Šveitsi pealinn Bern on rajatud aastal 1191 Aare jõe äärde. Selle rajaja Berchtold V oli siin kunagi karujahil. Saanud karu kätte, avastas ta, et U-tähe kujuline jõesäng on väga sobiv paik linna rajamiseks, kuna linnamüür oli vaja ehitada vaid ühele küljele.
Juba 500 aastat on linna sissesõidul paiknenud ka 5 elusat pruunkaru, mis on saanud Berni sümbliks.
Berni üks sümboleid on ka majade äärtes olevad võlvialused, mille kogupikkuseks on ca 6 km ja mis kaitsevad nii kuuma päikse kui ka vihma eest.
Berni kuulus kellatorn on lisaks kellatornile toiminud ka nii valvetorni kui ka vanglana. Lisaks tavapärasele kellale ning kõikvõimalikele viguritele ja kujukestele, mis täistunnil tsirkust tegema hakkavad, on eraldi pind ka astronoomilisele kellale. Omal ajal elas Bernis ka Albert Einstein ja väidetavalt olevat see kellatorn aidanud tal välja töötada oma kuulsat relatiivsusteooriat. Samas linnas on ka tema majamuuseum.