Oktoobris käis seltskond Estraveli töötajaid Aegean Airlines lennufirma poolt korraldatud õppereisil Kreekas – täpsemalt Samose saarel ja Ateenas.
Lennud ja lennujaamad
Meie reisiseltskond kogunes Tallinna Lennujaamas varajastel hommikutundidel, et lennata kõik koos Aegean Airlines’i lennukiga Ateenasse ning sealt neli ja pool tundi hiljem edasi väikesele Samose saarele. Tallinn-Ateena lend kestis ca 3,5 tundi. Lennul pakuti hommikusööki – valikus oli omlett või spinatipirukas, lisaks külm kaerapuder šokolaadinööpide ja apelsiniga ning joogiks vesi, kohv, tee, mahl, karastusjoogid, õlu ja vein, jagati ka seemne-mee snäkki.
Ateenas maandusime päikesetõusul kell 7 hommikul. Lennujaam oli hommikul üllatavalt rahvarohke, istumiskoha leidmine osutus isegi veidi keeruliseks. Ateena lennujaamas oli suur duty free pood ja lisaks mitmeid väiksemaid poekesi, söögikohtadest leidus üks suurem ja palju väikseid.
Lend Samosele ja tagasi toimus Olympic Airways’i väikese ATR tüüpi lennukiga, kestis 45 minutit. Samose lennujaam on tilluke, nelja väravaga, ühe duty free poe ja väikese kohvikuga.
Ka tagasilennud olid igati mugavad ja sujuvad, nii Samoselt Ateenasse kui ka Ateenast tagasi Tallinna, mil meil õnnestus isegi veidi uuema lennukiga lennata.
Samose majutus ja transfeer
Samose saarele kohale jõudes ootas transfeer meid kenasti sildiga vastas. Meie transfeeri juht oli pigem vaikne, aga väga osav “lego meister”, kes suutis kõik kohvrid kenasti väiksesse bussi ära mahutada. Sõit hotellini kestis ca 30 minutit, hiljem tagasisõit aga 22 minutit, sest siis oli meil hoopis krapsakam ja ilmselgelt veidi rallivam noormees juhiks.
Samosel olles majutusime Kokkari lähistel armsas Arion hotellis, kus meid võttis vastu tore vastuvõtutöötaja, kes seletas väga sõbralikult ära kõik teenused ja lisaks aitas ka kohapealsete plaanidega saare avastamiseks. Kuna naisterahvad koos, siis otseloomulikult ei lubatud kellelgi oma kohvrit ise tuppa viia. Vastuvõtuala hotellis oli avar, olemas oli väike baar ja lobby, restoran väliterrassiga, bassein koos lastebasseiniga ja lisaks ka pool bar.
Elasime ühendatud peretubades – väga hubased, tõeliselt kauni vaatega Kokkari linnakesele ja taamal asuvatele mägedele. Toad ehk olid veidi ajale jalgu jäänud, aga siiski puhtad ja mõnusad. Kõik vajalik oli olemas – telefon, telekas, minibaar, konditsioneer, korralik veesurve, mugavad voodid. Ainuke miinus – toad kostusid üpris hästi läbi.
Toidu osas oli tegemist poolpansion kontseptsiooniga ehk hinna sisse kuuluvad buffee hommikusöök ja õhtusöök. Toidud olid head, õhtusöökidel oli tavaliselt üpris suur valik ning sai nii liha, kala, kana ja ka näiteks grillitud liha. Salativalik oli pigem tagasihoidlikum aga see-eest oli suur magusavalik olemas. Hommikusöök ei olnud liialt külluslik aga samas kõhu sai kenasti täis – sai nii pannkooke, omletti, pirukaid ning muidugi valik vorste, juuste, tomateid. Väga mõnus oli, et nii hommikui- kui õhtusööki oli võimalik restorani terrassil süüa ja samal ajal vaateid imetleda. Lahkumise päeval pakuti ka varast hommikusööki, mis meie seltskonnale sobis ideaalselt.
Tegevused Samosel ja saare parimad pärlid
Tasub kohe ära mainida, et kuigi saar on väike ning pindalalt isegi poole väiksem kui meie Hiiumaa, siis on ta mägine ning sirget teed siit naljalt ei leia 🙂
Saart saab avastada mitmel viisil – nii autoga ringi vurades, matkates jalgsi mööda metsa- ja mägiradu kui ka näiteks rattaga sõites. Samose saar on üks rohelisemaid Kreeka saartest ning avastamist jätkub siin igale huvilisele.
