Priidu reisimuljed Moldovast
Eelmise aasta oktoobris käis Estraveli hankeklientide teeninduse spetsialist Priit Kivik airBalticu õppereisil Moldovas. Loe reisimuljetest – kus sai käidud, mida tehtud ning millega tasuks Moldovasse reisides arvestada.
airBalticu ja Moldova Tourism Board’i korraldatud õppereis oli suunatud Balti riikide reisiettevõtetele tutvustamaks uut airBalticu Riia – Chișinău otselendu ja Moldovat, kui sihtkohta. Õppereisist võtsid osa igast Balti riigist 3 reisibüroo töötajat + airBalticu Ida-Euroopa sihtkohtade esindaja. Maapealse programmi oli kokku pannud Moldova Tourism Board. Põhirõhk oli erinevate Moldova veinimõisate ja veinituuride tutvustamisele.
Moldovas olin esimest korda ja väga palju ei osanud uuest sihtkohast midagi oodata. Saabumisel Chișinău (loe: Kišinau) lennujaama oli meie grupil vastas kohalik giid koos Moldova Tourism Board’i esindajaga, kes suunasid meid lennujaama ees ootavasse üsna vanasse Mercedes minibussi, mis sai meie peamiseks transpordivahendiks järgnevaks 3,5 päevaks.
Kuna Chișinăus toimus samal ajal mitu suurt üritust ja hotellid olid täis, oli meie väike grupp jaotatud kahe hotelli vahel. Mina sattusin 4-tärni hotelli Flowers Hotel, see 6-korruseline hotell asus kesklinna ääres paneelmajade ja igat laadi kohalike kaubandusettevõtete keskel. Hotell oli üsna moodne, toad suured ja hubased. Hommikusöögiruum oli väike, valik üsna rikkalik, kuid kõike oli serveeritud minimalistlikes kogustes.
Teine osa meie grupist ööbis kesklinnas 4-tärni hotellis City Park Hotel. 7-korruseline hotell asus suure Katedraali pargi lähedal, meeldivas restoranide ja kohvikute piirkonnas.
Kohe pärast hotellidesse check-in’i alustasime väljasõitu 16 km kaugusel asuvasse Moldova suurimasse veinikeldrisse Cricova Winery. Ettevõtet loetakse Moldova veinipärliks ja tegemist on Moldova suurima veinitootjaga. Toodetakse nii valget, punast kui ka prantsuse „Méthode Traditionnelle” tehnoloogial vahuveine. Ettevõtte ülisuur veinikelder asub 60-100 m sügavusel maa all vanas paekivikarjääris. Venikelder on 120 km-st koosnev labürint, mis on täidetud tuhandete veinivaatide ja miljonite pudelitega. Veinikeldril on 60m sügavusel pudeldamise tsehh, kontor, degusteerimisruumid, restoran, kino ja kuldsete mosaiikidega õigeusu kabel, kus korraldatakse ka pulmi. Veinikeldri hiidkäikudes liiklemiseks ning töötajate-külastajate vedamiseks on ettevõttel lasteronge meenutavad, mitme üksteise külge haagitud vagunitega, punased kiired sõidukid.
Tutvusime veinikeldri ajalooga, nägime miljoni pudeliga täidetud kollektsiooniveinide keldrit erinevate kuulsate aastakäikudega (ka ajaloolisi veine Euroopa erinevatest piirkondadest), degusteerisime erinevaid Cricova veine ning ekskursiooni lõppedes, oli meil sama ettevõtte maa all asuvas restoranis esimene õhtusöök Moldova roogadega.
Cricova ekskursiooni soovitan väga – veinikelder oli erakordne ja põnev, transport huvitav ja Cricova giid väga professionaalne. Tasub arvestada: veinikeldris on stabiilne temperatuur +14 kraadi ja lahtise sõidukiga sõites hakkab tuuletõmbusest kiiresti üpris külm, seega soe riietus on vajalik!
Järgmise päeva hommikul oli meil jalgsiekskursioon Chișinău linnas, mis on asutatud 1436. aastal Moldova vürstiriigi poolt, kuid jäi sajanditeks väikeseks kloostrikülaks. 1812. aastal vallutas Vene impeerium Moldova alad ja tegi Chișinăust oma Bessaraabia alade pealinna ning alustas uute administratiivhoonete ehitamisega. Suur enamik linna vanimatest hoonetest ja vaatamisväärsustest (katedraal, triumfikaar, linnavalituse hoone jt) on ehitatud vaid paarsada aastat tagasi 1830ndatel aastatel. Neist pea kõik asuvad kesklinna läbival 3,8 km pikkusel Stefan cel Mare si Sfant puiesteel või selle vahetus läheduses. Samal tänaval oli erinevate kohvikute ja kulla-juveelipoodide kontsentratsioon kõigest muust kõige kõrgem.
