Muinasjutupulma mängijad Evelin ja Raiko: kõik algas reedel

23.09.2010
Anu Vane

“Kõik algas reedel. Reede. Ööklubi. Manic Street Preachers „Your love alone is not enough”. Tema. Karedad käed. Hommik.

Laupäev. Magamata juba mitmes öö. Mina. „Ma armastan sind.”

Pühapäev. Kivi Viljandimaal Kärstna kandis. Reamonn „Josephine”. Tema. „Ma armastan sind.”

Esmaspäev. Mina. „Kolime kokku?”

Teisipäev. Tema. Kotitäie asjadega mul ukse taga. „ Ma siis tulin.”

Kolmapäev. Egiptus. Mount Sinai. Päikesetõus. Kas saab olla midagi ilusamat? Saab.

Neljapäev. Üks tavaline kalapäev. Voodist ja toast pole juba mitu päeva välja saanud. Õieti ei teagi, mis nädalapäev on.

Reede. Pidu-pidu-pidu-piiiidu? Aga ei, meil pole teisi vaja. Vein, televiisor ja meie. Vein ja meie. Meie.

Laupäev. Läti piir. Politseinikud. Mahajäänud pass. „Ime” läbi saime ikkagi edasi. Manic Street Preachers täiesti elusana meie ees Salacgrivas. Sõrmus. „Jah!” Ah, see oligi see „ime”.

Pühapäev. 08.08.08 enam ei jõua. Äkki siis 09.09.09?

Esmaspäev. Kellele neid maagilisi numbreid ikka vaja on … Läheks käiks lihtsalt Pärnu maanteelt läbi? Kahjuks täna nad seda teenust ei paku.

Teisipäev. Ida-Tallinna Keskhaigla. Väike poiss. Kirjeldamatu tunne. Meie tegime.

Kolmapäev. Uus kodu. Pangaorjad aasta(kümne)teks.

Neljapäev. K-Rauta, Bauhof, Aatrium, Sotka, Ikea … hulluks ajab, aga lõpp juba paistab.

Reede. Jälle Keskhaigla. Jälle väike poiss. Pole ilusamat asja kui pisarad isa silmis, kes hoiab kätel pisikest inimest.

Laupäev. Nüüd. Meie.

Kuigi aeg lendab linnutiivul, siis õnneks ta nii kiiresti ka ei lähe ja kahe nädala asemel oleme me koos olnud juba üle 3 aasta. See tähendab rohkem kui tuhat ööd teineteise kaisus magamist, paartuhat hommikumusi, mitukümmend tuhat keskpäevast kallistust ja mustmiljon headööd suudlust.

Kui võtta seda asja nii, nagu vanarahvas teadis rääkida, et mida täiuslikumad pulmad seda viletsam abielu, siis tegelikult nagu ei tahakski imekaunil saarel abiellu astuda. Tahaks hoopis, et igapäevane elu oleks kui jalutus valgel liivarannal, kus laine loksub vaikselt rannale, kus pole mingeid muresid, kus võib rõõmsalt vilet lasta ja mõelda, et ka homme on tulemas järjekordne fantastiline päev koos maailma armsaima inimesega.

Aga, me oleme nõus proovima ja tõestama vanarahvale, et nad eksisid.
Saab elada ka nii, et paaripanek maapealses paradiisis kahvatub meie tuleviku kõrval.”

Estravel paneb iga päev blogisse välja mõned toredad näited meile saadetud kirjade seast, et ka teised saaksid kaasa elada romantilistele juhtumistele ja suurele armastusele. Paaride tutvustamine Estraveli blogis ei ole kuidagi seotud osaliste valikutega mängu finaali.

Kommentaarid:

  1. Raili

    Ilus lugu, teistmoodi kui teised, hoian poialt!

  2. Maarit

    ... ühe hingetõmbega südamest kirjutatud.Paraku just nii kiiresti see aeg lendabki. Väga hästi tabatud!

  3. kiisu

    Parim lugu siiani!! Originaalne, lihten lugeda ning väga sisukas!!

  4. Mari-Liis

    Tuuli, meile on sabunud ligi 100 avaldust :). Kõiki ei saaks me siia panna isegi siis, kui väga sooviks. Oleme teinud esmase valiku, et lihtsalt kandidaate tutvustada. Või eripärasemaid lugusid prsenteerida. Paaride tutvustamine Estraveli blogis ei ole kuidagi seotud osaliste valikutega mängu finaali.

  5. Tuuli

    Hästi kirjutatud tõesti:) Kõiki jutte siin ikka pole, minu headel sõpradel Teelel ja Jürgei lugu on kindlsti puudu veel! Kas probleem on minu arvutis, et ma siin uutel juttudel pilte ei näe?

  6. Tuuli

    Hästi kirjutatud tõesti:) Kõiki jutte siin ikka pole, minu headel sõpradel Teelel ja Jürgei lugu on kindlsti puudu veel! Kas probleem on

  7. Tiina

    Kõige armsam lugu, võtab külmavärinad peale ja kui see ei võida siis ma ei tea, kes veel :)

  8. Külli

    Väga hästi kirjutatud!!!! Meeldib selle tehniline lahendus, samas on alles salapärasus :).

  9. Kadri

    Superhästi kirjutatud! Soovin edu:-)