Võistlusele oodatakse osalema enam kui 100 erinevat purjelaeva. Üritus toimub iga päeva kell 10-22 ning on kõikidele tasuta. Lisaks võistlustele toimub sadama ümbruses rohkelt kultuuriüritusi ning aega saab veeta ka seitsmes erinevas pop-up restoranis mahetoitu mekkides või müügilettidelt meeneid soetades.

Hietalahti turul asuval pealaval astuvad iga päev üles erinevad artistid nagu näiteks Tony Momrelle, Irina Björklund, Karoliina Kallio, Paula Koivuniemi, Don Johnson Big Band ja Von Hertzen Brothers. Ürituse esimesel päeval keskendutakse rahvusvahelisele muusikale, teisel aga Soome muusikamaastiku säravatele tähtedele. Meeleolu lisavad ka flamenkotantsijad ning Meidän Helsinki projektis osalejate seast valitud talendid muusikutest tsirkuseartistideni. Jätka laval astuvad iga päev ülesse KukkoKlubi tõusvad tähed ning trubaduurid, Lighthouse Nosturis saab aga lõõgastuda ning laevade meeskonnaliikmetega juttu puhuda.

Sinebrychoffi pargis asuva Puisto lava programm on suunatud eelkõige pere pisematele. UMO perekontsertil astuvad ülesse Johanna Försti, Pikku Papu bänd ja paljud teised. Mõnusat ajaviidet pakuvad ka muusikateater, Sinikka Sokka meremuinasjutud ning mereseiklustest pajatav nukuteater.

Sel aastal taaskord Läänemere sadamates toimuv The Tall Ships Races regatt toimub lisaks Helsingile 4.-7. juulil Århusis, 25.-28. juulil Riias ning 3.-6. augustil Szczecini sadamas. Vabasõiduetapil Helsingist Riiga võib silmata laevu ka Eesti vetes ja sadamates.

Täpsemat informatsiooni leiab The Tall Ships Races Helsinki kodulehelt.

Kuninglik Hobusetall

Kui mõistus ütleb, et hobused ja tallid peaksid asuma linnast välja, looduse keskel, siis Stockholmis see nii ei ole – vähem kui veerand tundi peale sadamast välja sõitmist peatub buss taevani kõrguvate müüride ees, otse keset linna. Kõrvalseisvas majas käib remont, kus töömehed alles laisalt hommikukohvi joovad ja liikluse virrvarris virguda püüavad. Mitte miski ei reeda, et mõne minuti pärast kõnniksid justkui muinasjutus.

Kuninglik Hobusetall on nagu riik riigis. Ekskursiooni on läbi viima tulnud ratsanik, kes sõidab rongkäigus alati kuninganna selja taga, ning tema koerake Cicero. Härra välimus on laitmatu, alustades viimse juuksekarvani viimistletud soengust ning lõpetades lipsu ja mansetinööpidega. Mõelda vaid, et niimoodi riietub mees, kes ütleb oma töökohaks olevat hobusetalli!
Keegi külalistest ei oleks osanud valmistuda selleks, et tuleb kõndida liivases maneežis või saepuruses tallis. Enamus ekskursioonil osalejates on naisterahvad, kelle igapäevase riietuse juurde kuuluvad ka kõrged kontsad. Kohati on vaatepilt üpris koomiline, kuid keegi ei lase ennast nii tühistest ebamugavustest häirida. Juba esimestel minutitel saab selgeks, et tegemist ei ole tavapärase muuseumiga, vaid sellel territooriumil käib igapäevane vilgas töö.

Külastuse jooksul saab kuninglikke hobuseid patsutada nii palju kui hing ihkab, samuti püüavad ennast paitavate käte alla sättida pisikesed tallikoerad. Ratsavarustust uudistades seletab Cicero peremees, et hobusel, kes ratsutab kuninganna taga, on hõbedased valjad ning kuninga seljatagust looma kaunistavad kuldsed ratsmed. Tutvust saab teha äärmiselt kaunite tõldade, kalesside, vankritega ning isegi kuninglikku perekonna luksusautodega, mida kasutatakse üksnes eriti tähtsate sündmuste puhul – näiteks, kui külla on tulnud välisriikide kõrged saadikud. Turvalisuse tagamiseks on kuningapere igapäevased autod aga võõraste pilkude eest kiivalt kaitstud. Veel seletab mees, kuidas kuningliku rongkäigus osalevate ratsanike välimusest välja lugeda, kas tõllas istub kuningas või ei – tuleb lihtsalt vaadata, kuidas ratsanik oma mütsi kannab.

Peale 45-minutilist ekskursiooni ei kipu aga keegi veel ära minema, sest giidiga jutu vestmine on palju ahvatlevam. Seda elavat muuseumit on võimalik külastada ka turistidel, kuid ainult gruppidega. Täpsemat informatsiooni lahtiolekuaegade ning sissepääsutasude kohta leiab siit.

Alkoholimuuseum

Kuuldes Alkoholimuuseumist oli üllatus suur – ei tuleks pähegi, et selliseid muuseume üldse olemas olla võiks!  Alkoholimuuseum (Spritmuseum) asub Stockholmis, Djurgårdeni saarel, Vasa muuseumi ning Gröna Lundi lõbustuspargi lähedal. Tegemist on väga huvitava ja uudse muuseumiga, mis avati umbes aastakese eest. Seal saab imetleda kunsti, uudistada alkoholi kultuurilugu ja teha tutvust erinevate jookidega. Omanäolistest näitustest juba puudust ei tule.

Terve suve on üleval näitus “Absolut Art Collection”, mis tutvustab kuulsat Absolut viina. Värviküllased ja põnevad kunstiteosed on valminud aastatel 1986-2004 erinevate kunstnikute, fotograafid ja disainerite käe läbi. Kollektsiooni on oma töödega panustanud ka sellised maailmakuulsad tegijad nagu Andy Warhol ja Louise Bourgeois. Eriti vahva leid oli vene kunstniku tehtud video nimega “Absolut Blue Noses“.  Teine suur näitus “Alkoholimaa Rootsi” tutvustab nimele kohaselt rootslaste suhet alkoholiga. Näitus oli ülesse ehitatud kui jalutuskäik läbi aastaaegade, mida visualiseeriti nii dekoratsioonide, lõhnade, maitsete kui ka muusikaga.