Veinimõisa külastus ja veinituur – SAMOS, the Lady of the vines
Samosel on lausa kohustuslik teha üks korralik veinituur, saamaks ülevaate nende kohaliku veini saamisloost ja tootmisest. Seega külastasime Hatziioannou Winery’t – väike pereettevõte, kes valmistab aastas ca 25 000 pudelit ainult enda viinamarjadest. Veinituuride osas on nad spetsialiseerunud just väikestele gruppidele, et saavutada vahetum ja lähem kontakt. Degusteerisime mitut sorti veine, sealhulgas muidugi ka Samosele iseloomulikku muskaati. Veinimõisa lahke perenaine pakkus sellele juurde ka imelisi suupisteid ning peremees rääkis nii Samose ajaloost kui nende enda tegemistest. Veinidest leidis igaüks oma lemmiku, mida ka kaasa osta sai.
Põhjapoolne Samos
Saare põhjaosas käisime Potami piirkonnas, võrratute vaadetega rannikuäärne, kus käisime vaatamas armsat Agios Nikolaose kirikut ja Potami koskesid. Koskede juurde viis matkarajake, mis on igati sobiv ükskõik millisele matkajale või jalutajale. Pea 1 km pikkune rada lookles võrratu metsa ja looduse vahel. Kosed olid siiski natukene keerulisemalt kättesaadavad, kuna sinna oli vaja ujuda. Mõeldud-tehtud ning paar seltskonna julgemat võtsid selle ka ette. Meie üllatuseks kose juurde üldse pikk maa ei olnudki, vesi oli parajalt karastav aga kosk sai ära nähtud. Tegelikult pidavat pärast antud koske ka teisigi veel leiduma aga nende avastamiseks oleks olnud vaja rohkem aega ja ilmselt ka mõningast ronimiskogemust. Raja lõpus viis parajalt järsk puittrepp mööda mäge üles, kus oli väike kohvik nimega Archontissa ja avanesid kenad vaated ümberkaudsetele kalju- ja metsanõlvadele.
Seejärel suundusime Agia Triada kiriku juurde ja Karlovasi äärealale. Samose (ja üleüldse Kreeka) väikesed külad on lihtsalt võrratud – heledates toonides kitsad tänavad, punased katused, nüansse lisav kaunis kreeka meresinine nii rõdudel, treppidel kui detailides ning omanäolised majakesed, millest igaüks justkui räägiks oma loo. Karlovasi ise – teine suurim linn Samosel – on nooruslik ja rahvarohke, eriti ülikooli tõttu. Jalutasime vanalinna tänavatel ja peaväljakul.
Karlovasi lähistel käisime ka kohalikus oliiviõlitehases Theorema, mille esivanemad (perekond Valsamidis) ulatuvad oma tegemistega 18. sajandisse välja. Kuigi see käik polnud otseselt plaanis, võttis sõbralik pererahvas meid lahkelt vastu, tegi lausa väikese tehase tuuri ning tutvustas nii tootmist kui pakkus kohaliku meze kõrvale ka erinevaid oliiviõlisid ja ouzot proovida.
Järgnes sõit mööda maalilisi looklevaid ranniku- ja mägiteid Vourliotese külakesse, kus lõunatasime restoranis “Sinised toolid” ja nautisime ehtsat traditsioonilist Kreeka toitu. Päeva lõpetas värskendav suplus kristallselge veega Tsamadou rannas.
Saare lõunaosa ja selle armsad kreekalikud linnakesed
Kokkari, mille lähistel ka meie oma reisiseltskonnaga elasime, on väga armas ja sinna jalutus meie hotellist võttis aega ca 20 minutit. Arvestades, et tegemist on pigem väikese mereäärse külaga siis siin leidus vägagi korralikult baare ja mõnusaid restorane rannapromenaadil.
Samos City ehk Vathy – vaid põgus peatus, et veidi siiski linna näha ja kiirelt ka mõned pildid ära teha. Tegemist on tuulisema piirkonnaga, mis eriti hästi sobib lohesurfaritele. Linn on tuntud ka sadamalinnana, sest siia jõuavad laevad ka näiteks Türgist.
Doryssa Seaside Resort – saarel ringi sõites õnnestus meil ka külastada Pythegoerio ja lennujaama vahele jäävat hotellikompleksi. Kuna nad on avatud hooajaliselt ning olid lahti just viimast päeva enne talvepuhkusele siirdumist, oli külalislahke hotellipere nõus näitama meile tubade võimalusi nii peamajas – mis on sobilikum nii-öelda kõrgema klassi majutuseks – kui ka nende “village” kontseptsiooni, mis pakub alternatiivset ja pigem ehedamat saare kogemust. Tervet hotelli läbib Samosele omane arhitektuur aga seda läbi modernsema vaatenurga. Hotellil ala oli küllaltki suur, olemas oli nii basseiniala, rikkalik õueala, kena rannaäär ning ka kirik koos kirikuesise platsiga, kus korraldakse nii pulmi kui erinevaid üritusi ja kontserte.
