Killud toovad õnne ehk Aive kruiisimuljed Oceania Alluralt Vahemerel

Milline on üks tõeliselt mõnus Vahemere kruiis, kui pardal ootavad elegantne laev, suurepärane teenindus ja toit, mille pärast võiks peaaegu täitsa eraldi reisile minna? Meie Aive ja Kristi käisid hiljuti Oceania Cruises uue laeva Allura pardal – kruiisil, mis viis neid läbi mitme vana lemmiku ja ka mõne päris uue sihtkoha.

Marsruudile jäid muu hulgas Rhodos, Santorini, Ateena, Mykonos, Kusadasi ja Istanbul. Alljärgnevalt jagab Aive oma muljeid laevaelust, restoranidest, sihtkohtadest ning sellestki, miks tasub Santorinil jalanõusid eriti hoolikalt valida.

Killud toovad õnne!

Kõik teavad ütlust – killud toovad õnne! Täpselt nii paljutõotavalt meie kruiis algaski! Kohe on hea meelde tuletada nii teistele kui iseendale, et rõduust ja kajuti ust ei või üheaegselt lahti hoida – kõik, mis vähegi kergem, läheb tuuletõmbuses lendu!

Olen varem Oceaniaga kruiisil käinud ja kui taaskord see võimalus avanes, uuris kolleeg, kas ma olen üldse huvitatud. Oo jaa, olin küll! Kes ei tahaks veel kord kogeda seda luksust, head stiili, ülivõrdes kokakunsti ja suurepärast teenindust!?

Ja muidugi seekord eriti meelepärast marsruuti, kus sees mitmed varem külastatud lemmikud – Rhodos, Santorini ja Istanbul. Uute sihtkohtadena minu jaoks Mykonos ja Ateena. Kusadasi peatus oli ka, aga teadsin juba eos, et selle päeva veedan laevas puhates.

Elegantne Allura ja toit, mille nimel tasub kruiisile minna

Oceania Allura on veidi vanema sõsarlaeva Vistaga samas stiilis – elegantne, rahulikes toonides ja maitsekate sisustuselementidega. Laeva suurim väärtus on kõrge teenindustase ja ülivõrdes toitlustus. Kõik erirestoranid on reisijatele tasuta, vaid aeg tuleb ette broneerida.

Nii nagu eelmiselgi korral, oli mu jätkuvaks lemmikuks Red Ginger, Aasia toidu restoran ja seal pakutav.

• Jacques – Prantsuse köögi restoran – oli sel korral Kristi lemmik.
• Polo Grill on klassikaline steakhouse.
• Toscana on Itaalia restoran, mis esmalt köidab pilku Versace nõudega.
• Terrace Café on kõige klassikalisem buffet-restoran, aga loomulikult suurepärase valikuga.
• Aquamar Kitchen ja Waves Grill on lihtsamad ja kiiremad päevased restoranid, kus tellimine käib siiski menüü alusel.
• Baristas & Bakery – nagu nimigi ütleb, kohvik ja midagi magusat 🙂 Küpsetised, vahvlid ja muidugi jäätis!

Kärtsu ja mürtsu asemel mõnus kulgemine

Oceania laevadelt ei tasu oodata kärtsu ja mürtsu. Seal ei ole „Hands up!“ hüüdvaid meelelahutajaid ja keegi ei sikuta sind noolemängule. Õhtune meelelahutus on pigem erinevates lounge’ides elava muusikaga, kuid on ka šõusid esinejate ja suurepäraste tantsuliste etteastetega.

Oceania kruiisid sobivad väga hästi paaridele, kes hindavad teineteise seltskonda ja mõnusat, kvaliteetset kulgemist. See võib-olla kõlab väga igavalt, aga siiski oli lustlik vaadata gruppi entusiastlikke naisi, kes svingi saatel tantsu vihtusid ja nii mõnegi sügava küki vahele viskasid. Ülemeelik võib igas vanuses olla!

Aktiivne puhkus või rahulik peesitamine – mõlemad on võimalikud

Oceania Allural on siiski ka kõik võimalused aktiivseks ja tervislikuks eluviisiks – korralik jõusaal ja rühmatrennid, Aquamar Spa + Vitality Center, jooksurada, kus kuus ringi on üks kilomeeter, golfi puttamisala, shuffleboard, pickleball, padel, kroket ja bocce, mis meenutab petanki.

Aquamar Spa Terrace on eraldi ala Concierge’i ja kõrgema kajutikategooria klientidele. Saime meiegi seal rahulikult ujuda ja peesitada, kokteili juua ja elust mõnu tunda.

Miks mulle kruiisireisid meeldivad?

Kruiis on ülihea viis ühel reisil mitme sihtkohaga tutvumiseks. See ei tähenda, et ühe päevaga peaks saare või riigi risti-põiki läbi sõitma, aga kruiis annab hea ülevaate, kas üldse tahaks kunagi sellesse sihtkohta tagasi minna.

Ja samas mõne väikese Kreeka või Kariibi mere saare jaoks on üks päev täiesti piisav.