Muuseumis on võimalus alkoholiteemalisi (arvuti)mänge mängides panna proovile oma teadmised kuulsuste ja filmitegelaste lemmikjookide kohta, spetsiaalses toakeses oma nahal pohmelli tunda ning melust väsides lesilas pikali heita. Külastajate heaolule oli igati mõeldud. Aga mis alkoholimuuseum see oleks, kui alkoholi mekkida ei saaks! Gruppidele pakutakse võimalust jookide degusteerimiseks (lisatasu eest). Muuseumil on ka oma restoran ja välikohvik.

Isepäised uitajad ei pea sugugi grupiga koos jalutama, sest tänu kõrvaklappidele ja raadiole võid olla muuseumi teises otsas ja ikka giidi jutust osa saada. Elu muudab eriti mugavaks fakt, et muuseumis viib ekskursioone läbi ka üks eestlanna. Kui esialgu mõtlesime, et mis näitusi sellest alkoholist ikka teha saab, siis peale külaskäiku olime lummatud!

Tubaka- ja tikkude muuseum

Skansen on maailma vanim vabaõhumuuseumide kompleks, mille territooriumilt leiab külastaja nukuteatri, tsirkuse, loomapargi, mitmeid kohvikuid, restorane, poode, lastele ehitatud mänguplatse ning lisaks ka tubaka- ja tikkude muuseumi.

Tubakamuuseumis saab teada, kust sai alguse tubakas, heita pilgu kasvavatele tubakalehtedele ning uurida erinevatest maailma paikadest toodud piipusid. Muuseumis on olemas ka vanaaegsed masinaid majutav väike töökoda, mis annab hea ettekujutuse sigarettide valmistamise kunstist. Kindlasti tasub külastada ka tikkude ajalootuba. Tähelepanu väärivad tikutoosid, mis on praegustest väga erinevad. Sealt leiab suure hulga erinevalt illustreeritud tikutopse ja esimesi tulemasinaid.

Maja esimese korrusel, väikses nurgakeses, on suveniiri pood, kust saab soetada endale erinevaid tubakatooteid ja väga ilusasti kaunistatud topsides tikke. Samas majas asub ka hubane kohvik/restoran Gubbhyllan, kus tasub võtta tassikese kohvi ja proovida mõnda äsja valmistatud maiustust.

Singita Grumeti Reserves, Serengeti Rahvuspark, Tansaania

Singita on maailmakuulus suurepäraste safarite korraldamise poolest ning võitnud paaril viimasel aastakümnel kõikvõimalikke auhindu. Singita Grumeti Reserves asub Serengeti Rahvuspargi veerel, gnuude rännuteel. Lisaks uuele ja uhkele mobiilsele telklaagrile pakutakse võimalust peatuda ka kolmes suuremas laagris.

Sabora üheksa uhket telki on kaunistatud mahagonist kummutite, nahast toolide ning paksude Pärsia vaipadega. Kuue majakesega Faru Farust avaneb aga ilmeline vaade Grumeti jõele ning veesilma ääres sulistavatele elevantidele. Grumeti pärliks on Ida-Aafrika stiilis rantšo Sasakwa. Aedade ja basseinide vahelt leiab nii tenniseväljakud, spaa- kui ka joogakeskuse. Väljasõitudel rahvusparki saab uudistada elevantide, gnuude, sebrade ja gasellide igapäevaelu.

Taj Exotica Resort & Spa, Maldiivid

Eksklusiivne ja romantiline Taj Exotica Resort & Spa asub väiksel Emboodhu Finolhu saarel, säravsinise vee ja troopiliste taimede keskel. Saarel on 64 ookeanivaatega villat ja sviiti, mille maalähedaste toonidega sisustus loob hubase atmosfääri.

Naturaalsest puidust ja palmilehtedest katusega villad on ehitatud vee kohale – roni vaid redelist alla ning supledki juba ookenis. Puhkuse nautimisele aitavad loomulikult kaasa ka privaatsed basseinid, avarad terrassid ning restoranis pakutavad gurmeetoidud. Aega saab veeta ka raamatukogus, butiigis, võrkpalli mängides või näiteks päikseloojangukruiisil delfiinidega tutvust sobitades.

Oberoi Udaivilas, Udaipur, India

Aasia parimaks kuurordiks valitud Oberoi Udaivilas rabab jalust nii ilu kui suurepärase teenindusega. Rajasthani linna südames asuvast paleetaolisest hotellist avaneb vaade Pichola järvele ja sakilistele Aravalli mägedele.

Külastajatele saab osaks lausa kuninglik teenindus – kujutle lennujaama vastu tulevat sohvrit, privaatset laevasõitu üle Pichola järve ning hotellis ootavat isiklikku ülemteenrit, rääkimata luksuslikust imelise vaatega toast. Ajaviiteks saab nautida spaamõnusid, harjutada koos kohaliku õpetajaga joogat või lihvida oma oskusi kokandustunnis. Puhkus nagu kuninga kassil!

Triple Creek Ranch, Montana, USA

La Villa Gallici, Aix-en-Provence, Prantsusmaa

Lõuna-Prantsusmaa küpresside varjus asub butiikhotell La Villa Gallici. 18. sajandist pärinevas meekarva mõisas on 22 luksulikult sisustatud tuba, millest enamikuga käib kaasas ka privaatne aiake või terrass.

Hotelli ümbritseb suur lavendlilõhnaline aed, mille varjulistes nurgakestes jalutades või basseiniserval mõnuledes lõõgastuda.
Uudistada tasub ka Aix-en-Provange ülikoolilinna – muuhulgas pakuvad silmailu  tuhatkond purskkaevu, kuumaveeallikad ning armas vanalinn.

Southern Ocean Lodge, Kangaroo Island, Austraalia

Väheasustatud Kangaroo Island on üks Austraalia lõunaosa pärle. Kängurud, koaalad, merilõvid ja teised meelitavad igal aastal kohale üle 100 000 turisti. Southern Ocean Lodge‘i rajajate eesmärgiks oli luua kaasaegne majutusvõimalus, mis oleks keskkonnasõbralik – rohelist mõtteviisi tutvustatakse külastajatele juba võtmeid kätte andes.