Pythagoreio oma maagilise “The Blue Street’i”, väikese sadama ja väikeste jalakäijate tänavatega ning muidugi kuulsa Pyhtagorase kujuga oli vägagi muinasjutuline linnake – siin oleks isegi soovinud rohkem aega veeta. Siia kanti jäid ka Hera tempel ja Eupalinose tunnel, mis on ajaloos teine teadaolev kahe otsaga läbitav tunnel, millel pikkust 1036 m, kõrgust 1,80 m ja kohati isegi 1,50 m.
Tortuga Beach Kamposes – mõnus liivarand, kus meie seltskonnast päris mitmed ka ujumas said käia.
Ormos Marathokambou – armas kaluriküla, kus kohtusime siinsete kohalike eestlaste Aldo ja Marioniga, kes on loonud majutusvõimaluse Samose Puhke- ja Loomemajad. Kusjuures nende majad kannavad kodumaiseid nimesid, näiteks Käsmu ja Narva-Jõesuu majad, Kaplinski, Paul Kerese ja Wiiralti majad jpt. Sõime üheskoos maitsva lõuna küla parimas restoranis Gialos – toit oli taaskord lihtsalt imeline!
Esse Athens hotell Ateenas
Samoselt Ateenasse jõudes, majutusime Esse Athens hotellis, mis on täiesti uus, avatud alles 2024. aasta septembris. Asub tõeliselt suurepärases kohas, vaid 5 minutit vanalinna Monastiraki väljakust. Hotell on pigem väike, mahutab max 40 külalist. Toad olid aga värsked ja kena disainiga. Küll aga mõned toas oli küllaltki kitsas ning suurte kohvrite mahutamisega võib veidi muresid tekkida. See-eest aga olid tõeliselt ilusad vannitoad ja mõnusalt laiad voodid. Õnnestus näha ka deluxe Akropoli vaatega tuba, kus oli rohkem avarust ja prantsuse stiilis rõdu, huvitaval kombel aga kraanikauss asus näiteks magamistoas. Deluxe tuba tundus just selline, mis võiks sobida romantiliseks linnapuhkuseks paaridele.
Hommikusööki hotelli majas ei pakuta – liikuda tuli koos saatjaga kõrvalmajja, kus menüü alusel pakuti à la carte sööki, mis oli väga maitsev ja rikkalik. Sooja ilma korral on võimalus ka väljas sööki nautida.
Ateena tegevused ja saarte ekskursioon
Akropol ja muuseum
Et saada siiski maksimaalselt palju teada Kreekast, Ateenast ja sealsest akropolist, võtsime endale giidiga ekskursiooni, milles raames külastasime akropoli muuseumi ja templite originaalkujude ja -metoopide väljapanekuid, lisaks ka praeguseks hävinenud kujude koopiaid. Seejärel liiguti üles Ateena akropolile, kus on kolm kuulsat templit – Parthenon, Athene Nike ja Erechtheion. Tee üles oli päikese käes – astmeid ja kõndimist jagus, mis tähendab, et vesi, peakate ning mugavad jalanõud on selleks külastuseks kindlasti hädavajalikud. Giid rääkis meile väga huvitavalt Kreeka jumalatest, demokraatiast ja linnaelust. Soovijaid said jääda pärast ekskursiooni ka kauemaks, et imetleda kauneid linnavaateid ning muidugi veel neid imelisi templeid.
Hiljem õhtupoole avastasime, et parimad vaated akropolile avanesid nii mõneski paljudest Plaka piirkonna katusebaaridest.
Hop-on-Hop-Off buss
Väga lihtne ja mugav viis linna tundma õppimiseks. Bussituuride pakkujad on näiteks Bigbus Athens ja City Sightseeing, mõlemal valikus mitmed marsruudid ning erinevate kehtivusaegadega piletid (max 72 h), hinnavahemikuks 15-35 €. Bussid peatuvad kõikide tähtsamate objektide juures ning ringe on erinevaid. Pileti kehtivuse jooksul võib bussiga sõita täpselt nii palju kordi ja pikalt kui ise soovid. Kuulamiseks sai kõrvaklapid 10 keeles salvestatud infoga.
