Uudised ja reisilood

Nii nagu pealpool veepinda on Tail mitu nägu, nii on mitmekesine ka selle kandi veeilm. Sukelduda võib seal erinevates kohtades, kuid kahtlemata on pärliteks Similani saared. Maailma sukeldujate seas on see paik arvatud tippkümne hulka, ja seda igati teenitult.

Similani saared asuvad Andamani meres umbes 100 km kaugusel Phuketist. Saared moodustavad põhja-lõunasuunalise aheliku, mis asub rannikust 65 km kaugusel. Saarte juurde moodustati 1982. aastal Mu Koh Similani rahvuspark, pindalaga 140 km2. Similan tähendab malaisia keeles ‘üheksa’ ja sellest siis tuleb ka üheksast saarest koosneva saarestiku nimi.

Sukeldumishooaeg algab seal oktoobris ja kestab maini. Parimad tingimused vee alla minekuks on novembrist aprillini. Vesi on soe ja nähtavus hea. Jaanuari keskel seal sukeldudes oli vee temperatuur keskmiselt 28-29 kraadi ja nähtavus 20–30 meetrit. Saartele üheks päevaks minna pole mõtet, liiga palju kulub aega sõidule. Kuna päevast aega on niisama merel loksumiseks kahju kulutada, on kasulik valida selline live-aboard, mis väljub vastu ööd. Hommikul seitsmest võib esimest korda sukelduma minna ja vastavalt võhmale kuni neli korda päevas safari lõpuni välja panna. Iga päev tuleb lisaks sukeldumistele ka kuni kuus korda süüa, sest laevakoka tehtud toit on nii maitsev, et mahub isegi täis kõhtu. Kui Punases meres võib sellise sukeldumise tempo juures tüdimus tekkida, siis Similanil seda ei juhtu – iga järgmine koht erineb eelmisest. Just mitmekesisus on see, mis nende saarte juures võlub.

Similani saarte juures ei köida mitte ainult see, mis vee all, vaid ka saarte veepealne osa on paradiislik. Kes rannas käivad põhiliselt uusi bikiine näitamas, ei oska nendest kohtadest ilmselt lugu pidada, kuna vaatajaid napib. Kui sukeldumiste vahel lasta end randa sõidutada, on tõenäosus paarisajameetrisel rannaribal kedagi teist kohata nullilähedane. Sõnadega seda ilu kirjeldada on võimatu, foto suudab anda vaid veidi aimu tegelikkusest, elamuse saamiseks peab ikkagi ise kohale minema.

Kuigi 16 Similanil tehtud sukeldumist olid kõik üksteisest erinevad ja elamusi oli kuhjaga, jäi midagi ka nägemata. Järgmist korda jäid ootama rahumeelsed leopardhaid, kes sealkandis küllaltki levinud on. Samuti tasuks võimalusel minna kaema Similani saartest põhja pool asuvat Richelieu Rock’i. Seal võib suure tõenäosusega kohata maailma suurimaid kalu – vaalhaisid.

Kellele sukeldumissafari tundub liialt väsitava ettevõtmisena, võib vabalt teha ka 1-2 sukeldumisega väljasõite Phuketist. King Cruiser’i vrakk, Phi Phi saared ja Anemone Reef on kohad, kus kindlasti tasub ära käia. Viimane näiteks on koht, kus terve riff on kaetud meriroosidega (inglise keeles sea anemone). Ja loomulikult on nende juures meriroosahvenad ehk kalapoeg Nemo sugulased. King Cruiser’i on tänaseks hõivanud skorpionkalad, mureenid, mitmesugused vähilised ja muud mereelukad. Kel käsil esimesed sammud sukeldujana, võiks alustada kohast nimega Racha Yai.

Loo autor kasutas sukeldumiseks Phuketi Dive Chalong Sea Sport’i, meeldiva soome proua peetava sukeldumiskeskuse teenuseid, mida ta julgeb soodsa hinna ja hea kvaliteedi osas teistelegi soovitada.

– – –

Originaalartikkel on ilmunud ajakirja Estraveller numbris oktoober-november 2007.