Uudised ja reisilood

Seiklusjutte jõuab meieni nii Eestist kui ka seitsme maa ja mere tagant. Sel korral esitleme Curacao saart külastanud Darja lugu. Külastanud neli aastat tagasi Dominikaani Vabariiki, sai loo autorile ja tema reisikaaslasele osaks üheaegselt nii tugev kultuurišokk kui ka suur kiindumus Kariibi mere troopiliste saarte vastu. Tahtmine oli tagasi minna ja seda kordumatut sinist merevett, valget liiva ja troopiliste lilledega vürtsitatud erkrohelist loodust uuesti näha. Seega, kui suvel avanes võimalus soodushinnaga lennupiletid osta, ei pidanud pikalt aru pidama. Head lugemist!

Loo autor Klein Curacaol

Peale seda, kui tööasjad ja reisikuupäevad paika said, jäigi üle valida välja üks saar. Suur valik võttis esialgu silme eest kirjuks – Antigua, Saint Martin, Saint Thomas, Aruba, Curaco. Abiks ei olnud ei googeldamine ega ka sõprade-tuttavate küsitlemine ja seega otsustasime juhuvaliku kasuks. Võitjaks osutus Curacao saar, mis meeldis meile nii kauni nime kui ka selle poolest, et Madalmaade osana kuulub ta Euroopa riikide hulka. Mõne tunni pärast saatiski reisikonsultant vormistatud ja kinnitatud piletid ning meie naasmine Kariibidele oligi otsustatud.

Magusast ootusest saab ettevalmistus sõjaks

Sõiduni oli jäänud aega üle kolme kuu, kui hakkasime saare kohta saama ebameeldivat ja hoiatavat tagasisidet. Üks ütles, et seal on kõik väga kallis, saarel asub naftatöötluse tehas, saar ise on pisike ja seal pole lisaks ka mitte midagi teha. Juba pikka nimistusse lisandusid veel vaenulikud kohalikud, kes turiste petavad, ebamugavad kiviklibulised rannad ja varsti saabuv vihma- ja tormihooaeg. Kõigele lisaks olid meie hea sõbrad just oma pulmareisi käigus Arubal varaste ohvriks langenud. Lisaks kallile tehnikale jäädi ilma ka asendamatutest fotodest.

See oli viimaseks piisaks karikasse, mis lõhkus lõplikult kogu illusiooni eelseisvast puhkusest ning reisiks valmistumine jätkus rahutult ja täielikus teadmatuses. Kogenud reisisellide soovitusel „vanandasime“ oma kaasa võetavat tehnikat kulunud teibi abil – vahetasime telefonikotid vanade ja koledate vastu, ostsime kohvritele uued lukud jne. Kõrvalt vaadates võis jääda mulje, et sõidame puhkuse asemel hoopis sõjaretkele.

Curacao pealinn Willemstad

Lend Curacaosse kestis üle ööpäeva ning seetõttu läksime kohe apartementi jõudes magama. Hommikul puhanuna ärgates otsustasime, et võtame ette teekonna linna ja vaatame selle olukorra oma silmaga üle.

Curacao pealinn Willemstad

Willemstad osutus üllatavalt sümpaatseks ja üsna euroopalikuks linnaks, erksavärviliste majakestega ja maaliliste tänavatega, kus segunesid omavahel suveniiri- ja toidupoed ning moebutiigid. Hiljem saime teada, et linnaelanikud vahetavad oma majade värvi üsna sageli – meie nädalase kohalviibimise jooksul jõudis üks maja täienisti värvi vahetada. Linn ise oli üsna väike ning piisas paarist päevast, et läbi käia kõik väikese või suurema tähtsusega vaatamisväärsused. Peale rohkeid päevaseid ja öiseid jalutuskäike tundsime end ka piisavalt turvaliselt ning otsustasime mugavustsoonist välja astuda, rentides auto ja sõites saare avastusretkele.

Saar väljaspool linnapiiri

Vaatamata saare väiksusele on vabaaja veetmise võimaluste valik väga mitmekesine ja isegi kõige pirtsakamad turistid leiavad midagi ka oma maitsele. Neid, mis ka meil läbi said proovitud, soovitan julgelt teistelegi. Üheks erilisemaks paigaks oli St. Willibrorduses asuv kaitseala, kus elutseb massiliselt flamingosid. Just seal avaneb suurepärane võimalus neist kaunitest lindudest maalilisi kaadreid jäädvustada. Kaitseala pole piiratud ja sõit territooriumile on tasuta.

Klein Curacao tuletorn

Mitmed kohalikud turismifirmad pakuvad ka reisi Curacao kõrvalsaarele – Klein Curacaole. Peamiselt pakub see huvi snorgeldamishuvilistele, kellel avaneb võimalus ujuda koos kilpkonnadega otse nende koduaias. See kogemus sai minu jaoks kõige meeldejäävamaks elamuseks kogu reisi vältel. Lisaks asub saarel mahajäetud majakas ja saart ümbritsevatelt kaljudelt leiab mitmeid laevavrakke, mis oma meretee seal lõpetanud. See on küll mõnevõrra häiriv vaatepilt, kuid tuletab meelde ookeani suurt jõudu.

