Doonau kruiis, jõuluturud ja veini degusteerimised – meie kliendi kruiisimuljed
Jõulude ja aastavahetuse kandis käisid Estraveli Tallinna müügibüroo superviisori Kristina Aasanurme kliendid Karmen ja Indrek AmaWaterwaysi jõekruiisil Doonaul. Karmeni lahkel loal avaldame tema muljed ka siinsamas blogis!
Unistuste jõekruiis sai lõpuks ometi teoks! Eesmärgiks ei olnud just jõuluturud ja veini degusteerimised Doonau ääres, vaid just kruiis ise, ning oleme rohkem kui rahul selle valikuga.
Laevareis sai alguse Giurgiust ehk maakeeli Rumeeniast, suhteliselt keset ei midagi. Kuna lendasime Tallinn-Varssavi-Bukarest, siis otsustasime veeta ka päeva Bukarestis.
Bukarest
Linn on suur, veidi ehk kulunud, rahvast leidub tänavatel üllatavalt vähe. Vanalinn aga see-eest ilus, baare-pubisid täis tikitud. Küll aga tuleb tõdeda, et tänavasillutised ei ole just parimas korras, et liialt uue ja uhke jalanõuga võiks peale minna. Sisseviskajaid baaridesse-pubidesse on rohkem, kui turiste. Toit aga tõeliselt maitsev ja hinnad taskukohased. Jõuluturg suur ja võimas, lisaks sellele ka imeilus tulede mäng. Meelelahutust leidub tegelikult kõigile – toit, jook, karusellid, esinejad, müügikioskid, kõik on olemas, mis olema peab. Tundus, et kogu linna rahvas oli just sinna jõuluturule kokku kogunenud.
Bukarestist Giurgiu’sse on umbes 68 km ning meie valisime transpordiks takso. Kohale jõudes ja arveid klaarides, püüdes aru saada, kus nüüd lõppude lõpuks omadega oleme, olid meie kohvrid sujuvalt juba laevale pandud. Laeva personal oli juba tervitamas, nagu oleksime kauaoodatud külalised. Sellal kui paberimajandust üle vaatasime, liigutati kohvrid sujuvalt tuppa ning seejärel saime ka meie mööda pikka koridori oma toa poole liikuma.
Kruiisi algus ja esmamuljed
Laev on uhke, jõuludeks imeliselt dekoreeritud. Tuba on väga mugav, täpselt nagu laevafirma ka ise lubanud on. Ütleks, et tuba on lausa piinlikult puhas, piisavalt kapiruumi ja muidugi kõik vajalik olemas – hommikumantel, sussid, föön, vihmavari, seif. Kusjuures laeval on ka pesupesemise/triikimise teenus.
Kõik reisiks vajalik oli välja toodud juba toas oleval paberil, lisaks sellele jooksid telekas juba ka õpetlikud videod erinevateks juhtudeks, situatsioonideks.
Reisijaid oli kokku 124. Nii alguses, kui ka reisi lõpus. Esimesel õhtul, kui olime kõik kohale jõudnud, kogunesime salongis, kus kõik laeva tähtsad tegelased end tutvustasid. Piduliku osa lõpuks kinkis kapten kõikidele daamidele roosi, mis muide oli ilus kruiisi viimase päevani. Sel ajal, kui meie salongis tervitusšampanjat limpsisime ja hõrke suupisteid mekkisime, oli tubadesse lauale tekkinud isegi vaas veega lille jaoks. Toateenindus oli üldse omaette klass – nähtamatu, kuid kuidagi leidsid nad vähemalt kaks korda päevas võimaluse meie niigi korras tuba oma standardite järgi veel rohkem korda seda. Tekiääre voodi vahele toppimise ja WC paberi otsa viisakalt voltimise on nad igatahes täiesti perfektselt omandanud. Neid kahte asja pole ma kunagi osanud hinnata.
Toiduelamused kruiisil
Toit lihtsalt suurepärane! Olin enam kui kindel, et infolehel on viga, kui lugesin, et toit on à la carte. Aga meie üllatuseks, see polnudki viga. Hommiksööki sai ka buffee-stiilis, kuid kuna teenindajaid on palju ja nad kõik ootasid justkui saksa lambakoerad, et külastajate soove täita, siis lasime end teenindada nii nagu nad soovisid. Putru ei pakutud, lõuna- ja õhtusöök olid à la carte. Mingid kindlad toidud olid alati saadaval, küll aga oli iga päev peakoka soovitusena ka 4 käiku, mis kunagi ei kordunud.