Hotellis on 21 ruumikat sviiti, mille paekivist põrandate kõrval paitab silma ka kohalike kunstnike looming ning avaralt terassilt avanev vaade. Loomulikult ei puudu hotellis ka kohalikke tooraineid ülistav restoran ning spaa, kus keha ja hinge poputada.

Ngorongoro Sopa Lodge, Arusha, Tansaania

Ngorongoro Sopa Lodge asub Ngorongoro kraatri idaküljel. Igivana vulkaanikraater on metsiku loodusega paik, kus elutsevad erinevad loomad – nende hulgas ka kuulus „suur viisik“.

Hotelli suurimaks plussiks ongi asukoht ning eraldatud ligipääs kraatrisse, tänu millele saab vältida igahommikust turistide hordi. Toad on ruumikad ning hubased, kuid olgem ausad – suurem osa hotellitoas viibitud ajast möödubki pigem verandal olevas kiiktoolis mõnuledes ja avanevat vaadet nautides.

Perivolas, Santorini

Kaunist Oia külast vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel asub omapäraselt võluv hotell Perivolas. Kõrgel kaljunõlval asuvatesse üle 300 aasta vanustesse koobastesse on ehitatud valgusküllane ja mugav hotell, mille tubadest avaneb vaade Egeuse merele.

Kohalike meistrite poolt ehitatud säravvalgete seintega tubadele lisavad värvi fuksia- ja sirelikarva padjad, vaibad ning lilled. Stiilsetes tubades puudub aga telekas – aja veetmiseks saab mõnuleda ääretus basseinis, lugeda lemmikraamatut või imetleda kuulsat Santorini päikeseloojangut. Hotellis ei puudu ka jõusaal, saun ning wellness-keskus.

Singita Kruger National Park, Krügeri Rahvuspark, Lõuna-Aafrika

Krügeri Rahvuspark on suurepärane koht Aafrika „suure viisikuga“ tutvumiseks. Safaril saab oma silmaga üle vaadata Aafrika elevandid, pühvlid, leopardid, lõvid ning ninasarvikud. Singita Sabi Sands muudab safarid eriti mõnusaks, pakkudes luksuslikku majutust Ebony ja Boulders Lodge’s.

Esimest iseloomustavad pehmed nahktoolid, kivist kaminad ning massiivsed baldahhiinvoodid, teist aga esteetilisem stiil – kreemjad loomanahast vaibad ning jaanalinnumunadega täidetud korvid. Lisaks safaritele saab veeta aega ka spaahoolitsusi nautides või hotelli butiigist üle kogu Aafrika kokku kogutud meeneid soetades.

Nayara Hotel, Spa & Gardens, Costa Rica

Arena Volcano jalami lähistel asuv luksulik butiik-hotell Nayara Hotel, Spa & Gardens on justkui värviküllase vihmametsaga ümbritsetud oaas. Pole ime, et hotelli romantilised pulma- ja mesinädalapaketid nii ahvatlevad näivad!

Väikestes mullivannide ja baldahhiinvooditega bungalow‘des saab aja maha võtta ning nautida ümbritsevat romantilist atmosfääri. Peale ümbruskonna uudistamise saab lõõgastuda hotelli basseinis kokteile rüübates või spaahoolitsusi nautides.

______________

Allikad: Conde Nast Traveler, Travel+Leisure

Reykjavik

Paar päeva enne minekut jälgisin huviga ilmakaarte ning avastasin, et Islandi pealinnas Reykjavikis on temperatuur sama mis Bosnias, +4 kraadi ja pilves. Tallinnas oli sellel hetkel -16 kraadi ja hullemgi veel! Pean tõdema, et alguses olin natukene pettunud, kuid hiljem hoopis tänulik. Nimelt oli selline ilm ideaalne pikkadeks jalutuskäikudeks Islandi kaunis looduses. Üks kohalik ütles mulle hiljem naljaga pooleks, et ainuke külm asi Islandi juures on selle nimi. Üldjuhul on seal palju soojem, kui ette kujutatakse.

Lennul sinna, mida opereeris islandlaste rahvuslik lennukompanii Icelandair, olid eriti armsad  islandikeelsete käibefraasidega istmekatted – et ikka kohe peale lennukist maha astumist end turul maha ei müüks! :) Igal istmel oli ka oma meelelahutuskeskus. Lennu ajal vaatasin ära kõik sarja “Unique Island” osad ning ei suutnud lõpuks enam paigal püsida, sest kihk oma seiklusega alustada oli lihtsalt liiga suur.

Reisi esimesel päeval keerati minu sisemine kell täiesti sassi. Kui ma hommikul umbes kella poole 11 paiku linna peale jalutama läksin, oli taevas alles kottpime! Enamik poode ja muuseume oli samuti suletud ja ma pidin ikka paar korda oma kella õigsuses kahtlema. Ajavahe ei ole ju nii suur!

Maritime Museum

Peagi hakati siiski ka vaikselt poode ja muuseume avama. Nii olin ma sel päeval Vikin Maritime muuseumi esimene külaline. Maalid elust merel olid niivõrd kaunid ja huvitavad, et neid võiks tundide kaupa vaadata. Naljakas oli näha ka väljapanekut sellest, milline oli viikingite eluolu laeval. Kujutate ette 12 suurt mehemürakat magamas ühes väikses ruumis? Seda lõhna, mis sellest ruumist tulla võis? Teinekord, kui mõni ruum kuidagi väike tundub, mõtlen nende meeste peale.

Päev jätkus ostlemisretke ning privaatse ekskursiooniga mööda Reykjaviki. Tegelikult oli mul broneeritud grupiekskursioon, kuid kohtumiskohas selgus, et olin sellel õhtul ainukene huviline. Ma ei pea vist teile mainima, kui mõnus ja põnev oli linnaekskursioon oma isikliku giidiga!? Suurimaks üllatuseks oli Islandi ekspresidendi maja. Poleks eales arvanud, et selline tähtis mees elab niivõrd tagasihoidlikus majakeses. Maailmas, kus enamik liidreid ei suuda küllalt kiirelt varandust kokku krabada, oli igati armas tõdeda, et on ka teistsuguseid.