Kolme saare tuur – Hydra, Poros, Aegina
Laev väljus hommikul kell pool 9 ja jõudis tagasi alles hilisõhtul. Hydra – kõige meeldejäävam neist kolmest, siinsed tänavad on väikesed ning autosid ei kasutata, mis tähendab, et kohalikuks transpordiks on eeslid. Poros – siin oli meil kõige vähem aega aga jõudsime siiski nii jäätise kui kohvipausikese teha. Aegina – suurim saar kolmest, kus jalutada ja uudistada oli täitsa rohkelt. Aegina on ka tuntud pistaatsiapähklite poolest, seega sai siit hankida kõikvõimalikku pistaatsia-toodangut.
Saared olid väikesed ja mõnusalt kreekapärased, toredad väikesed tänavasopid. Palju oli restorane ja turistipoode, jalutamiseks ja ringi uitamiseks mõnus, aga põhjalikumaks tutvumiseks, kohapeal mõnes tavernas istumiseks või näiteks ujumispausiks, oleks vaja siiski veidi rohkem aega – samas ülevaate saab kenasti kätte. Laevas pakuti lõunasööki, joogid tuli ise juurde osta.
Variety Cruises laevade külastus
Tutvusime nende kontori ja kolme väikelaevaga – Panorama, Harmony V ja Galileo. Loe lähemalt meie kohtumisest.
G Adventure partner Ateenas – Shedia Home külastus
Kuna meie partner G adventures on üsna tegus Kreekas ja Ateenas, siis nende kaudu külastasime Shedia Home nimelist kohvikut, mis on oma sisulises pooles ühiskondlikult vastutustundlik ettevõtmine. Neil on ühendus “street newspaper”, mis tegeleb tänava ajalehtede-ajakirjade tootmise ja müügiga – kusjuures müüki teevad kohalikud kodutud, kes teenivad nende müügist tulu, mis aitab neil ellu jääda. Lisaks kogutakse kõik müümata jäänud ajakirjad kokku ja taaskasutatakse need. Shedia Home kohvik on siis terve selle ettevõtmise ühine kohtumispaik, kus pakutakse sööki-jooki ning müügis on nende taaskasutatud tooted. Lisaks on neil seal töötuba, kus neid tooteid teevad. Kohtusime organisatsiooni esindajaga selles samas kohvikus ja kuulasime, millega nad tegelevad. Kõneleja oli ülimalt armas, temast lausa kiirgas heatahtlikkust ja seda, kui suure südamega inimesed kogu sellesse ettevõtmisse suhtuvad. Külastasime ka eelmainitud töötuba, nägemaks mida ja kuidas nad taaskasutatud tooteid – kausse, ehteid, lampe jne – teevad. See oli nii silmaringi avardav kui ka mõtlemapanev kogemus.
Panathinaikose staadion ja šoping
Spordi- ja olümpiahuvilistele kohustuslik vaatamine Ateenas! Staadion jättis väga võimsa mulje – marmortrepid ja tribüünid, olümpiatõrvikud erinevatest aastatest, areenile liikumise tunnel – see kõik andis tõeliselt eheda ja võimsa tunde, kuidas kunagi ammustel aegadel olümpiamänge ja spordivõistlusi peeti.
Tuleb tunnistada, et šoping ei olnud siiski nii odav kui algselt loodetud, ent kõik vajalik sai hangitud – oliivid, sokid, vein, šokolaad ja mõned ehtsad Kreeka kleidikesed mälestuseks. Küll aga olid Ateena tihedad šopingutänavad täitsa omaette elamuseks ning melu ja sealst sagimist oli väga tore jälgida.
Ööbimine Riia lennujaamas
Kuna meie reisiseltskonna üks liige võttis veidi varem kodutee ette siis sai tema ära proovida ka Riia lennujaamas asuvad magamiskapslid, Airport Hotel Kepler Club. Kõik toimis mugavalt iseteenindusena, hinnaga 8–10 € tund. Kapslis kõik vajalik olemas – vesi, kohv, TV koos Netflixi ja Youtube’iga, dušš, võimalus telefoni laadida jne. Lisaks sellele ka rätikud ja isegi sussid ning ergonoomiline voodi.
Kreekas on alati midagi vaadata ja kogeda – lahke rahvas, mõnus atmosfäär, hea köök, sügav kultuur ja ajalugu. Samose looduslik vaikus ja Ateena ajalooline suurus teevad neist suurepärase reisi kombinatsiooni. Igaüks leiab endale midagi – olgu selleks kaunid matkarajad looduses, helesinise veega rannad, Kreeka vein, rikkalik ajalugu või lihtsalt puhkuse nautimine selle kõige ehedamas mõttes. Soovitame soojalt – Kreeka tasub kogemist!
Teemad