Uudised ja reisilood

Reedel ja pühapäeval said televaatajad Kanal 2-st vaadata Kaks kanget Lõuna-Ameerikas teist osa, kus Jõekalda ja Margna Ecuadoris oma seiklusi jätkasid.

Galapagose kaadrid oli minu arvates väga võimsad, kõik need merilõvid, iguaanid ja hiiglaslikud kilkonnad! Eriti lahe oli minu arust see koht, kus Teet ja Terje (Teedu assistent) rannaliival peesitava merilõvi kõrval pikutasid. Ju see siis on seal lubatud, kui turiste niimoodi nende loomade juurde viiakse. Nad ei paistund just väga häiritud olevat ning elavad ju vabas looduses. Ja kivipalluri koht oli ju ka päris lahe! Eestlased on ju tänu Kreisiraadiole vana kivipalli-rahvas. ;)

Samal ajal käisime siis meie Kristjaniga ringi mööda Quitot ja selle ümbruses. Saates näidatud relvapoodi sattusime nii, et kõndisime lihtsalt mööda tänavat ja ukse kõrval olevas vitriinis olid mingid relvad väljas. Kristjan küsis Robertolt ( meie kohalik giid), kas siin on lihtne relva osta ja selle peale astusime sisse. Poe omanik sattus kaabuga välismaalasest niivõrd vaimustusse, et laotas talle kogu oma valiku ette. Lahkusime alles tüki aja pärastsõpradena.

Ilm Quitos on sellel aastaajal tõepoolest heitlik. Igasse päeva jätkub tavaliselt nii vihma kui päikest. Päike on maakera keskteljel kohutavalt ere. Ilma tugeva päikesekreemita ei tasu riskida, me kasutasime spf 50-ga kaitset. Lisaks peaks päikesega peas olema ka mingi peakate, sest isegi peanahk kippus kõrbema.

Kahju, et nii palju häid lugusid jääb näitamata, kui ma õieti mäletan, siis filmisime seal üle 10 kassetitäie materjali. Et kõike ära näidata, peaks ilmselt “kauamängiva” välja andma. ;)

Ma küll täpselt ei tea, mis järgmisel korral eetrisse tuleb, aga linnast jäid näitamata näiteks Dominiiklaste kloostri kellatorn, kuhu meil tänu giidi tutvustele õnnestus ronida ja samas kompleksis asunud munkade söögisaal, mis sõna otseses mõttes tilkus verest.