Uudised ja reisilood

Vahemeri on täis ilusaid saari ja saarekesi. Eraldatud rannad, maalilised sadamad, rikkumatu rannajoon ja ajaloolised linnad peibutavad igal aastal miljoneid turiste. Valisime välja 10 suuremat ja väiksemat saart, mis eestlaste reisimenüüs veel kuigi levinud ei ole. Siin on neist esimesed 5.

1. Šolta

Riik: Horvaatia
Asub: Aadria meres Brači saarest läänes ja Splitist lõunas
Suurus: 59 km²
Elanikke: 1675
Kohale saab: praamiga Splitist
Suurim võlu: lihtne saareelu

Kuna Šolta saar asub otse Spliti külje all, ei pane enamik turiste seda lihtsalt tähele. See aga tähendab, et leiate sealt imetabaselt rikkumatu ja elujõuliste traditsioonidega kalurite kogukonna, töötavad viinamäed ja tegutsevad oliivikasvandused.

Saare vanim sadam on Stomorska, mis tänapäeval kihab kalurite kõrval ka kohvikutest ja restoranidest. Külake sai kuulsaks oma suurte puust laevade poolest, mis vedasid saarelt veini ja oliiviõli Itaaliasse. Rosmariini ja küüslauguga maitsestatud oliiviõli tasub Šoltalt kaasa osta praegugi.

Üks kenamaid paikasid saarel on Maslinica külake saare läänekaldal. See on kaunis koht looduslikult hästi kaitstud lahe, männimetsade ja maaliliste majakestega. Külakese rajaja on Marchide perekond, kes ehitas sinna 1703. aastal saart mereröövlite eest kaitsva kindluse, kus praegu asuvad mõnus mereannirestoran ja butiikhotell.

2. Korsika

Riik: Prantsusmaa
Asub: Liguuria meres Itaaliast läänes, Sardiinia saarest põhjas
Suurus: 8680 km²
Elanikke: 302 000
Kohale saab: lennates või praamiga Marseille’ist või Nice’st
Suurim võlu: rohelised mäed ja loodus

Rohkem kui 300 km valget liivaranda ja kristalset vett, rohkem kui 900 km puutumatut ja ülerahvastamata rannajoont ning lisaks fakt, et Korsika on Vahemere üks rohelisemaid saari… Juba ongi piisavalt põhjuseid, miks sinna sõita. Aga mis kõige olulisem – vaatamata unikaalsele ilule, pehmele kliimale ja rohelistele mägedele on Korsika kuidagi suutnud paljusid teisi Vahemere saari räsivast massiturismist pääseda.

Õigupoolest on Korsika nagu üks suur mägi keset merd. Tema kõrgeim tipp Monte Cinto ulatub üle 2700 m piiri. Palmidega ääristatud lahed ja eraldatud abajad on kõrvuti mäetippudega, mis hiliskevadeni lumiselt valendavad. Sügavad mäekurud, kärestikulised ojad, lahedad männimetsad ja jäised mägijärved on üle saare laiali puistatud.

Üks kuulsamaid kohti Korsikal on Calvi rand, mida peetakse üheks Euroopa kaunimaks. Veel tasub saarel külastada Porto Vecchio kindluslinna, piltilusat Bonifacio külakest ja muidugi pealinna Ajacciot, kus endiselt hoitakse au sees Napoléon Bonaparte’i mälestust.

3. Menorca

Riik: Hispaania
Asub: idapoolseim Baleaari saartest
Suurus: 695 km²
Elanikke: 94 000
Kohale saab: lennates või praamiga teistelt Baleaari saartelt
Suurim võlu: peresõbralik ja rahulik atmosfäär

Menorca on Mallorca noorem ja väiksem vend ning seetõttu ka vähem tuntud. Meie jaoks on see muidugi hea, sest turiste on seal oluliselt vähem ja õhustik rahulikum. Veel meeldib meile, et Menorcal on palju peresõbralikke hotelle ning randasid on rohkem kui Mallorcal ja Ibizal kokku.