Chisinau on ootamatult puhas, väga roheline, arvukate parkidega linn. Kesklinna ümbrust ilmestavad aga meile tuttavad NL-i aegsed luitunud hallid ja enamasti renoveerimata paneelmajad. Väisasime ka Moldova presidendipalee aeda ja nägime Parlamendihoonet. Kuna Moldova oli valimiste eel, siis terve linn oli palistatud valimisreklaamidega ja kõikjale oli püstitatud erinevate parteide agitatsioonitelke.
Linnast suundusime edasi 55 km kaugusel asuvasse Orheiul Vechi´ (Vana Orhei). Tegemist on laugjate madalate mägede vahel Răuti jõe orus paikneva kultuuri-, ajaloo- ja loodusvaatamisväärsusega, mis on olnud ajaloos erinevate tsivilisatsioonide keskuseks. Tänapäeval on endise tähtsa asula kohal vaid väikesed unised Butuceni ja Trebujeni külakesed oma madalate värviliste Moldova puumajade, ajaloomuuseumi ja paljude välja kaevatud arheloogiliste vaatamisväärsustega. Jõe kalda kõrgemal mäeveerul asub õigeusu klooster ja poolenisti kalju sisse uuristatud väike iidne kloostri kirik, kus avanevad maalilised vaated ümbritsevale orule.
Turistide suure huvi tõttu on Butuceni ja Trebujeni külakesse tekkinud viimastel aastatel palju majutuskohti, mis pakuvad kodumajutust, toitlustust, matkateenuseid jms. Külastasime mitut väikest külalistemaja. Neist kaks jäid eriti meelde:
- Casa din Luncă ehk Maja Heinamaal – õdus suure aiaga guesthouse, 7 traditsiooniliselt sisustatud toaga. Guesthouse’il on olemas ka välibassein
- Casa Verde ehk Roheline Maja – värviküllane traditsiooniline Moldova majake koos väikese lille- ja viljapuuaiaga.
- Orheiul Vechi piirkonna kõigi majutusasutuste info on leitav siin.
Lõunat sõime traditsioonilises Moldova restoranis Eco-Resort Butuceni. Koht pakub lisaks toitlustusele ka majutust oma külalistemajas (neil on ka välibassein), mis sobib nii individuaal- kui ka grupireiside korral. Lõunasöögiks oli väga maitsev traditsiooniline Moldova kanasupp Zeama (kanast, kodustest nuudlitest ja aedviljadest valmistatud supp), sarmal ehk kapsa-riisi rullid, dolmad (viinamarja lehtedes riisi-liha rullid), marineeritud aedviljad, kompott ja magusad cornulețe küpsised (väikesed ohtra tuhksuhkruga jahusarvekesed maitsestatud vanilli ja rummiga).
Edasi suundusime 20 km kaugusel asuvasse veiniettevõttesse Chateau Vartely. 2004 asutatud veinimõisal on uhke paekivist peahoone, mille maa-alusel korrusel paikneb 500 tammevaadiga veinikelder. Veinimõisa peahoonet ümbritseb kolm turismimajutust pakkuvat kõrvalhoonet. Veinitootmine paikneb samal maa-alal. Ettevõte toodab punast, valget kui ka vahuveine ja on võitnud palju rahvusvahelisi auhindu. Väga populaarsed on veinimõisa pakutavad tuurid ja majutus, ning veinide degusteerimised. Chateau Vartely restoran on imelise vaatega Rauti jõe orule ja pakutav traditsiooniline Euroopa/Prantsuse köögikunst on kvaliteetne ja väga maitsev, mida õnnestus meil ka kohapeal ära proovida.
Järgmise päeva hommikul oli meile korraldatud Moldova Kultuuriministeeriumis 3-tunnine B2B workshop Moldova incoming/DMC ettevõtetega. Seejärel sõitsime Chișinăust 70 km kaugusel asuvasse Căușeni linna, kus tutvusime Causeni Jumalaema Uinumise Õigeusu kivikirikuga, mis on seest kaetud 17. sajandi ainulaadsete freskomaalingutega. Kiriku ehitamise ajal kuulus piirkond Ottomani-Türgile ja kuna moslemitest türklased ei lubanud ehitada hobuse seljas olevast ratsanikust kõrgemaid kristlikke kirikuid, asub kirik suuremalt jaolt allpool maapinda. Kirik on rahvusvahelise abiga restaureeritud ja piirkonna üks tähtsamaid vaatamisväärsuseid.
