Uudised ja reisilood

Alguses oli siin kõrb. Õieti oli siin kõrb veel mõnikümmend aastat tagasi – kohas, mis täna on üks maailma kiiremini arenevaid linnu ning mida peetakse lähituleviku maailma turismi-, pangandus- ja ärikeskuseks.

Dubai turismiga on veidi naljakas lugu jah. Kui teistes selle maanurga riikides, olgu siis Omaanis või Süürias, Jordaanias või Iraanis on vaadata palju toredaid vanu asju ja aastasadade kultuuripärandit, siis Dubai ehitas oma turismi pea tühjale kohale.

Ent ometi käib tänavu selles miljoni elanikuga emiraadis viis miljonit turisti. Aastaks 2007 peaks külaliste arv praegusega võrreldes kahekordistuma ning aastaks 2015 olema koguni 40 miljonit! Võrdluseks: Euroopa populaarseim turismiriik on Prantsusmaa 75 miljoni väliskülalisega, kellest 16 miljonit külastab Pariisi ja 12 miljonit Pariisi-lähedast Disneylandi.

Kuna Dubais ei olnud oma Eiffeli torni, Louvre’it, Windsori lossi ega kanalitesüsteemi nagu Veneetsias, tuli kõik välja mõelda. Tänu riiki 30 aastat juhtinud šeik Rashid bin Saeed Al Maktoumi visioonile ongi vaesest kõrberahvast (kel erinevalt naabrist Abu Dhabist napib ka naftat) saanud üks maailma turismiatraktsioone.

Kusjuures ei maksa unustada, et suveperioodil on Dubai kliima äärmiselt turistivaenulik, kuna päike lõõskab ning temperatuur ulatub varjus 45 kraadini.

Kohalike järeldus: ei tohi nutma hakata, vaid tuleb luua tingimused, kus turist saab sõita konditsioneeritud autoga konditsioneeritud punktist A konditsioneeritud punkti B.

Enam ei üllata, kui Dubai teatab järjekordse superprojekti alustamisest, olgu siis tegemist maailma kõrgeima hoone, maailma esimese veealuse hotelli, keset kõrbe asuva lumikattega suusamäe, ülikalli elamurajooni Dubai Marina või mõne muu rajatisega, mille nimes on sõna “kõige”.

Nii mõnigi kord tundub, et just erinemine ja piiride proovimine on Dubai eesmärgiks – ning see on muutnud linna kuulsaks nii ärimeeste, ostuturistide kui ka lihtsalt puhkajate seas. Sest mitte kõik rändajad ei pea parimaks puhkuseks Mona Lisa pildi ees seismist või Veneetsia kanalitel sõudmist.

Lahkun Dubaist iga kord segaste tunnetega. Ühelt poolt on see üsna mõttetu linn keset kõrbe, mis koosneb natuke liiga kõrgetest majadest, kus hotellid maksavad natuke liiga palju ja kus saab liikuda vaid autoga. Dubai ei ole lihtsalt mõeldud jalakäijatele ning suvel on ju hästi palav ka.

Teisalt olen siin kogenud maailma parimat teenindust, ning kui maksad Dubai madalhooajal (juuli-august) toa eest maailma ühes tipphotellis Emirates Towers vähem kui juulikuus Pärnus, siis see on isegi minu meelest hea ost. Aga jah, mina ei ole tegelikult Dubai sihtrühma kuuluv inimene.

Tüüpiline Dubaisse reisiv turist on suhteliselt jõukas, aga samas kokkuhoidlik. Eelistab ostud teha seal, kus hea kaup on madalama hinnaga. Ning kindlasti on ta lõbujanuline, võibolla ka pereturist, sest Dubai on koht, kus leidub kõike ööklubidest vee-, ostu- ja laste teaduskeskusteni.

Ostukeskusi inimestest rohkem?

Mõne aasta pärast saab valmis ka 65 miljardit krooni maksev lõbustuspark Dubailand, mis peaks kahekordistama turistide arvu. Monstrumisse tuleb 45 erinevat maailma nimedega Aviation World, Motor Racing World, Arabian Theme Park, Snow World, Dinosaur World jne.

Ehitustööd käivad Dubais nii kiiresti, et mõne kuu pärast riiki naastes ei tunne samu kohti enam äragi. Kohalikud ise naeravad, et neil on ostukeskusi juba rohkem kui inimesi. Et mahutada ära 40 miljonit turisti aastal 2015, on töös üle 250 hotelliprojekti.

