Jeruusalemm on Iisraeli pealinn ja suurim linn. Linnal on pikk ja rikas ajalugu. Nüüdisajal elab Jeruusalemmas ligikaudu 720 000 inimest. See enam kui 3000 aastase ajalooga linn on kui vabaõhumuuseum, kus on põimunud juutide, kristlaste ja moslemite religioonid.
Juutide ja kristlaste jaoks on Jeruusalemm maailmaruumi kirjelduses alati olnud keskpunkt. Siin ristuvad nii kõik ajalooliinid kui ka suured ida ja lääne religioonid. Nii uues kui ka vanas testamendis on Jeruusalemm kesksel kohal. Kogu Jeruusalemm on nagu üks suur mõistatus, kus tsivilisatsioonide põimumine on mitte üksi politoloogide teooria, vaid palja silmaga tunnistatav nähtus.
Jeruusalemma vanalinn on jaotatud armeenlaste, araablaste, juutide ja kristlaste kvartaliteks. Kompaktses vanalinnas elab 30 000 inimest, suurem osa neist on araablased (nii moslemid kui ka kristlased).
Seal, kus kõrgus kuningas Saalomoni tempel (kust Kristus kaubitsejad laiali ajas), hiljem aga seisis Templirüütlite ordu hoone, on nüüd Kaljutempel. Selle pühakoja läänesein ongi juutide püha Nutumüür. Samuti on see koht, kus Muhamed sai koraani järgi ingel Gabrielilt voli anda edasi Allahi sõnad ja raamatu. Pärast surma viidi Muhamed salapäraselt Mekast ära ja ta sattus Allahi juurde. Moslemite jaoks on Jeruusalemm Meka ja Medina järel kolmas püha linn.
Nutumüüril oli algselt vaid kaitsefunktsioon. Pärastpoole muutis Herodes selle kindlusemüüriks. Veel nüüdki, kaks tuhat aastat hiljem, on see inimpisarate ja -higi varal ehitatud müür lootuse ja taassünni sümbol. Kunagi kaitse eesmärgil püstitatud Nutumüür sai juutidele pikaks ajaks rahva hinge sümboliks.
Nutumüüri äärest algab ristitee mööda Via Dolorosat. See on umbes kilomeetripikkune Kristuse kannatuste tee, mis lookleb mööda moslemite ja kristlaste kvartaleid ning jõuab lõpuks ristilöömispaigani – Kristuse Haua kirikuni.
Kristlased ja muud turistid külastavad sageli ka paika, kus Jeesus Kristus sõi koos apostlitega viimset õhtusööki. See koht on Siinai mäe jalamil väljaspool Jeruusalemma vanalinna müüre Taaveti haua kõrval.