Saar on napilt 15 km lai ja veidi üle 50 km pikk. Enamik hotellidest paikneb saare lõunakaldal, karmim põhjakallas on vaiksete kalurikülakeste päralt. Pealinn Mahón ehk Maó asub kaljusel rannajärsakul, kust avaneb kaunis vaade suurele ja looduslikult hästi kaitstud sadamale. Just sealt tasubki saaretuuri alustada. Loodusesõpradel tasub külastada Es Freginali parki Maó keskel, kus on mõnus jalutada ja lilli imetleda. Populaarne on ka 18. sajandist pärit Xorigueri džinnivabrik.

Linnast väljas soovitame uudistada 17. sajandil sadama kaitseks ehitatud Sant Nicolau kindlust, mille tõstesild on tänaseni töökorras. Eriti lummavaid vaateid pakub see päikeseloojangul. Põnevad on ka Cales’ koopad 11 km kaugusel Maóst. Kõige parem on neid vaadata merelt, kust kivisse raiutud matmiskambrid on kõik korraga näha.

4. Sardiinia

Riik: Itaalia
Asub: Vahemeres Itaaliast läänes
Suurus: 24 090 km²
Elanikke: 1 675 400
Kohale saab: lennukiga
Suurim võlu: ajaloolised vaatamisväärsused

Kuigi Sardiinia on Vahemere suuruselt teine saar, ei ole see siiski kuigi hästi tuntud turismisihtkoht. Jah, selle kirdeosas asuv Costa Smeralda on juba 1960ndatest Euroopa rikaste ja ilusate seas populaarne – eriti juunis ja septembris, kui Porto Cervos ja Porto Rotondos peetakse regatte. Aga Sardiinias on ka palju teisi põnevaid kohti.

Esiteks muidugi unikaalsed ajaloolised vaatamisväärsused, mis annavad tunnistust isoleeritud kultuurist. Näiteks nuraghe’d – Sardiinia sümboliks kujunenud pronksiaedsed kivitornid – või Santa Christina püha kaev, mis on laotud nii täiuslikult tahutud kividest, et nende vahele ei saa paberilehtegi pista. Või hoopis Fordongianuse saunad, mis tänu kuumaveeallikatele teatud mõttes tänagi toimivad.

Teiseks rannad, näiteks puudega ääristatud lai liivarand Liscia Ruja või kaunis kaljune Capriccioli. Või hoopis seitsmest väikesest saarest koosnev Maddalena saarestik. Ja kolmandaks festivalid, mis ei ole mõeldud turistidele, vaid on ehtsad külaelanike peod. Ainus mure – et Sardiiniast viimast võtta, on nutikas osata veidigi itaalia keelt. Nii saad hakkama ka mujal kui suuremates linnades.

5. Skopelos

Riik: Kreeka
Asub: Egeuse meri, Sporaadide saarestik
Suurus: 96 km²
Elanikke: 4690
Kohale saab: lennukiga Skiathosele ja praamiga edasi, praamiga Volos Magnesia või Agios Konstantinose sadamast, suvel ka Thessalonikist
Suurim võlu: vaated merele ja rannakaljudele

Pärast seda, kui Skopelose saarekesel menutükki “Mamma Mia” filmiti, on see tõelise taassünni läbi elanud. Kõrvalsaare Skiathosega võrreldes on Skopelosel küll samuti turismiga kaasnevaid arendusi tehtud, kuid kõik on toimunud aeglasemas tempos ja targemalt.

Kuigi randadelt jääb ta Skiathosele alla, on Skopelose linnas üks Kreeka kõige kaunimaid sadamaid. Silmi paitavad suhkruvalged kirikud, lilledega kaunistatud majad ja vee ääres keev elu. Mäenõlvasid katavad puutumatud männimetsad, merepiiri ääristavad eraldatud rannad ja salapärased grotid. Saare keskelt leiab rohkesti puuviljaaedu, kus kasvavad kohalikus köögis rohkesti kasutatud ploomid ja mandlid.

Skopelosel kohtab peamiselt inglise ja kreeka päritolu turiste. Kuna elu on suhteliselt kallis, pole kindlasti tegu seljakotirändurite sihtkohaga. Kui aga juba sinna sattute, tehke saarele kindlasti ring peale – rannakaljudel asuvad traditsioonilised linnakesed ja kaunid lahesopid pakuvad vaateid, millele on raske võrdset leida.

Šolta, Menorca ja Skopelose fotod on pärit reisiinfo portaalist TripAdvisor
Teised fotod: iStockphoto