Reisi teine päev oli pühapäev ning sattus täpselt ühele tuntud pühale Porlaksmassale. See on päev, mil süüakse halvaks läinud kala ja täidetakse jõuluvana kingikotte. Ütlen uhkusega, et mina tegin mõlemat! Minu jõuluvanakotti sai üks mõnus villane kampsun, ilus raamat Islandist ja laavakivist küünlaalus.

Loo autor hotelli jõulupuu juures, seljas villane Islandi kampsun

Lisaks poodide külastamisele käisin ka kuulsas Hallgrimskirkja kirikus jumalateenistusel ning külastasin vana sadama lähedal asuvat Volcano Cafe kohvikut, kus saab nautida erinevaid vulkaanide järgi nimetatud koogikesi ja lugeda erinevaid raamatuid. Üheks kohviku tõmbenumbriks on filmid, mis näitavad vulkaanipurskeid nii lähedalt kui võimalik. Vulkaanidest jutustavaid dokumentaalfilme saab nautida ka väikses armsas kalurimajakeses, kus tegutseb kino Cinema No 2.

Jõululaupäeva hommikul jalutasime grupiga lähedal asuvas metsas, kus oli mõnus kuulata giidi jutustusi Islandi legendidest ja müütidest. Ometi ei osanud ma päevaks plaane tehes arvata, et sellel päeval on kõik kohad suletud – isegi bensiinijaamad! Tulles riigist, kus isegi riigipühal saab minna poodi vorsti ostma, oli see paras šokk. Minule kui turistile tekitas see veel ühe suure küsimuse – mida ma nüüd siis teen? Õnneks leidsin siiski ühe väikese kohviku, kus sai maha istuda ning head teed ja põnevat raamatut nautida.

Reisi erilisemaiks elamuseks oli jõuluõhtu jumalateenistus Hallgrimskirkja kirikus. Tõsiasi, et ma tegelikult jutlusest mitte sõnagi aru ei saanud, ei morjendanud mind absoluutselt. Tulles perest, kus jõulude ajal kirikus käimine on alati olnud traditsiooniks, oli ka Islandi perede nägemine väga südantsoojendav.

Blue Lagoon

Oma Islandil viibimise neljandal päeval ehk esimesel jõulupühal külastasin riigi kõige populaarseimat vaatamisväärsust, Sinist Laguuni. Seda elamust ja vaatepilti on muidugi pea võimatu sõnadesse panna, aga kui nüüd hästi proovida, siis minu arvates meenutas see Sõrmuste isandast tuttavat Mordori. See vaade võtab täielikult hingetuks! Natukene naljakas on istuda auravas vees, kui õhutemperatuur näitab krõbedaid külmakraade ja päike alles tõuseb.

Järgmisel päeval ootas mind järjekordne ekskursioon, mida nimetatakse ka Kuldse ringi tuuriks. Selle jooksul nägime ära kohaliku tomatifarmi, mis üllatas oma automatiseeritusega, ja Gullfossi kose, mis asetseb täpselt kahe laama liitumiskohas.

Samuti käisime tuntud geisrite pargis, kus asub ka Stokkuri geiser, millest purskav tulikuum veejuga ulatub pea 30 meetri kõrgusele. Viimasena külastasime Pingvelliri rahvusparki, kus sai näha ja kuulda Islandi tekkelugu. Kas teadsite, et Islandi pindala suureneb iga aastaga 2 cm võrra, sest laamad liiguvad üksteisest aina kaugemale ja nende vahelt välja immitsev lava moodustab uue maapinna?

Island pakub kuhjade viisi avastamisrõõmu ning just seal saab näha ja kogeda looduse toorest jõudu. Seda, kuidas inimene ja loodus on omavahel sõbraks saanud ja eksisteerivad külg-külje kõrval kui head sõbrad, on väga südantsoojendav vaadata. Peale oma fantastilist reisi soovitan igal inimesel kordki Islandil käia, see on tõeliselt võimas elamus!

______________

Fotod: Jael Puusaag, Maritimemusem.is

Tarbijakaitse sõnul on kõige kindlam tervele klassile reis osta otse reisikorraldajalt, kus igal lapsevanemal on võimalus pakettreisi eest maksta otse reisikorraldajale. Loe lisa Tarbijakaitse infolehelt.

Lisaks tuletame meelde, et lastega välisriiki reisimisel võidakse olenevalt külastatava riigi tingimustest nõuda lisadokumente ning et lapsega reisival täiskasvanul, kes ei ole tema seaduslik hooldaja, peaks reisil kaasas olema vanemate ühine notariaalselt kinnitatud nõusolek. Loe lähemalt Välisministeeriumi kodulehelt.

“Tänapäeval on inimesed agarad jagama oma Facebooki seinal infot, kuhu ja kellega nad reisivad. Tegime selle protsessi Finnairi klientide jaoks veel lihtsamaks ja mugavamaks,” kommenteeris pressiteates Finnairi sotsiaalmeedia juht Aku Varamäki. Isteplaani ja muid andmeid näevad vaid enda check-in’i Facebookiga ühendanud kasutajaid, ning sedagi vaid juhul, kui kaasreisija on oma Facebooki profiil avalikuks teinud. 

Hetkel saab sotsiaalset check-in’i teha vaid Facebooki vahendusel, kuid plaanis on laiendada teenust ka teistele sotsiaalmeedia platvormidele.

Täpsemat infot leiab täispikast pressiteatest.

Berliini sõit tuli täiesti juhuslikult. Nautisin talvises Rakveres spaa-mõnusid kui elukaaslane mulle helistas ja ütles, et tema sõber läheb oma vennale, kes sel ajal Berliinis õppis, mai kuus külla ja me võiks ka minna. Mõtlesin, et miks ka siis mitte. Kohalik giid oli ju sel juhul omast käest võtta ja igakevadine reis oligi veel planeerimata.

Berliini võlust, rikkast kultuurielust ja multikultuursusest olin ma senimaani ainult kuulnud, aga nüüd sain ma seda ka ise kogeda. Berliin on Kesk-Euroopa suurim linn, jaotunud 12 linnarajooniks, millest igaüks on eriline ja omanäoline, kus ajaloolised ehitised vahelduvad kaasaegse arhitektuuriga, eksisteerivad kõrvuti ja vaheldumisi ning pajatavad Saksamaa minevikust ja olevikust.