Ma ei usu, et šopping on miski, mis mulle väga meeldib. Eelistan minna Tallinna Kaubamajja, kus kogenud, soliidsed müüjatarid aitavad mul valida McGregori ja Pierre Cardini vahel ja kõik on tunniga tehtud. Sõna shopping mall kutsub minus esile külmajudinaid. Aga küllap on neid, kellele šopping meeldib ja kes peavad seda puhkusereisi paremaks osaks.

Sellele ongi rajatud Dubai arendajate plaanid ja kui tõsiselt võtta, siis mis oleks šeik Rashidil üle jäänudki? Võib-olla ei ole viiekümnekorruselised pilvelõhkujad ja miljonid turistid Dubai jaoks parim lahendus, ent alternatiiviks olnuks naftavaese kõrbeküla staatus, kus elanikud on vaesed ja midagi ei toimu. Jeemen näiteks.

Mitukümmend ülimoodsat ostukeskust sadade kauplustega müüb enamiku maailma tuntumate kaubamärkide tooteid. Lähem info ostukeskuste kohta asub veebilehel www.dubaitourism.ae.

Linn jaguneb kaheks osaks: Deira ja Bur Dubai. Suuremad ostukeskused Deira poolel on Deira City Centre, Al Mulla Plaza, Inter-Continental Plaza ja The Galleria. Dubai poolel soovitaks külastada Wafit, BurJuman Centre’it või Lamcy Plazat. Ostukeskusi jätkub ka Jumeirah’ rannaribale – ükskõik millises hotellis te ka ei peatuks, ei pea ostude sooritamiseks eriti kaugele minema.

Dubais tasuks kindlasti uurida kulla ja ehete hindu. Suur osa säravast kraamist on valmistatud Indias, ühendades hea hinnataseme kõrge kvaliteediga. Parim valik ehteid tuleb Dubai kullasouk’ist. Hea Iraani, Afganistani ja Pakistani vaipade valik peitub Deira Towersi ostukeskuses.

24h ostukeskused

Elektroonikahuvilised saavad oma ostud sooritada Bur Dubais asuval Al Fahidi tänaval, kus paiknevad ka suured tekstiilikaupade ärid. Palju elektroonikat, ehteid ja parfüüme on saadaval muidugi Dubai lennujaama ööpäevaringselt avatud duty free’s.

Kui erafirmad ja riigiasutused töötavad Dubais kella 9-13 ja 16-19 (neljapäev ja reede on nädalalõpp ehk puhkepäevad), siis ostukeskused on lahti iga päev kella 10-22 ja suured toidupoed tihti isegi ööpäev läbi. Poed on suletud reedesel palveajal kl 11.30-13.30.

Meelitamaks veelgi rohkem külastajaid, korraldatakse Dubais 1996. aastast lausa ostufestivale. Suurim on jaanuaris peetav Dubai Shopping Festival (www.mydsf.ae), mida sel aastal külastas 3,1 miljonit inimest, kulutades kokku u 20,4 miljardit krooni. Festivali motoks on “Shop till you drop”, ehk “Šoppa kuni kukud”.

Toomaks turiste Dubaisse ka 45-kraadisel suvel toimub festival Dubai Summer Surprises. Juunist augustini  kestev üritus on suunatud eelkõige lastega peredele, kellele pakutakse igat masti meelelahutust – etendusi, kontserte, võistlusi ja loomulikult madalate hindadega kaupu. Hotellid müüvad spetsiaalseid soodushinnaga majutuspakette.

12. jaanuarist 12. veebruarini 2005 toimub kümnes Dubai Shopping Festival, mille motoks on  “Üks maailm, üks perekond, üks festival”. Külalistele lubatakse enneolematut eeskava. No ja loomulikult on Dubais võimalik kõike osta ka muudel aastaaegadel. Kõike.

Dubai ühendab äärmised mugavused ja äärmiselt kõrge teeninduskultuuri. Viimane ühendab omakorda nii araabialikku aeglust ja väärikust kui ka india can-do mentaliteeti, kuna suurem osa teenindajatest ongi pärit Indiast, Pakistanist või Malaisiast.

Igatahes tähendab Dubai hotelle, kus konditsioneerid töötavad vaikselt ning toad on harilikust kaks korda suuremad. Samuti ülisuurte või ekstra-ülisuurte ja ekstrapehmete voodite ja ülikiire internetiga. Toit on vapustavalt hea, kuigi ma polegi suutnud teada saada, mis on Dubai rahvustoit. Midagi indiapärast, ma pakuks.