Ühel korral reisi jooksul oli isegi võimalus süüa peakoka lauas, imeilusas eraldi ruumis. Selleks oli siis 7-käiguline õhtusöök, mis oli lihtsalt võrratu kogemus. Pokaale ja terariistu leidus nii palju, et silme eest läks kirjuks. Peakokk oli pärit Indoneesiast, kõhn, justkui koonduslaagrist pääsenu. Algul tundus võimatu usaldada kokka, kes on nii kõhn, aga oma tööd ta tundis suurepäraselt, sest söögielamus oli fantastiline! Iga toit oli nagu kunstiteos ja maitses imeliselt.
Kuna sõitsime mööda Doonaud (Rumeenia-Bulgaaria-Serbia-Horvaatia-Ungari), siis veinid ja toidud olid alati valitud vastavalt maale, kus parasjagu viibisime. Vähe sellest, et kolm korda päevas oli söömine valge linaga kaetud lauas, oli isegi hommikul kell 6 salongi kaetud snäkilaud varastele ärkajatele. Õhtul vahemikus 22-23 oli samuti kaetud laud hilistele sööjatele. 24/7 oli olemas kohv, tee, kakao salongis. Hommikulauas ka tasuta šampus, lõuna- ja õhtusöögil veinid. Lisaks sellele õhtul vahemikus 18-19 olid salongis tasuta kokteilid. Hilisematel huvilistel ehk al kell 22 tuli alkoholi eest maksta. Toit oli rikkalik, tervislik, väga tasakaalustatud.
Kruiisist
Laev sõitis just öisel ajal. Päeval olid organiseeritud erinevad ekskursioonid vahepealsetes sihtkohtades. Said valida vastavalt aktiivse, normaalse või tasase liikuja grupi. Kõik väljasõidud olid organiseeritud kõrgel tasemel – giidid olid kohalikud ja tõesti oma ala parimad. Kõik oli detailideni paigas ja hoolikalt läbimõeldud. Eriti mõnus oli kui ekskursioonilt tulles väsinuna ja külmununa võetakse sind laevas vastu hõõgveini ja juba eelsoojendatud käterätikutega. Soojendatud käterätikuid poleks ma osanud küll soovida sellisel hetkel.
Esimesel päeval, kui meie reisi manager (kes ilmselt vist töötas 25/7) naerusui ütles, et me teame teist kõike, tundus see jutujätk. Kolmandal päeval veinimõisas degusteerimisel tuli ta meid tervitama ja ütles, et kuulis, et oleme Eestist. Oli teine nii õnnelik, kuna tema ajaloos olime esimesed eestlased tema reisil. Muidugi ta uuris, kuidas me reisi leidsime jne ja oli ülimalt rahul meie kajuti valikuga ning kinnitas, et see on igati hea valik. Nad teevad omaltpoolt kõik, et hea sõna leviks ja rahvas leiaks neid. Jah, nad teadsid kõikidest kõike, sest check-in protsess oli tõesti ülimalt põhjalik, ning see tuli kusjuures täita hiljemalt 8 päeva enne reisi algust.
Kui tekib kõhklus, millega täita nädal aega jõe peal paadis, siis asjata. Kõigele oli taaskord mõeldud. Kuna reis algas 23. detsembril, siis ühel õhtul peale õhtusööki kaunistati üheskoos ära lausa kaks jõulupuud. Sellist härdas meeleolus jõulupuu kaunistamist nagu “Kevade” filmis ei tasu ette kujutadagi. Seejärel läks üritus sujuvalt üle diskoks. 60+ kergelt vindised Ameerika neiud ülemeelikus tujus, lisaks sellele karaoke ja disko – parajalt naljakas, ent selline mõnus vabas õhkkonnas olemine tegi tuju ikka tõesti heaks.