Põnevad vaatamisväärsused

Üks uhkemaid kaasaegseid arhitektuuriüllitisi on Potsdamer Platzil asuv saksa-ameerika arhitekti Helmut Jahni poolt disainitud Sony Center, mis sisaldab endas restorane, kino, poode, filmimuuseumit, konverentsikeskust ja mida kõike veel. Külma sõja ajal läbis Potsdamer Platzi Berliini müür ja plats oli seetõttu range kontrolli all, pärast müüri lammutamist 1989. aastal sai see 60-hektariline ala linna „südameks“ ja inimeste igapäevaseks kohtumispaigaks.

Berliini müüri asukohta tähistavad nii asfaldile tõmmatud jooned kui ka suured grafitit täis betoonblokid. Ida- ja Lääne-Berliini piiriületuspunkti Checkpoint Charlie, mida tuuakse ikka ja jälle välja ka erinevates spioonifilmides ja -raamatutes, asukohta märgib valgeks võõbatud valvuriputka koopia, kaks mundris valvurit ja silt „You are leaving the American sector“. 1960. aastatel oli see piiripunkt blokeeritud ainult ühe väravaga, mida põgenemisintsidentide tõttu lõpuks tugevdati. Paljude põgenemiste puhul rammiti piiripunkti väravad lihtsalt maha ja sõideti Lääne-Berliini poole „vabadusse“. Seal samas asub ka Checkpoint Charlie muuseum, kus saab tutvust teha viiside ja vahenditega, millega üritati Ida-Saksamaalt põgeneda maa alt, maa pealt ja mõnikord lausa läbi õhu.

Populaarsed turistiatraktsioonid on ka neoklassitsistlikus stiilis renoveeritud Branderburgi väravad, Saksamaa parlamendihoone ja Tiergarteni park, mis on üksteisest jalutuskäigu kaugusel. Alexanderplatzilt (sakslaste jaoks lihtsalt Alex) tuleb otsida Berliini teletorni. Torn paistab ära juba kaugele, kuna on Berliini ja kogu Saksamaa kõrgeim ehitis – 365 meetrit. Teletornist avaneb kaunis vaade kogu linnale. Eriti hea on vaadet nautida ehitise pöörlevast restoranist, mis 30 minuti jooksul teeb täisringi ümber oma telje.

Kindlasti on vahva külastuskoht lastega reisijatele ka Berliini loomaaed. Seal pidavat elama üle 19 000 looma ja see on üks maailma suurima kollektsiooniga loomaaedu. Ise sinna ei jõudnudki, reisi eesmärk oli natuke teine. Pöörasime rohkem tähelepanu kunstile, kultuurile ja avastamata kohtadele.

Avasta linna nagu berliinlane

Berliinis elab 3,5 miljonit inimest. 27% elanikkonnast on välismaalased, suurima välismaalaste grupi moodustavad Lähis-Ida päritolu inimesed. Vaatamata sellisele rahvamassile on Berliin üks Saksamaa rohelisemaid linnu. Kõrgete äri-ja eluhoonete vahel torkavad silma pisikesed ja suuremad pargid, kus perekonnad ja sõbrad eriti nädalavahetustel aega veedavad – grillivad, päevitavad, teevad vesipiipu, peavad piknikut. Ka meie tundsime neist parkidest mõnu. Kui linnatiirud tehtud, oli mõnus pargis õlut (sest siidrit Berliinis eriti ei müüda) juua ja sakslastega tutvust teha.

Berliini „turistile nähtamatute kohtade“ avastamise võtsime ette jalgratastel. Berliinlased ise kasutavad seda liikumisvahendit palju ja linnas on jalgrattalaenutusi iga nurga peal. Peaasjalikult on rattarentnikud türklased, keda on võõrrahvastest linnas kõige rohkem. Lisaks rattalaenutustele peavad türklased kebabiputkasid, -restorane, -baare ja kebab on seal tõesti maitsev ning ka odav. Kui rääkida söögikohtadest ja söögist, siis gurmeerestoranide osas sõna võtta ei oska.

Väga mõnus oli minu arust nurgapealsest kohvikust kohv ja saiakesed/võileivad kaasa osta ja neid Spree jõe ääres nautida. Nii näisid tegevat ka enamus Berliini tööinimestest, kes lõunapausi ajal jõe äärde päikesepaistet nautima ja lõunat sööma tulid. Erinevaid rahvuskööke – India, Hiina, Türgi, Jaapani – pakkuvaid söögikohti on Berliinis palju, nii et igaüks leiab endale midagi oma maitse järgi. Seetõttu võib aga Saksa enda rahvusköök, mis tegelikult on ju sarnane Eesti omale, seal tagaplaanile jääda. Meil sai ära proovitud Eestis mitte tuntud, aga sakslaste armastatud curry wurst – sealihavorst, mis on maitsestatud karriketšupiga.

Kirbuturg ja pidu lennujaamas

Linna avastamise jalgratastel võtsime ette kohe hommikul ja kilometraaž  tuli õhtuks 20 kilomeetri kanti. Esimese asjana sõitsime Mauerparki kirbuturule. Nagu ühes arenenud riigis ikka, on pühapäeviti enamus poode Berliinis suletud ning tegutsevad erinevad turud ja laadad.

Mauerparkis müüakse asju alates mööblist ja riietest lõpetades vanade fotoaparaatidega. Müügiputkade vahel tegutsevad erinevad tänavakunstnikud ja muusikud, kes oma tähelendu oodates kirbuturgudel oma talenti näitamas käivad. Lisaks Mauerparki kirbuturule toimub pühapäeviti ka Türkisch Markt turg, mis on rohkem orienteeritud söögile – värsketele ja kuivatatud puuviljadele, juurviljadele jne. Edasi viis tee linna teise otsa – vana Temeplhofi lennujaama aladele.

