.

Riigid nagu Tai, Indoneesia, Sri Lanka ja India on välja andnud eraldi tsunamihoiatused ning inimestel 6 mereäärses Tai provintsis on kästud evakueeruda kõrgemale pinnale.

Rahvusvaheline lennujaam Phuketis on tsunami kartuses suletud, lisaks on turvalisuse eesmärgil meile teadaolevalt evakueeritud Phuketi ja Krabi rannikul olevate hotellide elanikud.

Rohkem infot: Reuters, CNN, BBC

Foto: The Telegraph

Just seda pakub lihavõtetel üks Yorkshire’i šokolaadivabrik. Vabriku seminariruumi ehitatud šokosviidis on iga viimane kui mööbliese tehtud šokolaadist ning seega ka söödav.

Külastajad saavad enne põhku pugemist vaadata, kuidas oma ala meistrite käte all valmivad erinevad šokoteosed – näiteks šokolaadist kingad või hiiglaslikud pühademunad.

Öö neljale inimesele mõeldud sviidis maksab magusasõpradele umbes 120 €. Kogu šokosviidi tulu läheb rinnavähiga võitlevatele organisatsioonidele. Loe lähemalt ajalehest The Telegraph.

Kui jäähotell on juba proovitud, võiks šokolaadihotell olla järgmine samm, või kuidas teile tundub?

1. Küpros

Riik: Küpros
Asub: Vahemere idaosa, Türgist lõuna ja Egiptuse põhja pool
Suurus: 9251 km²
Elanikke: 801 900
Reise korraldab: Aurinko OÜ ja Novatours OÜ
Lennud väljuvad reedeti 18.05-12.10 ja laupäeviti: 22.09-27.10
Hinnad: loteriimajutus al 450 €,
2* hotell söökideta al 570 €
Suurim võlu: segunenud kultuurid, soe kliima

Küpros on Vahemeres suuruselt kolmas saar ning eestlastele ilmselt üks tuntumaid, sest vahepeal sai sinna Tallinnast lennata peaaegu igal suvel. Pärast paariaastast pausi, mille jooksul nii Eesti kui Küpros on Euroopa Liitu arvatud, on otselennud nüüd juba teist aastat jälle reisikavas. Ja põhjusega, sest kliima on Küprosel soojem kui teistel Vahemere saartel ja kultuuritaustki omanäoline.

Kõigepealt tuleb Küprose puhul teada, et saar jaguneb kaheks – Lõuna- ja Põhja-Küproseks. Esimene neist on vabariik ja teine kuulub Türgile. Enamik reisikorraldajaid ja turiste piirdub saare lõunaosaga. Kuigi kultuuriliselt on Küpros tugevasti seotud Kreekaga ja asub Euroopa vetes, on saarel tunda idamaist hõngu – Türgi ja teiste naabrite mõjutusi. Oma jälje on jätnud ka Suurbritannia, mille võimu alt Küpros vabanes alles 1960. aastal. Turistile tähendab see muuhulgas, et Küprosel räägitakse head inglise keelt ja liiklus on vasakpoolne.

Mida vaadata tasub? Esimesena kindlasti Petra tou Romiou ehk Afrodite sünnipaik, kus merevahust tuli ilmale kreeka armastusjumalanna. Troodose mäeahelik, mis kõrgub kuni 1952 meetrini ning peidab endas palju mõnusaid matkaradu ja väikesi romantilisi külakesi nagu Kakopetria, Platres ja Phini. Pealinn Nicosia ja 14. sajandist pärit hammam Omerye, kus pärast mägedes veedetud päeva puhastuda ja lõõgastuda. Ja viimasena, aga kaugelt mitte vähem tähtsana – erinevad ilusad rannad!

2. Mallorca

Riik: Hispaania
Asub: suurim Baleaari saartest, Hispaania külje all
Suurus: 3640 km²
Elanikke: 869 000
Reise korraldab: Aurinko OÜ
Lennud väljuvad neljapäeviti: 31.05, 07.06, 14.06, 21.06 ja 28.06
Hinnad: loteriimajutus al 445 €,
2* hotell söökideta al 555 €
Suurim võlu: rohelus ja kaunid vaated, turvaline

Mallorca on teada-tuntud päikesekummardajate lemmik, mille trumbid on 550 km pikk vahelduv rannajoon, päikeseline kliima, kaunid mägised maastikuvaated ja taskukohane vahemereline menüü. Pole siis ime, et saareke meelitab aastas kohale rohkem kui 8 miljonit turisti. Seetõttu on kõik turismiga seonduv sujuvalt korraldatud ja külalised tunnevad end teretulnuna.