Rhodos – ikka sama muinasjutuline

Rhodosel olin varem paar korda käinud ja olen Rhodose vanalinnast vaimustunud! Kuidagi nii muinasjutuline minu jaoks! Kitsad tänavad, hubased kohvikud ja suures koguses erinevaid poekesi. Valisime ka hotelli vanalinna, et olla elu tuiksoonel. Samuti ei ole vanalinnast sadamasse pikk maa.

Santorini – „issand jumal!“ ja kuulsad trepid

Santorinil olin samuti varem käinud, küll novembri lõpus ja pikemat aega. Laevaga saabumine oli aga midagi muud. Hommikul, kui rõdule astusin ja kivine Santorini sein silme ees oli, ütlesin küll endamisi „issand jumal!“. Ja lausa kaks korda! See vaade oli nii ootamatult võimas! Kahjuks ma ei lugenud kokku, kui mitu korda ma taevast appi kutsusin või iseennast maapõhja kirusin, kui jala mööda kuulsaid Karavoladese treppe üles Fira linna poole astusin.

Siit kohe targad õpetussõnad, mille vastu ma loomulikult ise eksisin – jalas võiksid olla mittelibisevad jalanõud. Trepid on kivist ja vanad ning käimisest libedaks lihvitud. Treppidel on ka sadu eesleid, igal eeslil oma päts taga – no mitte ei taha seal libastuda! Eriti alla tulles, pidurda või varvastega!

Ateena – sügisesel ajal tagasi

Ateenas ma varem käinud ei olnud. Juulikuises Ateenas oli 33 kraadi, mis väga ei kutsunud ülearu palju ringi käima. Õnneks tundis Kristi linna hästi ja jalutasime olulisemad paigad läbi. Nautisime katusekohvikus lõunat ja vaadet Akropolisele. Otsustasin, et kunagi sügisel lähen sinna tagasi. Sadamast taksoga linna on umbes 25 eurot. Meie käisime küll ühistranspordiga, aga rohkem ma seda ei teeks, eriti kui aega on vaid üks päev.

Mykonos – kruiisi kõige oodatum peatus

Mykonose peatust ootasin sel kruiisil kõige rohkem. Olin näinud pilte ja videoid, kuidas lained laksuvad otse kohvikute terrasside vastu ning valgeks lubjatud kitsad tänavad mustade kiviplaatidega jätavad nii šiki mulje. See oli ka päriselt nii! Nautisime kokteile otse Little Venice’i kaldal, taamal ikoonilised Mykonose tuulikud.

Mykonose peatus on aga tihtilugu see, mis kruiisi ajal vahele jäetakse. Seal ei ole suurt sadamat, kuhu kruiisilaevad saaksid randuda. Maale minek toimub alati väikese laevaga ehk tender boat’iga. Mykonost kutsutakse ka “tuulte saareks” ja kui tuul on piisavalt tugev, jäetakse turvalisuse mõttes tender boat’iga saarele minek ära.

Ka meie kruiisi ajal levisid kõlakad, et ilmselt jääb see peatus just tuule tõttu ära. Hoidsin näppe ristis ja pöidlaid pihus – saare külastus siiski toimus!

Kusadasi – päev laeval või ekskursioonil

Kusadasis olin varem käinud ja sel korral ma ei plaaninudki laevast maha minna. Tegin siiski sadamaalal ühe magnetiostu tiiru ja veetsin ülejäänud päeva jõusaalis ja jooksulindil. Kristi käis samal ajal Ephesuse ekskursioonil.

Istanbul – ujumiskilomeetrid enne linnaretke

Istanbuli jõudis laev alles keskpäevaks. Selleks ajaks olin basseinis korraliku distantsi ujunud, küll mitmes osas. Tavaliselt on laevade basseinid päris väikesed. Allura oma samuti, aga seal oli võimalik ikkagi ujumine ette võtta. Ja ma polnud sugugi ainus – ju jahtisid teisedki Garmini väljakutse täitmist.

Pärast lõunat jalutasime linnas, enamasti Galata piirkonnas. Käisime sillal, mis viib vanasse Istanbuli linnaossa, ja tõdesime ühiselt, et juulikuine kuumus ei ole just kõige soosivam selliseks linnatripiks.

Allura – neile, kes hindavad kvaliteetset kulgemist

Oceania Allura ei ole laev neile, kes otsivad hommikust õhtuni lärmakat meelelahutust ja tegevusprogrammi. See on pigem koht, kus nautida head toitu, kvaliteetset teenindust, elegantset ümbrust ja rahulikku kulgemist.

Ja kui sinna juurde saab ühe reisiga veel mitu Vahemere lemmikut üle vaadata ning paar uut paika avastada, siis mida veel tahta? 🙂

Vaata kruiisipakkumisi Oceania kruiisid on tuntud hoolikalt kokku pandud marsruutide, suurepärase toitlustuse ja personaalse teeninduse poolest. Pakkumisel on head hinnad ja põnevad marsruudid!

Teemad