Tempelhofi lennujaama kasutati külma sõja ajal ja kutsuti „Maailma väravaks“ – lennujaam ühendas Lääne-Berliini ülejäänud maailmaga. 2010. aastal avati kasutuna seisev hoone koos lennukite õhkutõusu- ja maandumisradadega rahvale. Nüüd korraldatakse seal ekskursioone, messe ja üritusi. Sel pühapäeval, kui meie sinna sattusime, toimus alal järjekordne üritus mitmete lavadega. Inimesed istusid muruplatsil, nautisid muusikat, pidasid piknikut. Lennukite maandumisradadel tehti sporti – sõideti rattaga, rulaga, joosti. See oli tõeliselt kummaline vaatepilt. Esiteks, Eestis meil ei olegi nii suurt ala, kus selline asi võiks aset leida, ja teiseks, kuivõrd inimesed kõike seda nautisid. Ei oskagi kohe seda kõike sõnadesse panna, peab ise nägema!

Boheemlased ja kunst

Järgnevalt väntasime tagasi kesklinna poole, kus tahtsime ette võtta väikese ostlemistuuri. Aga mitte tüüpilistes suurtes kaubanduskeskustes, vaid erinevatesse second-hand poodides ja butiikides. Need me ka leidsime. Butiike on Berliinis disainerite T-särkidele, kirjafontidele, prillidele, jalanõudele, lemmiklooma rõivastele ja millele kõigele veel. Kunsti- ja disaini- huvilistele on see linn täielik paradiis. Nende valdkondade poode leidab eriti palju mööda Friedrichstrasset jalutades.

Nimetatud tänavaga ristuvalt tänavalt leidsime ka Kunsthausi, mis oma viiel räämas korrusel sisaldab kunstisalonge, ateljeesid ja poode, kus kunstnikud inimeste silme all oma maale viimistlevad ja müüvad. Valdavalt tehti seal kaasaegsemat kunsti, mis kaasa ostmiseks ja suveniiriks viimiseks liiga suur või arusaamatu näis. Väljanägemiselt sarnaneb Kunsthaus Telliskivi Loomelinnakule Eestis, kus mahajäetud hooned on uuesti kasutusse võetud. Erinevaid kunstimuuseumeid ja ateljeesid kohtab Berliinis ka muudes linnaosades. Berliinis pidavat olema üle 170 muuseumi, nii et kunstihuvilistele on seal käimist küll ja küll.

Öeldakse, et Berliin on teerajaja elustiili, muusika ning kunsti vallas, kõik see sai linna läbi sõites tõestust. Lõpetuseks võiks öelda, et Berliin on igati väärt reisikoht kunsti ja kultuuri armastajale. Samuti sobilik ka reisijale, kes tahab linnapuhkust veeta rahulikus ja elustiililt aeglases, aga huvitavas, rohelises ja nooruslikus õhkkonnas.

Fotod: Sonycentre.de, Berlin.de, Maarit Koobas

Eelmisel nädalal jõudis meieni vihje, et USA Florida osariigis autot rentides on kohustuslik omada lisaks tavapärasele kodumaal väljastatud juhiloale ka rahvusvahelist juhiluba.

Kuna Ameerika Ühendriigid on eestlaste seas suhteliselt populaarne sihtkoht, siis lasime seda uurida meie heal autorendi partneril ning võime nüüdsest kinnitada, et nii see on. Uus seadus jõustus juba selle aasta esimesel päeval ning meile teadaolevalt ainult Florida osariigis.

Rahvusvaheline juhiluba on sisuliselt kehtiva Eesti siseriikliku juhiloa tõlge prantsuse, inglise, hispaania ja vene keelde.
Loe rahvusvahelise juhiloa kohta täpsemalt Maanteeameti veebilehelt.

Ülalolev nõue kehtib ainult nendele isikutele, kellel ei ole Florida osariigis välja antud juhiluba.

Täpsemat infot uue seaduse kohta leiab Tripwheels ingliskeelsest artiklist.

Kui keegi on ka mõnes muus USA osariigis või koguni mõnes muus riigis sellise nõudega kokku puutunud, siis on kõik kommentaarid vägagi oodatud.

Vietnam

"Pikk liivatee", müstilisted ja imeilusad liivadüünid Mui Ne lähistel Vietnamis. Foto: Valdek Udris

Miks minna: puutumatu loodus, omanäoline kultuur, ilusad rannad

Vietnam on siiani paljudele kuidagi kaugeks ja kättesaamatuks jäänud. Tegelikult on tegu vaat et ideaalse rannapuhkuse kohaga. Juba aastaid on turistide lemmikpaik Nha Trang, kust leiab kilomeetrite viisi säravsinise veega liivarandu ja mitte liiga turistikat kuurordimelu.

Kuid rannad ei ole sugugi ainuke põhjus, miks seda kauget paika külastada. Üks Vietnami ilusamaid paikasid on Halong Bay, mis ühendab endas kauni looduse ja ülima lõõgastuse. Seda maailmajagu varemgi külastanutele võib see oma teravate, otse merest taeva poole tõusvate saartega meenutada Lõuna-Taid. Ja kuna just Tai on paljudele eestlastele sisuliselt talvekoduks saanud, võib-olla tasuks nüüd anda näpp järgmisele sihtkohale?

Kambodža

Foto: Meelis Medri

Miks minna: seiklejate ja loodusenautijate paradiis, pidev kiire areng, lõõgastav atmosfäär

Kambodžat nagu tahaks külastada, aga päris kindel ei ole? Me ütleme, et mine ikka, sest see ürgse looduse keskel asuv riik koos lähinaabrite Laose ja Myanmariga on turismisihtkohtade tabelites aasta-aastalt aina tõusnud.

Iidsete templite ja puutumata loodusega Kambodža on ideaalne paik lõõgastuseks ja looduse nautimiseks. Kirsiks tordil leiab kauni looduse rüpest sajanditevanuseid templeid ja pühasid paikasid, mille avastamine on üks suur seiklus. Kohalik rahvas on nii sõbralik, et kohtlevad Sind kui kauget sugulast ning avavad Sulle oma kodu ukse.