Kõige kontsentreeritum on turistide vool ranniku ääres. Mida kaugemale sisemaale sõita, seda vähem neid kohtab ja seda madalamaks kukuvad hinnad. Loodus on väikese saare kohta hämmastavalt mitmekesine. Rannikul võib kohata nii raskesti ligipääsetavaid türkiissinise veega liivaseid lahesoppe kui ka laugjaid valgeid liivarandu, sisemaal aga oliivi- ja apelsinisalusid ning männimetsadega kaetud mäenõlvasid, mis küündivad 1400 m kõrgusele.

Kui Mallorcale sattud, tasub kindlasti rentida auto ja ise omal käel saart avastada. Teedevõrk on heas korras ja eksida võimatu. Soovitame esmalt võtta suuna üles põhja poole Valdemossa peale. Läbi mäeaheliku külakesele lähenedes avaneb sellele kaunis vaade, mis omal ajal inspireeris Georges Sandi ja Frederic Chopini. Sealt edasi paari kurvi taga asub võluv Deià, lõpuks aga jõuate Puerto de Sollerisse, kus rannapromenaadi ääres jalutades saab imetleda saare romantilisimat päikeseloojangut.

3. Sitsiilia

Riik: Itaalia
Asub: Vahemere suurim saar, kohe Itaalia saapanina juures
Suurus: 25 711 km²
Elanikke: 5 051 000
Reise korraldab: Aurinko OÜ
Lennud väljuvad laupäeviti: Cefalusse 27.04, 05.05, 12.05, 19.05 ja 26.05 ning Taorminasse 29.09, 06.10, 13.10 ja 20.10
Hinnad: loteriimajutus al 490 €,
3* hotell hommikusöögiga al 650 €
Suurim võlu: antiikarhitektuur, taevalik köök (proovi cannoli’sid!)

Goethe on öelnud: „Käia Itaalias ja mitte külastada Sitsiiliat on võrdväärne sellega, et te pole Itaaliat näinudki. Just Sitsiilia on juhtlõng Itaalia mõistmiseks.” Tal võib õigus olla, sest Sitsiilia on tõepoolest nagu kontsentreeritud Itaalia – saarel on olemas kõik hea, mis Mandri-Itaalias, ja palju omalaadseid väärtusi veel lisaks! Seepärast on Sitsiilia väga populaarne puhkusekoht nii itaallaste endi kui ka välismaalaste hulgas.

Aurinko valmisreisid viivad eestlased kevadel Cefalu ja sügisel Taormina kuurortidesse. Võib siiralt kinnitada, need on kogu Sitsiilia ühed romantilisemad linnakesed. Cefalu asub saare põhjarannikul ja selle südame moodustab kena liivarand pisikese kalurisadamaga, mida ääristavad vanad majad. Paari sammu kaugusel vanalinna keskväljakul asub 12. sajandist pärit normanni katedraal. Linna kohal kõrgub La Rocca, kuhu soovitame kindlasti ronida, et nautida kauneid vaateid punastele katustele ja nuusutada 4. sajandit Diana templi varemetes.

Taormina on kaunis mägikülake Sitsiilia idarannikul. Kõige mõnusam asi, mida Taorminas teha, on jalutada võluval Piazza IX Aprile väljakul ajal, mil päike on kohe-kohe loojumas. Valgete ja mustade kiviplaatidega kaetud väljakult avanevad imelised vaated merele ja Etnale ning ligi hiiliv hämarus, helendama hakkavad laternad ja kohvikute elavnev sumin mõjuvad nõiduslikult. Tähtsaim vaatamisväärsus Taorminas on võimas amfiteater, kust justkui läbi kulisside avaneb kena vaade merele.

4. Kreeta

Riik: Kreeka
Asub: Egeuse mere lõunaosas, 100 km Peloponnesosest ja 170 km Põhja-Aafrikast
Suurus: 8336 km²
Elanikke: 650 000
Reise korraldavad: Novatours ja TezTour
Lennud väljuvad pühapäeviti ja üksikutel neljapäevadel perioodil 05.05–14.10,
Hinnad: 2* hotell söökideta al 385 €
Suurim võlu: kontrastid, kontrastid!

