5 levinud müüti reisiettevõtjana tegutsemise kohta

Reisiettevõtjana tegutsemine on põnev ja mitmekülgne võimalus jagada oma reisikirge teiste sarnaste huvidega reisisellidega. Kui varasemalt olid peamiselt levinud basseinipuhkused palmi all ja linnapuhkused giidi seltsis, siis üha enam on märgata, et turg liigub ka nišireiside suunas – olgu selleks erinevad retriidid või seiklusreisid.

TTJA on järelevalve käigus märganud mõningaid valearusaamu reisiettevõtjate seas, mille osas tuleks teadlikkust laiendada. Järgnevalt toomegi välja viis levinud müüti reisiettevõtjana tegutsemise kohta.

1. MÜÜT: Pakettreis on otselennuga soojamaareis kõik hinnas ööbimisega

Jah, otselennuga soojamaareis kõik hinnas hotellis on küll pakettreis, aga see ei ole ainus viis, kuidas pakettreis võib moodustuda.

Meie ettevõtlusmaastikule on tulnud palju uusi ja huvitavaid ideid, kuidas reisihuvilistele meeldejäävaid kogemusi pakkuda. Selleks ei pea reis sisaldama transporti sihtkohta – see võib olla ka näiteks joogaseiklus Balil koos majutuse ja töötubadega või kohalike hõimudega kohtumine Amazonase vihmametsas, kus ainus transpordivahend oled sina ise ja ööbimine toimub metsikutes hüttides.

Oluline on meeles pidada, et kõik reisid, mis koosnevad vähemalt kahest reisiteenusest ning mida müüakse koos, ongi juba pakettreisid.

2. MÜÜT: Sõpradele eestvedaja rollis reisi korraldades ei kvalifitseeruta reisikorraldajaks

Jah, see on tõsi, kuid ainult siis, kui reis korraldatakse eraviisiliselt väiksemale sõpruskonnale.

Tihti on TTJA aga avastanud avalikke reisipakkumisi, kuhu justkui oodatakse kõiki huvilisi, kuid lähemal uurimisel selgub, et reis on mõeldud vaid „sõpradele“. Eestvedaja määratleb sõpru aga väga laialt – sinna alla kuuluvad nii endised kliendid kui ka tuttavate tuttavad.

Siinkohal on turismiseadusel olukorrast oma arusaam. Sõpradele võib küll reise planeerida ja korraldada, kuid seda ei tohi teha avalike reisipakkumiste kaudu. Samuti peab sõprade arv olema piiratud, reisi korraldamise eest ei tohi teenida kasumit ning selline tegevus peab toimuma vaid aeg-ajalt.

3. MÜÜT – Reisivahendaja ei pea kunagi omama tagatist ja majandustegevusteadet.

Jah, enamasti on see nii, kuid mitte alati.

Üha enam globaliseeruvas maailmas soovivad reisiettevõtjad teha koostööd ka kaugemate riikide partneritega, et pakkuda reisijatele mitmekesisemaid valikuid puhkuse sisustamiseks. See aga seab mõningad piirangud nende tegevusele.

Nimelt kehtib turismiseaduse kohaselt tagatise seadmise ja majandustegevusteate esitamise kohustus reisivahendajale, kes otsustab müüa edasi Euroopa Majanduspiirkonna välise riigi reisikorraldaja pakettreise olukorras, kus viimane ei ole seadnud Euroopa Liidu pakettreisi direktiiviga kooskõlas olevat tagatist.

Sellises olukorras peab vastutuse võtma enda kanda reisivahendaja, kellel tuleb nõuded ise täita.

4. MÜÜT – Tagatiseks sobib ka pangakontol olev vaba raha.

Ei, tagatiseks ei sobi pangakontol olev vaba raha.

Tagatis on mõeldud reisijate majandushuvide kaitseks olukorras, kus reisiettevõtja muutub maksejõuetuks. Maksejõuetus tähendab, et ettevõtja majandusliku olukorra tõttu ei ole ta suuteline nõudeid rahuldama.

Selleks, et reisijate majandushuvid oleksid maksejõuetuse tekkides kaitstud, saab tagatiseks olla vaid garantii või kindlustus, mis on väljastatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuvas kindlustusseltsis, krediidiasutuses või finantseerimisasutuses.

See tähendab, et maksejõuetuse korral saab TTJA kasutada tagatist, et teha reisijatele tagasimakseid saamata reisi eest või viia reisil olevad reisijad sihtriigist turvaliselt tagasi koju ning majutada neid kuni lähtekohta naasmiseni.

5. MÜÜT – Miinimumnõudele vastav tagatis on nõuetekohane.

Jah, kuid mitte alati.

Iga reisiettevõtja tegutseb kindlal tegevusalal, millele on turismiseadusega määratud minimaalne tagatise suurus. See põhineb kas protsendil reisiettevõtja aastasest kogumüügist või kindlal summal, millest tagatis ei tohi olla väiksem.

Sageli aga unustatakse, et tagatis peab katma ka kõik reisijatelt saadud ettemaksed veel toimumata reiside eest. Seetõttu võib nõutav tagatise suurus olla oluliselt kõrgem kui seadusega kehtestatud miinimumnõue.

Seega peab reisiettevõtja tagama, et tema tagatis on nõuetekohane ja piisav, hoides pidevat ülevaadet saadud ettemaksetest. Kui on oodata tavapärasemast suuremat ettemaksete hulka, näiteks kõrghooaja lähenedes, tuleks hinnata tagatise vajadust ja seda vajadusel suurendada.

Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Teemad