Kanada

Niagara Falls. Foto autor: Liina Malva

Miks minna: loodusesõpradele (Suur järvistu!) ja suusahuntidele kohustuslik, põnevad suurlinnad

Kanada on meie arvates täiesti tänamatult USA varju jäänud. Põhja-Ameerika teine hiiglane pakub võimalust matkata kaunis looduses, kust ei puudu karud, põdrad ja karged mägijõed. Ja see kaunis loodus trügib tuppa mitte ainult Torontost sadu kilomeetreid eemal, vaid isegi suurlinnas endas. Kõige paremini võib seda tunda hommikuti, kui Ontario järvelt liikuv udu hõivab ka linna südame ning lugematud pargid tunduvad kui ürgmetsad keset metropoli.

Aga võib-olla eelistad hoopis sportlikult aega veeta? Euroopa Alpide tõsiseks konkurendiks võib pidada just USA ja Kanada suusakuurorte. British Columbia provintsis asuv Whistleri suusakeskus on tegutsenud aastakümneid ja pakub tegevust igale oskustasemele.

Dubai

Foto: Sergei Tsõganov

Miks minna: maailma kõige rikkamate kodu, uued muljetavaldavad arendused ja ehitised

Araabia Ühendemiraadid on koht, kus veini asemel voolab ojadena raha ning kullasära saadab Sind peaaegu kõikjal, kuhu jalg astub. Keset halastamatut kõrbe on püstitatud oaas, mis on koduks maailma rikastele ja ilusatele ning kus täitumatuid soove ei ole. Dubai pakub eelkõige avastamisrõõmu sellest, mida kõike on võimalik raha eest ehitada või osta.

Nagu Tallinna linn, mis iial valmis ei saa, on ka Dubai pidevate arenduste meelevallas. Just seal asub ka maailma kõrgeim ehitis Burj Khalifa. Tervelt 828 meetrit ning 160 korrust klaasi ja teraskonstruktsioone mõjub ühelt poolt üleolevalt, kuid samas ka majesteetlikult. Võib ainult ette kujutada, mis on järgmiseks Dubai superprojektiks. Maailmakaardi kujuliselt asetsevad erasaared on juba olemas, palmikujuline saarestik samuti… Halloo, kosmos?!

Tansaania

Foto: Anita Räim

Miks minna: safarid metsikute loomadega, laiuvad rahvuspargid, Kilimanjaro mägi

Aafrika on paik, kus on võimalik sulanduda Sind ümbritsevasse loodusesse. Üks musta mandri tõmbenumbreid on rahvuspargid, kust leiab terve entsüklopeediatäie erinevaid metsloomi.

Eriti tuleb Aafrika sihtkohtadest esile tõsta just Tansaania, mille lõunaosa on safariteks ideaalne. Võrreldes riigi põhjaosaga, kus asub Serengeti rahvuspark, ei ole lõunas ühe looma kohta viit safariautot – vahekord on pigem vastupidine. Loodus elab Tansaanias oma elu ning inimene on kohustatud selle rütmiga kas harjuma ja kaasa minema või eemale liikuma. Kahjuks ei ole safarid eestlaste seas just väga populaarsemad, kuid me kavatseme seda muuta!

Hiina

Foto: Katre Kelk

Miks minna: Terrakota sõdalased, Hiina ääretult kiire areng, Finnairi mugavad uued lennuliinid

Fakt, et Hiina areneb kiiremini, kui mõni meist pilgutada jõuab, ei tule vist kellelegi üllatusena. Eelmisel aastal avas Finnair sinna Chongqingi lennuliini ning selle aasta suvel avatakse ka hooajaline Xi’ani liin. See on eriti hea uudis neile, kelle sooviks on kord elus ära näha maailmakuulsad Terrakota sõdalased.

Hiina on ka loomaarmastajatele koht, sest kus mujal saaks armsaid pandakarusid mängimas näha ja hea õnne korral mõnda pandabeebit süleski hoida? Sel maailma ühe vanima kultuuriga riigil on pakkuda veel nii mõndagi – kindlasti eesotsas suurlinnade Pekingi ja Shanghaiga, mis on vägagi külastamist väärt.

Costa Rica

Foto: Heriberto Herrera (sxc.hu)

Miks minna: surfiparadiis, metsik ja lopsakas loodus, seiklusreisid

Costa Rica on aasta aastalt aina populaarsemaks muutunud ning selle üle on ainult hea meel. Riiki nimetatakse tihti ka Ladina-Ameerika variandiks Šveitsist – seda eelkõige rahuliku ja mõnusa eluolu pärast.

Costa Rica rannad on tuntud ilu ja vingete lainete poolest, mis on eriliseks tõmbenumbriks surfaritele. Samuti leiab sellest väikesest riigist palju omapäraseid loomi, keda rännakutel ka kohtab. Just loodus on see, mille pärast miljonid turistid igal aastal riiki külastavad. Öeldakse ka, et kui korra Costa Ricasse tuled, on raske lahkuda. Ja isegi kui Sul õnnestub end sellest mõnusast paigast eemale tirida, oled järgmisel aastal tagasi kui viis kopikat.

Horvaatia

Foto: Brita Veimen

Miks minna: mõnusalt nostalgiline, ilus rannajoon, soodsad hinnad

Vana hea Horvaatia on sihtkoht, millel on paljude jaoks küljes mõrkjas-magus nostalgia maitse. Kuid kas teadsid, et tegu on ka ideaalse villapuhkuse sihtkohaga? Dalmaatsia poolsaare rannikul asuv glamuurne Dubrovnik võiks vabalt olla järgmise suve nr 1 linn!

Kogu Horvaatia pakub tegelikult imekaunist rannajoont ning rannikuvetest leiab lugematul arvul armsaid väikesaari, mis ainult avastamist ootavad. Hinnatase on samuti väga mõistlik, nii et miks mitte anda vanale heale uus võimalus?

Sri Lanka

Foto: Regina Tagger

Miks minna: „kogu Aasia ühes” sihtkoht, omapärane kultuur, teeistandused

Sri Lanka saar on sihtkoht neile, kes alles Aasia-avastamisega algust teevad. Lähinaabritega võrreldes on tegu puhtama ja tsiviliseerituma sihtkohaga ning kultuurišokk ei ole arvatavasti liiga suur.