Kreeta on kõige suurem Kreeka saar ning eestlaste seas üks populaarsemaid puhkusesihtkohti. Pole ka ime, arvestades, et seal on üle 300 päikeselise päeva aastas, kenad rannad ja väga korralik infrastruktuur. Aastas külastab seda saart veidi üle 2 miljoni turisti ning turismitööstusele toetub kogu saare majandus. Üsna Kreeta lähedal sellele asub veel üks Kreeka pärl Santorini, nii et kui ühest saarest väheks jääb, saab kaks külastust mõnusalt ühendada.

Kui proovida Kreeta võlu paari sõnaga kokku võtta, oleksid need sõnad ouzo, Hania vanasadam ja väike kaheksajalg sinu taldrikus, looklevad mägiteed ja viinamarjaistandused. Vaatamist ja tegemist leidub siin palju. Tugevamad panevad ennast proovile Samaria mäeguru läbimisel, päikesejänkud peesitavad kaunil Elafonissi rannal. Õhtuseks meelelahutuseks tasub võtta suund Rethymno linnakesse või tuntumasse Haniasse, mis lisaks heale söögile-joogil on ka suurepärane šopingukoht.

Kreeta on väga kontrastne – ilusad rannad vahelduvad muljetavaldavate mägedega, suured ja kaootilised linnad tillukeste maaliliste küladega, väga kuivad, isegi kõrbelised alad roheliste piirkondadega. Seepärast tasub siin kindlasti auto rentida ja omal käel ringi vaadata. Näiteks asuvad saare lõunarannikul hurmavad külakesed Plakias, Frangokastello ja Magkrigialos. Istu mõnda kohvikusse, naudi hiidkrevette ja vaata, kuidas päike aina madalamale vajub!

5. Rhodos

Riik: Kreeka
Asub: Egeuse meres Väike-Aasia poolsaare edelaranniku lähedal
Suurus: 1407 km²
Elanikke: 117 007
Reise korraldab: Novatours OÜ
Lennud väljuvad reedeti perioodil 18.05–31.08 (vahemaandumine Vilniuses)
Hinnad: 2* hotell söökideta al 459 €
Suurim võlu: väikesele pinnale kontsentreeritult kõik Kreeka võlud

Legend räägib, et kui jumalad jagasid omavahel maailma, pidi päikesejumal Helios Maa peale särama ega saanud seega kohal viibida. Seetõttu oma osast ilma jäänud, otsustas ta tõsta merest üles ühe saare ja anda talle oma naise järgi nimeks Rhodes. Sellest ajast peale paistab Rhodosel alati päike ja saareelanikud peavad end Heliose lasteks. Ja olgu muinasjuttudega tavaliselt kuidas on, aga seda lugu me isegi usume, sest Rhodosel on tõesti erakordselt päikeseline kliima ja viljakas maa!

Rhodos on üks Kreeka populaarsemaid puhkusesihtkohti ja põhjusega, sest suhteliselt kompaktsele pinnale on kokku surutud kogu Kreeka paremad osad – maitsev ja toekas toit, head veinid, rikas ajaloopärand, ilusad rannad ja kena loodus. Suureks plussiks on ka taskukohased hinnad! Saare läänerannik on tuntud lopsaka ja mitmekesise taimestiku poolest, idarannik seevastu uhkeldab liivaste randade ja hubaste lahesoppidega.

Üheks kohustuslikuks vaatamisväärsuseks saarel on Rhodose vanalinn, mis on põnevalt kirju kultuurilise taustaga ja kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Veel tasub nimekirja lisada Lindose ja Liblikate oru. Esimene neist on mäenõlvale puistatud valgetest majakestest koosnev keskaegne linnake, mille kohal troonib võimas kindlus. Tänavanurkadel on rohkesti söögikohti, kus kreekapärastele roogadele pakuvad vaheldust mõnusad pannkoogimajad. Liblikate org aga võlub eelkõige neid, kes ihkavad linnast välja loodusesse. Juunist septembrini on see täis pruuni-punasekirjuid liblikaid.

6. Korfu

Riik: Kreeka
Asub: Joonia meres Albaania ranniku lähedal
Suurus: 613 km²
Elanikke: 109 537
Reise korraldab: Aurinko OÜ
Lennud väljuvad laupäeviti: 07.07, 14.07, 21.07, 28.07, 04.08, 11.08 ja 18.08
Hinnad: loteriimajutus al  495 €,
2* hotell hommikusöögiga al 510 €
Suurim võlu: lopsakas roheline loodus, itaaliapärane õhustik

Korfu saar ehk teise nimega Kerkyra on Kreeka puhkusesaartest üks rohelisemaid ja looduse poolest lopsakamaid. Just see on põhjus, miks kirjanik Gerald Durrell ikka ja jälle pastaka on võtnud ja Korfu-elu mälestused lõbusatesse raamatutesse kirja on pannud. „Minu pere ja muud loomad” on neist esimene, naeru ja nalja saab ka sellele järgnevatest lugudest „Linnud, loomad ja sugulased” ning „Jumalate aed”. Võime garanteerida, et kui need läbi loed, koged saart külastades siirast äratundmisrõõmu.

