Kaks kanget Lõuna-Ameerikas viies saade: kas Margna kaamera varastati päriselt?
Reedel linastunud “Kahe kange” viiendas osas oli peateemaks aastavahetus, mille Margna 3-liikmeline tiim võttis vastu Ecuadori pealinnas Quitos ning meie Kristjaniga ajaloolises inkade linnas Cuscos Peruus. Kuigi kaks riiki on naabrid ning nende kultuuribaas üsna sarnane, võib imeks panna, et aastavahetuse traditsioonid olid suhteliselt erinevad.
Quitos nimelt on vana aasta ära saatmise juures väga tähtis tseremoonia paberist ja prahist nuku meisterdamine, mis esindab endas kõike halba, olnut ja tehtut ning mis hiljem suure leegiga põlema pistetakse, et uut aastat värske ja puhtana alustada. Tõeline purgatoorium!
Peruus, Cuscos, ei näinud me põlevaid nukke aga kuskil. Seal oli parasjagu massipsühhoosiks kollane värv, sest kollane toovat õnne ning mida rohkem kollast, seda parem ja uhkem. Linnaplatsidel olid avatud terved laadad (nagu meil jõululaadad), mis müüsid kõikvõimalikke kollaseid vidinaid ja kulinaid. Millegi pärast pidi rangelt kollane olema ka aluspesu. Ma pole veel kunagi varem näinud tänavatel nii aktiivset aluspesu, eriti veel kollase aluspesu, müüki, kui sel 2008. aasta viimasel päeval Peruus. Loomulikult pidime kohalikest traditsioonidest osa võtma ja ostsime ka Kristjanile number XL helekollased trussikud, mis ta hiljem oma tavalistele pikkadele pükstele peale tõmbas, et aasta uus ikka veel parem tuleks.
Ei tea, kas Teet ei kandnud piisavalt kollast värvi, või milles asi, aga uus aasta algas neile uskumatult sitasti. Olles liinibussiga teel järgmisesse sihtkohta, varastati sealt nende põhikaamera. Mõlemal tiimil oli reisil kaasas kaks kaamerat. Üks Panasonic poolprofikaamera, mis oli nö. põhikaamera ning teine väike käsikaamera, mida kasutada sellistes olukordades, kus suure kaameraga filmida polnud mõistlik.
Kaamera oli spetsiaalses kotis koos kogu vajaliku lisavarustusega. Mõlemad kaameramehed valvasid oma kaamerakotti nagu silmatera. Kaugsõidubussis oli Teedu operaator Ivo pannud koti oma pea kohale riiulile, jopede alla. See kuidas suletud kotist üsnagi suur kaamera ilma Ivo (kes ei maganud) ja ühegi bussis istuja nägemata kätte saadi on meie kõigi jaoks täielik müsteerium. Buss peatati kinni, otsiti läbi, kuid ei midagi. Kahjuks oli buss siiski varem ka mõned peatused teinud, nii et tõenäoliselt sinna see kaamera siis läks, arvavad Teet ja Ivo. Igal juhul oli see põnts. Väga suur põnts. Mõelge kui keset tähtsat tööreisi teie sülearvuti koos kõigi vajalike materjalidega ära varastatakse. Saatetiimile on see üsna sama tunne.
Edasi toimus see, et Teet, Terje ja Ivo pöördusid Quitosse tagasi ning lootsid varastatud kaamerat mustal turul tagasi osta. Kui see lootus rauges, üritati uut kaamerat osta. Kui see ka ei õnnestunud, pidasime nõu ning otsustasime, et Teet jätkab esialgu väikese kaameraga ning hiljem saadab teine tiim oma kaamera neile, kuna nemad lendavad koju varem. Nii et jah, kaamera vargus oli reaalne sündmus ning seda ei lavastatud selleks, et saadet põnevamaks teha või et Teet peaks käsivarrest briljandi välja õngitsema.
Vaataja jaoks see õnnetus õnneks midagi suuremat ei muutnud, kogu edasine reis sai väikese kaameraga linti võetud ning seda saate jälgida veel järgmised üheksa saadet. Nimelt on esialgselt plaanitud 12 saate asemel eetris suisa 14!