Eriti hea on see, et Sri Lanka täpselt paras suutäis ühe korraga ampsamiseks – mitte liiga suur ja mitte liiga väike. Kahenädalasel reisil jääb aega ka paar päeva rannal lesida, milleks saare edelaosas asuvad rannaribad ideaalselt sobivad. Üksluiset tunnet kindlasti ei teki, sest Sri Lanka pakub väga palju erimoodi kogemusi – koopatemplitest džiibisafarite ja brittide pärandatud teeistandusteni välja.

Island

Foto: Katrin Ratas

Miks minna: karge ja põhjamaine loodus, üks maailma omapärasemaid riike

Tule ja jää maa on koht, mille kirjeldamiseks ei piisa ei paarist sõnast, lausest ega lõigust. Ehkki seda võib ju öelda peaaegu iga sihtkoha kohta, ei ole just paljudes neist ühendatud niivõrd teravaid äärmusi. Erilist tuntust kogus saareriik muidugi seetõttu, et seal asub paar aastat tagasi vingerpussi mänginud Eyjafjallajökulli vulkaan.

Eelkõige loodus- ja seiklusturismi harrastajate meelispaik pakub tegevust igal aastaajal. Lõõgastav termaalbassein Blue Lagoon, moderne Reykjavik, turtsuvad geisrid ja maailma suurimad imetajad vaalad on vaid väike valik sellest, mis Sind ees ootab.

Zell am See

Eestlaste üks lemmikuid suusasihtkohti on kahtlemata Austria ning põhjusega – nimelt siin asuvad Euroopa parimad suusakeskused. Mägesid jätkub täpselt igale raskusastmele ja adrenaliinijanule ning suusanaudinguid leiavad nii suusatajad kui ka lumelaudurid. Lumeolud on alati head ja tõstukite võrk toimib ladusalt.

Need, kes kogu päeva suuskadel veeta ei viitsi, võiksid Austria kuurortidest kaaluda Zell am Seed. Vastupidiselt enamikule teistele suusakuurortidele külastavad turistid seda kaunist linnakest aasta läbi. Zell am See põhitrumbiks on matkarajad, mis on lahti ka talvel – näiteks 2000 m kõrgusele viiv rada Schmittenhöhe mäele. Peale kõige selle saad järvel uisutada, jäärajasõitu proovida, lumel lohesurfi katsetada, kelgutada ja spaas lõõgastuda.

Kõige vingema after-ski poolest paistab Austrias silma St. Anton. Erilist tähelepanu on pälvinud Krazy Kangaruh baar. Vaat et iga inimene, kes sisse astub ja klaasikest hõõgveini soovib, leiab end kolm tundi hiljem suusasaabastes mööda pubi galopeerimas. Jägermeistrit ei jooda seal mitte pitsidest, vaid seda doseerib otse suhu kaunis fräulein.

Val Thorens

Kui Alpidest juba räägime, ei saa üle ega ümber Prantsusmaast. Kuigi hinna poolest keskmisest kallim, leidub seal siiski tõelisi ahvatlusi – eriti neile, kes ei tea midagi paremat kui süüa suusatamise vahele värsket croissant’i ja juua lõõgastuseks klaasike head veini.

Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim suusakuurort Val Thorens, kus 99% suusaradadest paiknevad üle 2000 m kõrgusel ning lumi on garanteeritud kogu talve. Kõrvalasuvates orgudes paiknevate Meribeli ja Courceveliga moodustab see Euroopa suurima suusaregiooni Les Trois Valles ehk Kolm Orgu.

Savoi Alpides moodustavad kaks suusakeskust Les Arcs ja La Plagne hiigelpiirkonna, mis õigustatult kannab Suusaparadiisi (Paradiski) nime. Val d’Isère’ist aga leiab eest kaks liustikku, head lumeolud, äärmiselt laia radade valiku algtasemest olümpiatrassideni, uued tõstukid ja stiilse suusaküla.

Tähelepanuväärne on veel Chamonix, mida võiks nimetada mäesuusatamise absoluutseks klassikaks. Just seal peeti 1924. aastal maailma esimesed taliolümpiamängud. Kuurort asub Alpide kõrgeima tipu Mont Blanci jalamil (4810 m) ning võib uhkustada kõige pikema liftidega varustatud kõrguste vahega (2800 m) ja ühe maailma pikima suusanõlvaga (Vallée Blanche, 22 km).

Dolomiti Superski

Kahe suurima sihtkoha kõrval jääb teenimatult varju Itaalia. Tegelikult aga tasub seda suusasihtkohana igal juhul tõsiselt võtta, sest sealsed kuurordid pakuvad ainulaadset võimalust nautida suusapuhust itaallaste kombel – see tähendab täiel rinnal, hea söögi ja veiniga, paraja koguse adrenaliini ning teiste ülevoolavate emotsioonidega. Näiteks Lõuna-Tirooli piirkonnas asuv Dolomiti Superski on maailma suurim suusapiirkond, mis koosneb lausa 12 suusakeskusest.

Vaprate ja ilusate meelispaik suusatamiseks on kahtlemata Šveits. Peale suusatamise leiavad seal tegevust ka šopahoolik, gurmaan ja kultuuri järele januneja. Mõned ütlevad naljaga, et ega sinna päriselt suusatama mindagi.

Kõige kuulsam Šveitsi suusapiirkond on Davos. See koosneb viiest keskusest, mis on ühendatud hästi toimiva suusabussi- või rongiliiklusega. Erineva tasemega radu leidub kõigile, algajatest ekspertideni. Davos, muide, on Alpide kõrgeimal asuv linn, merepinnast üle 1500 m kõrgusel.

Caldea termaalveekeskus

Kõikide teiste kuurortide väike vend on Püreneedes asuv Andorra, kus suusatada saab kolmes suusakeskuses: GrandValiras, Ordino-Arcalises ja Pal-Arinsalis.

Hotellid asuvad pealinnas, kus on rohkelt ostuvõimalusi ning häid söögi- ja joogikohti. Hommikuti viib suusabuss soovijad mägedesse ja toob pärastlõunal tagasi ning laskumisi on parajalt, et jõuaks neid kõiki proovida. Õhtuti aga on mõnus lõõgastuda Caldeas – Lõuna-Euroopa suurimas termaalveekeskuses.

________________

Lugu on varem ilmunud ajakirjas Tennis.
Fotod: kuurordid