Seejärel sõitsime 45 km kaugusele Bulboaca asulasse kaunisse Castel Mimi veinimõisa, kus saime osa veinimõisa ja -keldrituurist ning lõunasöögist veinimõisa restoranis. Veinimõisa peahoone on imposantne heledast kivist loss koos avara väljakuga. Castel Mimi on üks Moldova vanimaid ja siiani püsivalt tegutsevaid veinimõisaid. Nõukogude Liidu ajal masstoodeti iga teine Moldova veinipudel just selles asutuses, kuid sel ajal pöörati tähelepanu pigem kvantiteedile kui kvaliteedile. Tänapäeval on kõik vastupidi – Castel Mimi veinid ja vahuveinid on väga kvaliteetsed ja saanud palju rahvusvahelisi auhindu. Iga aasta külastab veinimõisa ligi 30 000 külastajat üle maailma. Renoveeritud lossis on väga populaarne korraldada pulmi ja erinevaid korporatiivüritusi. Lõunat sõime Castel Mimi restoranis ja peatoiduks oli Moldova rahvusroog mămăligă (maisitangust polenta koos erinevate lihalõikudega).
Castel Mimist suundusime edasi 35 km kaugusel asuvasse Asconi Winery´sse. Tegemist on pereettevõttega, mis toodab ühtesid parimaid Moldova valgeid ja punaseid veine. Tuntud on nende veini seeria Sol Negru. Ettevõte pakub ka turistidele majutust (20 tuba ja puhkeala koos suure välibasseiniga). Asconi Winery omab lisaks veinitootmisele ja külalistemajale ka erinevate restoranide võrgustikku üle Moldova. Saime osa taas ettevõtte veinituurist ja õppisime, kuidas valmistada Moldova traditsioonilist küpsetist placinta´t. Tegemist on väga õhukesest filotaignast suure pirukaga, mis on täidetud kas siis feta/kodujuustu, looma või linnuliha, kartuli või kirsikeedisega. Pärast „õpingut” oli meil õhtusöök, kus sõime oma tehtud toodangu ühiselt koos muu hea ja paremaga ära.
Viimase päeva hommikul oli meil ka veidi vaba aega omal käel linna ja kaubandusvõrguga tutvuda.
Muid tähelepanekuid:
- Chisinau lennujaam on renoveeritud aga siiski suhteliselt kitsas. Mitme väljuva lennu puhul on lennujaama check-in’i ala kui ka transiitala üpris ülerahvastunud. Istekohti ei ole palju, poode ja kohvikuid lennujaamas sees on vähe. Kõigile lendudele on lennukile minek vaid bussitranspordiga, lennujaamal puudub otse väravast omal jalal lennule mineku võimalus.
- Chisinau lennujaama ei pääse sisse ilma lennupiletita ja reisidokumendita. Kõik inimesed, kes tulevad lennule vastu või on kedagi lennule saatmas – peavad jääma välja lennujaama ukse taha (väidetavalt turvalisuse ja Ukrainas toimuva kaalutlustel). Chisinaust väljuvale airBalticu lennule (ja ka teistele lendudele) ei saa teha online check-in’i, registreerimine lennule on vaid lennujaamas enne väljalendu.
- Moldova on küll väike riik aga tuleb arvestada, et teedevõrk ei ole heas korras ja ühest sihtpunktist teise sõitmine võtab tunduvalt kauem aega kui meil. Kehvemas olukorras teed on normiks nii maapiirkondades kui ka Chisinaus, vaid sirge maantee lennujaama ja pealinna vahel on korras. Püsivalt rappuv transpordivahend võib paljudele olla suureks väljakutseks.
- Kokkuvõtvalt on riik väga huvitav ja suuremalt jaolt meie inimestele veel avastamata ja tundmatu.
- Moldova maastik on laugjas, madalate avarate mägedega, palju on orge ja väikeseid jõgesid-veesilmi. Mustmulla piirkonna tõttu on loodus väga lopsakas ja roheline, kõik mida maha istutada läheb mühinal kasvama. Kõikjal näeb viinamarjaistandusi, päevalille- ja viljapõlde ning lehtpuumetsi. Suurt osa suuremaid ja väiksemaid maanteid ääristavad kreekapähklipuude rivid (istutatud nõukogude ajal kaitsmaks pinnast ja põlde erosiooni eest), mille vilju võivad kõik tasuta korjata – kas siis tarbimiseks või müügiks.
- Moldovas väljas söömine-joomine on väga soodne (kohati isegi 50% soodsam kui Eestis). Toidud on maitsvad ning ei ole meie maitsemeelele väga võõrad. Kõik Moldova veinid, mida degusteerisime olid väga kvaliteetsed ja head. Inimesed on rõõmsameelsed, sõbralikud ja külalislahked. Vanem generatsioon räägib vaid rumeenia ja vene keelt, noored aga mõistavad mitmeid keeli.
Kui tundub, et järgmiseks reisisihtkohaks võiks just Moldova olla, et nende kohaliku köögi, põnevate kohtade ja kvaliteetse veinikultuuriga tutvuda, siis võta meiega ühendust!
Teemad