Uudised ja reisilood

Draamateatris klienditeenindajana töötav Estraveli püsiklient Krista Roolaid on valmis Bulgaaria poole teele asuma esimesel võimalusel. Loe lähemalt, mis Kristat Bulgaariasse ikka ja jälle tõmbab.

On midagi, mis tõmbab mind sinna aina uuesti ja järjest suurema kirega tagasi – nüüd võin seda öelda, olles seal käinud 12 korda. Ka seni viimasel, eelmise aasta reisil tundsin, et vaid üks nädal kohalolemist on minu jaoks liiga vähe. Sellest tundest ajendatuna tegin juba sügisel uued plaanid ja otsustasin, et 2020 suvel olen Bulgaarias 42 päeva. Reis pidi algama 19. juunil ja minu reisi sihtkohtadeks pidid olema Sofia, Bansko, Velingrad, Plovdiv, Stara Zagora, Burgas, Päikeserannik ja Nesebar. Plaanid olid tehtud ja need olid ilusad – 13. juuli õhtul pidin Plovdivi antiikteatris vaatama ooperit La Traviata.

Estraveli püsiklient Krista Roolaid Bulgaarias puhkust nautimas.

Plaanid aga jäidki sellel aastal vaid plaanideks, saabus hoopis covid viirus ja päev-päevalt sulgusid kõik teatrid, muuseumid, hotellid, riikide piirid läksid lukku, otsekui Okasroosikese muinasjutu nõiduslik uni vallutas kogu maailma. Jälgisin uudiseid ja tegin aina plaane ümber, kuidagi – kunagi pean ju sinna saama. Koos suviste päikesekiirtega hakkas tulema ka paremaid teateid. 19. juuni väljasõidust pidin siiski loobuma, anti lootust, et 1. juulil läheb esimene lend Tallinn-Burgas, ostsin pileti, aga see lükkus edasi 3. juuliks, siis juba 5. juuliks. Nüüd oleksin juba õnnelik ka ühenädalase reisi üle. Hiljem või pikemalt ei saa ma olla, kuna minu töökohas (Draamateatris) muutusid pandeemia tõttu puhkuseajad ja väga-väga loodan, et 5. juulil tõuseb siit lennuk Burgase poole.

Ma olen alati olnud endale plaanide tegija, nii olin ka selleks suveks pikale reisile palju eesmärke seadnud ja hetkel aina muudan ja kohendan neid, mis on veel jäänud, mida tahan nädalakese jooksul teha.

• Hommikust päikesetõusu vaadata rannal. Aastaid tagasi kohtusin Bulgaarias targa naisega ja tema soovitas keskealistel naistel jalutada varahommikul rannas, hingata sisse soolakat, mereudust õhku, seal on palju kehale ja tervisele vajalikke aineid. Mulle meeldib seal kilomeetrite viisi mööda kallast kõndida, jalgupidi vees, tuul sasimas juukseid, aeg-ajalt panna kott rannaliivale ja ennast üleni lainetesse kasta, siis taas kott õlale ja teekonda jätkata, puhkehetkeks istuda juba päikesest kuumaks köetud liivale ja süüa küpseid aprikoose või mahlast tilkuvat virsikut. Soolase vahepala saab osta rannas maisimüüjatelt, sööma istuda vee piirile, lained paitamas jalataldu, ise nosimas kuuma maisi, millele on riputatud meresoola ja veidike õli. Iga terake suus mõnusalt krõpsudes.
  

  Pilt: Shutterstock

• Päikeserannikul on tõeline pärl, tohutu pika ajalooga Nesebar, mida kirjutatakse ka Nessebar või Nesebr. Kitsad risti-rästi tänavad, olen selles linnas käinud küll 100 korda, aga ikka suudan kuhugi ära eksida, karta pole ju midagi, ümber vanalinna on meri ja kuhugi jõuan alati välja. Majad on esimesel korrusel kivist ja ülevalt puidust, tihti kasvavad mööda seinu ronitaimed ja viinamarjad. Pikalt sealoleku juures on hea näha, kuidas kobarad kasvavad, saavad mõnusa jume ja sügisepoole ripuvad raskelt väätide küljes. Praeguse linna, kunagise linnriigi Mesembria ajalugu on mitmetuhande aastane ja seda on seal igal sammul näha, vanad kirikud, kaitserajatised, majad põnevate sisehoovidega jne.
• Nesebarist tahan sõita laevaga Sozopoli, kõndida linnamüüri äärsel rajal, istuda mõnes õdusas kohvikus, juua tummist aprikoosimahla ja nautida imelist vaadet. Selles linnas on üle maja mõni galerii, salong, imekauni käsitöö müügikoht. Igal aastal (9 aasta jooksul) olen püüdnud korragi selles linnas käia, lemmikteekond on üle mere laevaga, kasvõi üks ots ja siis tagasi bussiga.
  

  Shutterstock: Sozopol

• Kindlasti on ka plaanis ka Burgas, selle piirkonna suurim linn, Bulgaarias suuruselt neljas linn. Hommikupoolikul tahan sinna sõita Päikeserannikult bussiga, teekond kestab umbes tunni ja maksab 6 levi. Esimesena sean sammud sooja pirukat (banitsat) sööma, minu lemmik on sirene ja kaśkavaliga, see on toorjuustu ja tavalise juustuga, kõrvale hapupiimajook airan.
• Burgases on minu lemmikuks suur merepark, selles sisaldub kõik. Suurte puudega ääristatud jalutusteed, tohutult skulptuure, värvilistest lilledest lillevaibad, näituseruumid, suveteater, ujula, mitu restorani, igal aastal uued liivakujud, mänguväljakud. Puude varjus olevad võrkkiiged on mu erilised lemmikud. Seal on kõik see, millest Päikeserannikul puudust tunnen – suur varjuline jahutava meretuulega park, mõnus on seal lihtsalt istuda ja raamatut lugeda.

Tegelikult ma ei oska lühidalt öeldagi, miks just Bulgaariasse tahan minna. Ma tunnen ennast seal hästi – päeval on palav ja õhtul hilja veel mõnus, meri on alati soe, puuviljad magusad, toidud on nii maitsvad ja kosmeetika. Ilma Bulgaaria kreemideta ei kujuta ennast enam ettegi, viimased aastad olen kõik näo- ja kehakreemid sealt kaasa toonud. Seal on lihtsalt minu suvekodu, aastate jooksul on kõik juba tuttav ja teada, see on hea tunne, lihtne ja mõnus on olla.
Sellel aastal on muidugi kõik teisiti, kole haigus on hirmutamas, aga elama peab ka, ei saa aina kõike karta.

Mina olen valmis minema, kohe, esimesel võimalusel!

Vaata Bulgaaria reiside pakkumisi SIIT.
Reisisoovi korral kirjuta estravel@estravel.ee või helista 6266 266.