Majutusteenused

Eesti ettevõtja meeliskanaliks osutus oodatult internetis tegutsev vahendaja ning professionaalse reisibüroo ja otse hotelli poole pöördunute osakaal oli võrdne. Kui tegemist oleks rahva üldise lemmikkanali valimisega, oleks vastus olnud võrdne Euroopa keskmisega. Kuna aga tegemist oli ettevõtjate küsitlusega, on meie vastustes näha reisibüroode väiksemat osakaalu kui Euroopa firmadel tavaks. Kindlasti kasvab professionaalsete hankekanalite kasutamine ühes taktis keskmise Eesti ettevõtte töötajate arvuga, mis momendil on väga väike number.

Kortermajutuse ehk mitteametliku kodumajutuse kasutamine on Eestis muutunud lühikese ajaga ülipopulaarseks. Erinevalt muust maailmast on see jõudnud ka ettevõtjateni ning sealtkaudu ka ettevõtte ärikuludesse.

Oodatult tellivad enamik tarbijaid kortermajutust online-agentuuride käest, millest tuntuim on Airbnb, kuid ka Booking.com on juba ammu avastanud mitteametliku kodumajutuse turu.

Estravel kui vastutustundlik teenusepakkuja ei saa paraku soovitada kortermajutuse kasutamist kolmel põhjusel: a) tuleohutusnõuete kontrolli puudumine; b) hügieeni- ja tervishoiunõuete kontrolli puudumine; c) kontrollimatu turvalisuse tase, sh teadmata arv korterivõtmete koopiaid tundmatute inimeste käes.

Kuna ettevõte vastutab oma tööreisil olevate töötajate eest, siis soovitame kõigil ettevõtjatel ülaltoodud kolme argumendi peale mõelda, enne kui otsustada kortermajutuse kasuks töölähetusel.

Ostukanali valiku vastused ei toonud üllatusi. Eesti ja Euroopa tarbija lemmikud on online-hotelliagentuurid, mida pakuvad nii eesti- kui välismaised reisibürood ja muud vahendusfirmad. Võrreldes muu Euroopaga on ärireisijate kontekstis professionaalsete reisibüroode osakaal meil väiksem kui mujal. Kuid see on seletatav keskmise Eesti ettevõtte väiksema käibe ja organisatsiooni suurusega.

Et kõige suurem osakaal online-agentuuridest on Booking.com-il, ei tulnud meile üllatusena. Küll aga tuli üllatusena see, kui suur on see osakaal.

Kui tavaliselt põhjendatakse Booking.com-i valikut odavaima hinnaga, ei vasta see tegelikult tõele. Hinna näiline odavus on enamikel majutusturgudel (USA, Aasia jne) saavutatud sellega, et seda kuvatakse ilma kohalike maksude ja teenustasudeta. See teebki hinna tegelikust kuni 22% “odavamaks”. Enamik alternatiivseid online-agentuure, rääkimata professionaalsetest reisibüroodest, seda peitusemängu ei tee. Ühesõnaga, tegelikult makstav lõpphind tarbija jaoks on reeglina sama kõikides kanalites, erineb ainult algselt reklaamitav hind.

Oodatult tuli esimesele kohale Estravel, kellel on ülekaalukalt suurim turuosa Eesti reisibüroodest. Estraveli turuosa vastustes on küll suurem kui tema turuosa Eestis, kuid see on ilmselt tänu subjektiivsusfaktorile (küsitluse korraldaja). Vastustes mainiti ka reisikorraldajaid (valmispakettide tootjad), kes ei ole reisibürood (agentuurid), kuna paljud tarbijad ei tee neil kahel reisiettevõtlusliigil vahet.

Kõige suurem alajaotus hotelli poole otse pöördunutest ja sealt tellinutest ei valinud seda konkreetset hotelli välja varasemast kogemusest ega eelistusest, nagu arvasime, vaid eelnevalt teostatud hinnavõrdluse põhjal. Kuna objektiivset hinnavõrdlust saab teha ainult agentuuris, on selge, et kasutatud kanaleid oli kaks. Kõigepealt mõni hotelliagentuur, mida kasutati vaid tasuta info saamiseks, ja siis hotell, kellele tehti tellimus ja kuhu jäi kogu tasutud raha.

Meie professionaalne soovitus Eesti ettevõtjatele, kes on ühtaegu pragmaatilised ja patriootlikud: tehke hinnavõrdlus kus iganes soovite, aga ostke välismaine hotell läbi eestimaise agentuuri, andes ette selle hinna, mille leidsite. Nii saate madalaima võimaliku hinna ja selles hinnas sisalduv agentuuritasu (komisjon) jääb Eestisse. Komisjon on asi, mida tarbija kunagi endale ei saa, küll aga maksavad hotellid seda kõikidele agentuuridele, olgu nad siis online-veebipoed või professionaalsed reisibürood.

Ligi pooled kõikidest hotellikasutajatest tasusid oma arve otse hotellis kohapeal. See ei näita tegelikult seotust ei kanali ega vahendustasu jäämisega Eestisse, kuna ka kõikides agentuurides (sh professionaalsetes reisibüroodes) on võimalik valida makseviisiks “kohapeal hotellis”. Ärireisijad eelistavad reeglina tasuda arvega reisibüroole, kuna see võimaldab saada tasuta raporteid ja paremaid ülevaateid oma kuludest. Lisaks on ettevõtjale tihti tülikas anda igale ärireisijale firma poolt krediitkaart piisava limiidiga, samas kui töötaja isikliku krediitkaardi kasutamist firma huvides ei saa tööandja nõuda.

Kui analüüsida rahade liikumist, siis umbes 30% välismaisest hotellimajutuse tasudest liikus läbi Eestis registreeritud agentuuri ja 70% läks kaardimaksena otse välismaale.