Kõige enam tuttavat leiab raamatulugeja kindlasti peallinnast Kerkyrast. Linnapildis võib aimata saart valitsenud veneetslaste, prantslaste ja brittide mõjutusi, millest on tekkinud põnev kultuuriline segu. Linnasüdame arhitektuur meenutab pigem Veneetsiat kui Kreekat, eriti kui suunate pilgu üles rõdude poole. Mõnus koht seda melu nautida on esplanaadi ääres, kus tänavavalgustuse süttides kogunetakse terrassidele sumedat suveõhtut nautima, kaaslaseks klaasike vahustatud piimaga jääkohvi frappe’d.

Korfu põhjaosa on laiem ja mägisem, lõunaosa kitsam ja lamedam. Rannapuhkuse fännidel on hea teada, et põhja poole jäävad rannad on reeglina kivised, lõuna pool liivased. Saare läänerannikul on rannad laiemad, kuid ida pool on meri tavaliselt rahulikum. Muide, kui saare idakaldal õhtul rannas istuda, võib üle mere imetleda Albaania mägesid, mis loojuva päikese kumas kenasti roosaks värvuvad. Albaaniasse pakutakse Korful ka rohkesti ekskursioone, nii et soovi korral võid oma külastatud riikide nimekirja lisada veel ühe põneva nime.

Vaata ka “Vahemere saared edasijõudnuile, 1. osa” ja “Vahemere saared edasijõudnuile, 2. osa“

Fotod: Anu Vane, Katrin Samlik ja iStockphoto

Nimekirja lisanduvad järgmised linnad:
Itaalias: Siena, La Spezia, Genova, Torino
Saksamaal: Bremen

Kohustuslik turismimaks kehtib juba varasemast järgmistes Itaalia linnades:
Bergamo, Calenzano, Catania, Firenze, Incisa, Montecatini, Padua, Pisa, Pontassieve, Rooma,  Villasimius, Veneetsia

Maksu suurus sõltub linnast, aga keskeltläbi on see u 1-3 € inimese ja öö kohta sõltuvalt majutusasutuse tasemest ja hooajast.

Varasemad uudised sama teemal

6. Capri

Riik: Itaalia
Asub: Türreeni meres Sorrento linnast edelas
Suurus: 10,4 km²
Elanikke: 12 000
Kohale saab: praami või hõljukiga Napolist, Sorrentost või Salernost
Suurim võlu: fantastilised vaated, mõnusalt rammestunud lõunamaine elurütm

Sorrento lähedal Vahemeres asuv pisike Capri on saar on täis puhkusemaagiat. Kõige nõiduslikum selle vaatamisväärsustest on kindlasti Sinine koobas ehk Grotto Azzurra, mida ükski külastaja ei tohiks nägemata jätta. Väidetavalt olla ses kirjeldamatutes sinistes toonides helklevas vees kümmelnud Rooma imperaatorid ise. Kohale pääsed paadiga Marina Grandest; koopasuu on ainult meetri kõrgune!

Aga see ei ole ainus paik Capril, mis südameid vallutab. Lõhnav ja õiterikas taimestik, romantilised vaated rannakaljudelt ja kõrged mäed võluvad turiste jäägitult. Kindlasti käi nii Capri kui Anacapri linnades ja roni Monte Solaro mäetippu. Kui Anacaprisse lähed, lasku Caprile kindlasti Fööniksi treppidest – 777 astet pakuvad ehtitaallaslikke elamusi ja imelisi vaateid. Kohustuslik on ka jääkülm kohalik limoncello – pärast seda vaatad sidruneid hoopis teisiti!

Kogu Capri süda tuksub Piazettal. 1938. aastal otsustas noor Raffaele Vuotto sellele väljakule mõned lauad üles panna ning sellest hetkest peale sai Piazettast saare seltsielu keskus. Vanasti vilkal turuplatsil asub nüüd ka turismiinfo punkt ning väljakut läbivad peaaegu vältimatult kõik turistid, kes sadamast üles linna sõidavad. Funikulööri valgete sammastega terrassilt avaneb ilus vaade Monte Solarole.