Emiraat toob oma külalised kohale maailma ühe parima ja kiiremini areneva lennukompaniiga Emirates. Kohapeal ootavad neid maailma üks suuremaid hobuste võidusõite, maailmaklassi golfiturniirid, tennis ja veespordialad…

Plaane hoitakse salajas

Aga dubailastel on kombeks asju saladuses hoida. Nii ei tea keegi peale arendajate, kui kõrge tuleb täpselt “maailma kõrgeim hoone” Burj Dubai ehk Dubai Torn. Dubai kroonprints, arengu üks mootoreid šeik Mohammed bin Rashid al-Maktoum vihjab vaid, et maailm on näinud alles kümmet protsenti sellest, mida tal on näidata.

“Kui ma lapsena oma sõpradega rannas mängisin, tahtsid sõbrad ehitada liivast losse. Mina tahtsin neid ehitada mere peale ja nad naersid mu üle. Täna naeran mina, kui me vaatame koos mõnd meie merepealsetest arendusprojektidest,” ütleb šeik.

Ja toob võrdluseks, et kui vanad egiptlased ehitasid püramiide, ei kujutanud nad ette, et need jäävad püsti viieks tuhandeks aastaks. Või kui da Vinci maalis Mona Lisa, ei arvanud ta, et sellest saab ajaloo kuulsaim maal.

Maailma esimene veealune hotell 2003. aastal kuulutati Dubais välja maailma esimese veealuse hotelli ehitus, mis peaks paari aasta pärast ka valmis saama (vaata eskiisi paremal). Arendajad räägivad, et hotelli arhitektuur järgib inimkeha kuju ning peaks väljendama seoseid inimese ja vee kui elukeskkonna vahel.Mitmekorruseline hotell rajatakse mere põhja ning sinna hakkab maalt pääsema spetsiaalse rongiga. Lisaks tubadele ja restoranidele plaanitakse rajada teaduslik uurimisjaam, konverentsi- ning tervisekeskused jne. Lähemalt www.hydropolis.com.

Maailma kalleim hotell Maailma kalleim ja luksuslikem hotell on konkurentsitult Burj Al Arab (paremal), mis pakub selle maailma edukatele kõike alates ülimugavatest tubadest ning lõpetades ülekullatud koogikestega.Burj Al Arab on kohustuslik valik nendele, kes tahavad seal ööbimise või lõunatamisega eluaeg sõprade ees silma paista. Araabialik luksus ülivõrdes.Lähemalt www.jumeirahinternational.com.

Maailma kõrgeim hoone Täna on maailma kõrgeimateks ehitisteks Petronas Towers Malaisias (452 m) ja Chicago Sears Tower (442 m). Hiinlased ning uue New Yorgi maailmakaubanduskeskuse rajajad kavatsevad neid mõõte lähiajal ületada, ent Dubai kinnisvaraarendaja EMAAR kinnitab, et maailma kõrgeimaks saab hoopis nende Burj Dubai. Kindlasti saab see olema üle poole kilomeetri, räägitakse.Tornis hakkavad paiknema kontorid, korterid, bürood ja maailma suurim ostukeskus. Burj Dubai kui sümbol peaks arendajate sõnul kinnitama riigi rolli maailma tulevase turismi- ja finantskeskusena.Lähemalt www.burjdubai.com

Kunstlikud saared – Palm Islands ja The World Palmisaared (nimi kui kummardus datlipalmile, kõrbeelanike toitjale) rajatakse 2005. aasta lõpuks Dubai lähedale merre (pildil 1 makett ning pildil 2 satelliidivaade). Oma kujuga lisab iga saar Dubai rannajoonele 60 km, pikendades  emiraadi rannajoont kokku poolteist korda.Kohale veetakse 100 miljonit kuupmeetrit kive ja liiva, haljastuseks kulub üle 12 000 palmi ja saarte ringikujuline välisosa peaks vastu pidama kuni neljameetristele lainetele.Saartele rajatakse üle 60 luksushotelli, 4000 villat, 1000 unikaalset veeäärset maja, 5000 korterit jpm. Maismaaga hakkavad saari ühendama 300 m kõrgused sillad. Enamik villasid ja kortereid on juba müüdud.Kolmandal pildil näete arvutijoonist Dubai uusimast projektist The World – kunstlikust saarestikust, mille tükid moodustavad kokku maailma kaardi. Kui teil on piisavalt raha, võite osta mõne 300 saarest, saades mini-Prantsusmaa, Liibanoni, Sudaani või  ka New Yorgi osariigi omanikuks. The Worldi läbimõõt on 5,5 km ja saarte kogupindala 550 ha (umbes poole väiksem kui Ruhnu). Pisim ja odavaim saar (1,11 ha) maksab umbes 80 miljonit krooni, suurim (4,18 ha) aga 470 miljonit. 10% saartest on täna juba müüdud. Kiirustage!

– – –

Lugu on ilmunud ajakirja Estraveller numbris oktoober-detsember 2004.