Seiklusliku kogupere suvelavastuse „Gulliveri reisid“ teatripakett Viinistul

Kõigile alates 7. eluaastast Ühe mehe rännak maailma lõppu ja tagasi, et õppida vaatama lahtiste silmadega ja kuulama avatud südamega. Inglise laev Antiloop seilab Lõunamerele, kuid hukkub seal tormis. Ainsa pääseja, laevaarst Lemuel Gulliveri jaoks on see uskumatute seikluste algus. Nüüd on Gulliveril võimalus saata korda midagi suurt, sest tema unistus on saada maadeavastajaks, kellest kirjutatakse raamatuid ning kellele püstitakse monumente. Ta tahab kuuluda „suurte” hulka, kelle vajutatud „jalajälg” jääb ajalukku kauaks püsima! Merehädalisena satub Gulliver sõjakate liliputtide saarele ning keevaliste hiiglaste maale. Ta kogeb võitlusi, eneseületamist, armastust ning valusaid reetmisi. Naastes ootamatult pärast kaht aastat oma perekonna juurde, on ta haige ja sonib. Gulliveri abikaasa Mary ning lapsed Jack ja Ann aimavad, et isa on läbi elanud midagi väga erilist. Nende abiga hakkavad Gulliverile meenuma detailid tema teekonnast. Meenutusest saab mäng ja publiku ees rullub lahti Gulliveri seikluslik ning müstiline jaht oma unistuste täitmise nimel. “„Gulliveri reisid“ paneb naerma, imestama ja ennekõike mõtlema. /–/ Pidev ümberkehastumine nõuab nüansikat näitlejatööd. /–/ Lavastuses ei ole ühtegi visuaalselt igavat hetke.”​  Emili Maiste kultuur.info blogis. Autor Jonathan Swift Dramatiseerija Urmas Lennuk Lavastaja Taavi Tõnisson Kunstnik Marion Undusk Helilooja Liina Sumera (pälvis teatriauhinna muusikalise kujunduse ja originaalmuusika eest) Valguskunstnik Priidu Adlas Koreograaf Olga Privis Tõlkija Leo Anvelt Mängivad Nimiosas Anti Kobin Teistes osades Lee Trei, Andres Roosileht, Karl Sakrits, Laura Nõlvak, Tiina Tõnis ja TÜ VKA teatrikunsti 12. lennu üliõpilased Loviise Kapper, Elena Koit, Grete Konksi, Silva Pijon, Kristjan Poom, Hans Kristian Õis Etendus toimub Viinistu katlamajas. Vaatamata siseruumidele soovitame etendusele tulles riietuda ilmastikule vastavalt. Kestus 3 h ja 10 min (koos vaheajaga). Hilinejad saali ei pääse.

Viinistu hotell, rannaresto, kunstimuuseum ja konverentsikeskus asuvad looduskaunis kohas Lahemaal Viinistu sadamas.

Kõigis hotellitubades on tualett ja dušš. Paketti kuuluvatel tubadel on hommikupäikese poole avanev merevaade, kust saab jälgida pimedal ajal eredalt plinkivat Mohni saare majakat ning Soome lahel seilavaid kauba-, kala- ja reisilaevu. Hotellis ööbijaile pakutakse rikkalikku hommikusööki, mis sisaldab muuhulgas Viinistu rannaresto kokkade röstitud müslit, isevalmistatud jogurtit, maheputru, värskeid marjamoose, kodukanade mune ning võimalusel kodust rukkileiba. Külalise soovi korral tuuakse hommikusöök numbrituppa. Hommikusööki pakutakse kl 8–10.

• Autoga tulijad saavad auto jätta hotelli kõrval asuvasse öövalvega parklasse.
• Liinibussiga saabujad ei pea kaugele kõndima – küla bussipeatus asub hotelli väravas.
• Viinistu hotelli saab saabuda ka mere poolt! Navigeerides kõiki meresõidutavasid ja -reegleid järgides sihtpunkti 59°38’48.6″N 25°45’18.1″E suunas, tervitab saabujat peagi Mohni majakas – truu kaaslane pakpoordis, kuni tüürpoordi ilmuvad Viinistu kaks korstnat.

Viinistu rannaresto teeb kummarduse kalurikülale. Pakutav kala pärineb valdavalt lähikandi lahtedest. Kalaroogade valmistamisel peetakse silmas rannarahva põhimõtteid – värske kala lihtne ja rikkumata maitse on parim. Soodsa ilma ja rikkaliku saagi korral suitsutatakse kalad oma hoovil asuvas suitsuahjus. Alati on valikus ka paar liharooga, mis kõhtu korralikult täidavad. Kes aga ei liha ega kalaga sõber ole, küsigu julgesti – kokad valmistavad meeleldi eriroa ka taimetoitlastest külalistele. Vanast sadama külmhoonest on tänaseks saanud väärikas kunstimuuseum, kus on esindatud valdav osa kollektsionäär Jaan Manitski kogust – ligi 1000 Eesti kunstiteost alates baltisaksa aegadest ning Pallase koolkonnast kuni tänapäevaseni välja.

Paadireis Mohni saarele toimub koos retkejuht Martiniga Viinistu sadamast etendusele järgneval päeval algusega kell 10 hommikul ja tagasisõit saarelt kell 12.30. Tugeva tuule puhul toimub retk Martiniga Lahemaa metsadesse ja lõplik otsus langeb retke toimumispäeva hommikul. Looduskaunis ja puutumatu Mohni on saar Soome lahes Eesti põhjaranniku lähedal Viinistu rannikust 4,5 km kaugusel Eru lahe kirdeküljes. Lahemaa rahvusparki kuuluva 6-kilomeetrise rannajoonega saare pikkus on 2,3 kilomeetrit ja laius 250 meetrit. Ajalooliselt on saar kuulunud mungakloostrile, mille mungad legendi kohaselt mereröövliteks hakkasid ja end saare võimsas pärna-tammemetsas varjasid. Neid aegu meenutab ainsana metsa mahapõletamisest pääsenud looduskaitsealune Mohni pärn. Saare suurim rändrahn on Jaanitule kivi. Saarel asuvad ka kultuurimälestised Mohni tuletorn ja tornivahtide kalmistu. Ränduritele on saarel hulgaliselt laudteid, vaadata tasub liivaluiteid ja kivimosaiike, tähelepanu väärib unikaalne looduslik samblike kooslus ning kivisel rannal pesitsevad linnud.