7. Jarbah

Riik: Tuneesia
Asub: Qābise lahes Tuneesia ranniku lähedal
Suurus: 514 km²
Elanikke: 139 500
Kohale saab: lennukiga, kõige mugavam on tšarterreis Helsingist
Suurim võlu: unikaalne arhitektuur, vaikne saareelu

Jarbah’ ehk Djerba saar on Põhja-Aafrika kõige suurem saar ja Tuneesia kõige lõunapoolsem kuurort, mida kutsutakse ka Tuneesia Tahitiks. Legend räägib, et just Jarbah’ saarel püüdis jumalanna Kalypso võita Trooja sõjast naasva Odüsseuse südant. Romantiline õhkkond ja kaunis loodus teevad Jarbah’st omalaadse paradiisi ka tänapäeval.

Jarbah’ saar on üks vähestest paikadest, kus Tuneesia esimeste asukate berberite keel on tänaseni säilinud. Samuti elab seal Põhja-Aafrika vanim etnograafiline juudi kogukond. Juudid tulevad saarele kokku kogu maailmas, sest väidetakse, et siin asuvad ühe talmudi autori säilmed. Teadlaste sõnul on Er-Rijadi külas asuv La Ghriba sünagoog kõige vanem maailmas (ehitatud 4. sajandil eKr).

Puhkajaid meelitavad Jarbah’le eelkõige Houmt Souk, selle värvilised turud (eriti Place de Algerie lähedal), kenad palmisalud ja lõputud rannad, nende seas Segui, Sidi Mahrez, Rass Taguerness… Saarel näeb palju datlipalme, oliivipuid, kaktuseid ja lilli, seal on aasta läbi soe ja päikeseline. Külastada tasub iidset Guella pottsepatöökoda ning pisikest Borj Djillidji sadamat, kus päikeseloojangud on unustamatud. Põnev on ka Ras Rmel – flamingosaar, kuhu saad kauneid linde imetlema paadiga Houmt Souki sadamast.

8. Santorini

Riik: Kreeka
Asub: Egeuse mere lõunaosas, kõige lõunapoolsem Küklaadide saartest
Suurus: 90,7 km²
Elanikke: 12 400
Kohale saab: lennukiga, kõige mugavam on tšarter Helsingist
Suurim võlu: romantilised päikeseloojangud

Santorinit on korduvalt nimetatud maailma kauneimaks saareks – ja kes oleme meie, et rahvasuule vastu vaielda. Ta on kuulus imekaunite vaadete, kohalike elanike lumivalgeks lubjatud majakeste ning imeliste musta, valge ja punase liivaga randade poolest. Aga lisaks tuleb kindlasti rääkida ka Oia linnakese päikeseloojangutest, kummalistest valgetest baklažaanidest, tegutsevast vulkaanist…

Thíra on Santorini tähtsaim linn, kuhu pääseb sadamast jalgsi mööda käänulisi trepiastmeid või muula seljas või hoopis Šveitsi päritolu köisraudteega. Tuntuim rannakuurort on Kamari, mille peamine tõmbenumber on ligi 5 km pikkune musta liivaga rand. Kuulsaim küla on saare põhjatipus asuv Oia – kaljuserval külitavad valged majad on üks enim pildistatud vaateid Kreekas. Aga kui see tundub ülerahvastatud, vali Pyrgos – saare kõrgeim paik maalilise kloostri ja tänavatega.

Huvitavaid kohti jagub ka väljaspool linnasid, kus traditsiooniline eluviis on veel täies jõus. Näha võib koobaselamuid – nii mahajäetuid kui ka selliseid, kus endiselt elatakse –, viljapuuaedu ja viinamarjaistandusi, pereärisid ja pisikesi kirikuid. Muide, Santorini on tuntud veinipiirkond. Viinamarju kasvatatakse seal ainult sellele saarele omasel meetodil. Kuna pinnas on kuiv ja ilm tuuline, hoitakse viinapuuvääte maadligi ja teineteisest üsna kaugel. Kena ja hea valikuga pood, kust veini kaasa osta, on näiteks Iama veinipood Oias.