Curacao kaunid rannad

Võimatu on Curacao reisist rääkides jätta mainimata sealseid kauneid randu. Saarel on üle 30 erineva ranna: leidub täiesti metsikuid ja inimtühje kohti rahu ja privaatsuse armastajatele kui ka turistirandu baaride, lamamistoolide, duššide ja muusikaga. Turistikatest on tihti võimalus rentida ka sukeldumis- ja snorgeldamisvarustust.

Toon alla ka väikese valiku meie poolt külastatud randadest:

Cas Abou Beach

Playa Lagun — maaliline rand, mis pigem mõeldud kohalikele. Tasulised lamamistoolid (6 guldenit tooli eest), läheduses kaks väiksemat restorani, sukeldumisvarustuse rendi võimalus. Väga kaunis laguun helesinise veega ja korallriffidega. Sissepääs tasuta.

Cas Abou Beach — tasulise sissepääsuga turismirand, kus olemas kõik mugavused: lamamistoolid, dušš, kohvik, massaaž, sukeldumisvarustuse rent, paadirent ja isegi WiFi. Nädalavahetustel on see üks populaarsemaid randu.

Porto Marie — taaskord tasulise sissepääsuga turismirand, kust leiab kõik üheks mõnusaks rannapuhkuseks vaja minevad mugavused. Plussiks on ka ranna lähedal asuv mugav parkla.

Daaibooi Beach — ilus rand, mis kivise põhja tõttu ujumiseks just kõige sobivam ei ole. See-eest sobilik sukeldujatele, keda ootab ees rikkalik veealune maailm. Ranna lähedal on ka suur parkla, kohvik, grillikoht ja lamamistooli rent. Tasuta sissepääs.

Kahtluste peletamiseks

Lõpetuseks annaks edasi mõned soovitused neile, kes nagu meiegi tahaksid seda kaunist paika külastada, kuid veel kahtlevad.

• 

  Kohalikud puuviljad

  Makske kohalikus valuutas. Saare ametlik valuuta on Antilli Gulden (ANG), kuid laialdaselt liikvel on ka ameerika dollar ning paljud turistid eelistavad just seda kasutada. Kahjuks kipuvad kohalikud elanikud kasutama reeglit ANG = USD  ehk küsima kauba eest, mis maksab 20 guldenit sama palju dollareid. See pole pettus vaid see, et kruiisilaevadelt tulevate massiliste turistide jaoks on lihtsam üle maksta, kui otsida kohta valuuta vahetamiseks. Kui soovite jääda saarele kauemaks, tasuge kohalikus valuutas, nii tuleb palju odavam!

• Keeleoskus on suur pluss. Curacao elanikud valdavad reeglina nelja keelt: kohalik dialekt papamientu, hollandi, inglise ja hispaania. Kui valdate vähemalt ühte neist, siis mingeid probleeme saarel suhtlemisega ette tulla ei tohiks.
• Käi turul ja kokka ise. Vaatamata sellele, et kuuldused saare kõrgetest hindadest on tugev liialdus, on restoranides hinnatase küllaltki kõrge ja võrreldav Euroopaga. Saarel on suurepärane valik puuvilju, mereande ja kala – kui teil on köögiga apartement, sukelduge kohaliku ellu ning käige turgudel ja poodides. Hinnad „omadele“ on soodsamad ning nii maitsvaid puuvilju ja nii värsket kala ei saa te mitte kusagilt mujalt.
• Proovige sukeldumist ja snorgeldamist. Kui te pole veel seni vee alla laskunud, siis Curacao on ideaalne koht sellega alustamiseks! Curacaol on väga rikas veealune floora ja fauna, mõistlikud varustuse rendihinnad, mitmeid kohti kursuste läbimiseks ja palju kohti nii sukeldujaile kui snorgeldamishuvilistele.
• 

  Päikeseloojang

  Ärge kartke vihmahooaega. Vihmahooaeg tõi meile rohkem rõõmu, kui me oodatagi oleks osanud. Keskmine temperatuur Curacaol on 32 kraadi ning koos põletava päikese ja niiskusega tegi see tänavatel viibimise pea võimatuks. Tänu vihmahooajale tulid taevasse aeg-ajalt väikesed pilved, mis halastamatuid päikesekiiri eemale hoidsid. Vihma sajab sel perioodil peamiselt öösiti – 8 päeva jooksul, mil meie saarel viibisime, ei tulnud taevast päevasel ajal ühtegi tilka.

• Olge mõistlikud. Curacao pole sugugi ohtlikum, kui mõni muu Euroopa linn. Järgida tasub tavapäraseid turvameetmeid: lukustage asjad seifi, vormistage nii reisi-, meditsiini- kui ka pagasikindlustus, ärge jätke tähtsaid asju autosse ja ärge hoidke kallist tehnikat või ehteid nähtaval kohal. Olla tuleb valvas, kuid mitte lasta sel ka oma puhkust rikkuda.

Sel reisil jätsime meelega vahele ekskursioonid aaloetallu, kohalikku likööritehasesse ja naabersaartele Arubale ja Bonnairile – siis on põhjust jälle tagasi tulla.

Venekeelset originaallugu saad lugeda Estraveli venekeelsest blogist.

_______
Autor: Darja Tokranova
Fotod: autor