Järgmisel päeval tuli jõuluvana koos kingitustega – rõhutan, kingitustega kõigile – ning personal laulis erinevaid jõululaule. Suur osa teenindavast personalist olid kusagilt maalt, kus nad on jumekad, väga lühikesed ja ülikõhnad. Päkapikumütsidega nägid nad vahvad välja. Ka tubadesse olid tekkinud kingitused AmaWaterwaysi nokamütsi ja õlasalli näol. Jõuluõhtuks oli suur osa reisijatest end isegi viisakalt riidesse pannud. Muidu oli riietusstiil minu jaoks kergelt öeldes šokeeriv, sest nägi kõige – nii aiatööriiete laadset, erinevas mustris pidžaamapükse ja 3XL suurust hommikumantlit. Kuna suur osa rahvast oli pärit Californiast, Singapurist ja Inglismaalt, siis neil vist ei olegi selliseid häid ja korralikke talveriideid. Küll aga sel kruiisil on kindlasti soojad riided esmavajalikud, sest õhukese riidega sel reisil pole midagi teha. Tuleb aga tunnistada, et leidus isegi rannakleitide ja- kingadega naisi. Seega nähes, kuidas inglannad olid rannakleidis ja samal ajal hiinlased sulejope peale pandud sulevesti ja lisaks sellele paksude vateeritud pükstega, oli meie seltskond ikka väga kontrastne.
Ühel päeval oli piparkookide kaunistamine. Piparkoogid olid juba ette valmis küpsetatud ja ekstra suured ning igaüks sai ise kaunistada eri värvi glasuuride ja nonparellidega. Kõrvale pakuti õdusaks olemiseks ka hõõgveini. Olles tõelises pühademeeleolus, oli muidugi armas üllatus ka see, et kes õhtul oma sussi ukse taha jättis, siis sel oli hommikuks suur šokolaadist jõuluvana kenasti sussi sisse pakitud.
Lühemalt ekskursioonilt tulles ootas manager meid antud riigi laste lemmikmaiustega. Ühel linna tuuril oli kuuma brändi peatus ühes kohvikuhoovis. Brändi valati väikestesse kruusidesse, mis olid erinavates toonides ja väidetavalt käsitsi maalitud AmaWaterwaysi logoga. Loomulikult jäi tass kingituseks. Kõik see koos oli nagu üks pikk õnnelik lapsepõlv.
Õhtuti esinesid laevas erinevad artistid nendest maadest, kus siis just parasjagu viibisime. Oli kohalikku folkloori, lauljaid, tantsijaid. Head valikud!
Kohapealsed ekskursioonid
Ekskursioonid toimusid väikestesse kohaliku tähtsusega paikadesse, kuhu tõenäoliselt väga palju turiste ei satu. Need olid imelised! Meie valikuks osutusid:
- Veliko Tarnovo ekskursioon ja veini tuur Vidinis (Bulgaaria)
- Golubac kindlus ja veinidegusteerimine, Belgradi linna ekskursioon ja Novi Sad’i linna tuur (Serbia)
- Vukovar veinidegusteerimine (Horvaatia)
- Szekszárd piirkonna veinimõisa külastus (Ungari)
Nii mõneski kohas oleks tahtnud muidugi kauem viibida. Kaugemalt maalt tulnutele oli palju eksootikat, meile aga samas rohkelt äratundmist.
Viimane peatus oli Budapest ja seejärel lahkumine laevalt. Nii nagu saabumine, toimus ka see väga sujuvalt – kõigile organiseeriti transport, sinna siis kuhu keegi läks. Meie kruiisi manager käis veel ka kõiki kaldale saatmas, tänamas ja kallistamas. Meie ja mitmed reisikaaslased jäime veel paariks päevaks Budapesti.
Laeval oli mitmeid inimesi, kellel antud kruiis oli juba kolmas Amawaterwaysiga, meie jaoks oli see esimene. Olen sellest reisist siiani nii vaimustuses ja leian, et teistmoodi ei peakski ausalt öeldes puhkama. Unistama peab ju suurelt ning meie ootame juba pikisilmi meie järgmist kruiisi!
***
Suur-suur aitäh Karmenile ülevaatliku ja toreda tagasiside eest!
Kui soovid samuti kruiisile, siis tutvu meie erinevate kruiisipakkumistega.
Teemad