9. Mykonos

Riik: Kreeka
Asub: Egeuse mere lõunaosa, Küklaadide saarestik
Suurus: 105,7 km²
Elanikke: 9300
Kohale saab: praami või katamaraaniga mandrilt Piraeusest või Rafinast, lennukiga Ateenast
Suurim võlu: vabameelne atmosfäär

Mykonos ei ole eestlastele nii hästi tuntud kui Santorini, ent ometi on see juba üle 40 aasta üks olulisemaid Kreeka puhkusepaikasid. Kui Santorini peaksid valima pigem romantilisema hingelaadiga inimesed, siis Mykonoselt leiavad oma vabameelsed ja peohimulised. Saare keskus Hora on olemuselt kosmopoliitne, kuid siit ei puudu Kreekale iseloomulik sarm. Valged majad, kitsad tänavad, piltpostkaardilik tuulikuterivi mäekõrgendikul … just sellised on Mykonose tuntuimad vaated.

Teine tõmbenumber on muidugi kuulsad liivarannad Platy Plato, Paradise ja Megali Ammos. Päevasele rannamelule sekundeerib ööelu, millesarnast ei kohta kusagil Kreekas. Mykonos on teada-tuntud geisõbraliku saarena ning siin on ka palju randasid, kus riiete kandmine pole sugugi aktuaalne. Kõige populaarsemad rannad on saare lõunakaldal, sest just seal on parimad liivad, vaated ja kaitse tuule eest. Kahjuks aga on need ka järjest populaarsemad. Kui tahta vaiksemalt, koos perega aega veeta, tasub otsida üles sellised rannad nagu Platis Gialos ja Ornos.

Üks kaunimaid kohti saarel on pealinnas Horas asuv Väike Veneetsia. Et sinna jõuda, tuleb tuuleveskite juurest trepist alla ronida ja satudki mere äärde, kus paari-kolmekorruselised keskaegsed majad seisavad otse kaldal ja raamivad merd värviliste puust rõdudega. Eriti kena on jalutada mööda vee äärt päikeseloojangu ajal. Seejärel aga võib istuda mõnda baari või kohvikusse ja lasta lõunamaa ööl end kaasa viia…

10. Île de Porquerolles

Riik: Prantsusmaa
Asub: Îles d’Hyères’ saarestik Vahemeres Prantsusmaa lõunaranniku lähedal
Suurus: 12,5 km²
Elanikke: 200
Kohale saab: praami või katamaraaniga mandrilt St-Tropez’st või Toulonist
Suurim võlu: vaikus, rahu ja gurmaanlikud naudingud

Île de Porquerolles asub kiviviske kaugusel kuulsate ja rikaste kuurordist Saint-Tropez’st, aga aru ei saaks sellest iialgi. Leebe briis ja puutumatu loodus pakuvad kuumusest ja rüsinast vaevatud mandrile meeldivat vaheldust. Kolmest Îles d’Hyères’ saarest on sarvesaiakujuline Porquerolles suurim ja kõige arenenum, kuid on säilitanud mõnusalt unise õhustiku. See on taevalik koht, kus jalutada, ujuda, maastikku ja loodust uurida, sööki nautida või lihtsalt viigipuu all tukastada.

Saareke on vaid 7 km pikk ja 3 km lai. Lõunakülg on kivine ja täis väikseid koopaid, kuhu saab vaid mööda kindlaid radu. Põhjakaldal on sadam ja rannad, millest mõnusaim on varjulises lahes asuv Nôtre Dame, tunnise jalutuskäigu kaugusel keskusest. Lõhnavad männi- ja eukalüptisalud, oliiviistandused, madalad palmid ja bambusetukad, väikesed lavendli- ja viinamarjapõllud on imelised. Ringi liikuda tuleb aga kas jalgrattaga või jalgsi, sest autod on saarel keelatud ja mõnes paigas ei tohi isegi suitsetada.

Porquerolles’i keskus rajati 1820. aastal puhkepaigaks Napoleoni sõjaväest kuulsusrikkalt pensionile jäänud sõjameestele. See on ideaalne koht, kus puhata ja pastis’d nautida. Porquerolles’il leidub ka suurepäraseid veiniaedu, näiteks Domaine de la Courtade ja Domaine de l’Ile. Proovida tasub looduskaitsealal kasvanud viljadest tšatnisid, jamsi ja oliiviõli. Porquerolles’i läänerannikul asub Le Mas du Langoustier, 1931. aastal ehitatud armas hotell, kus fantastiline Michelini tärniga restoran pakub kergeid vahemerelikke eineid.

Vaata eelmist 5 Vahemere saart »

Mykonoseja Capri fotod on pärit reisiinfo portaalist TripAdvisor
Teised fotod: iStockphoto