Filmiturism 2: Helisev Salzburg
Suure sõja eel, 1938. aastal põgenes Salzburgist Ameerikasse kunagi Austria-Ungari mereväes kangelaslikult võidelnud ohvitser Georg von Trapp koos oma tollal õige suure musikaalse perekonnaga. Nii sai alguse sündmustejada, mille najal tänaseks on välja kujunenud kummaline turismifenomen – paik, mis meelitab üht suurt sihtgruppi pikka reisi ette võtma vaid ühe filmi tõttu.
Von Trappi laulvalt perekonnalt on oma seemne saanud üks kõikide aegade edukamaid muusikale Helisev muusika” ja mis veel olulisem – samanimeline ja veelgi edukam 1965. aastal esilinastunud film. Just filmis nähtut saabubki igal aastal vaatama umbkaudu 300 000 inimest ning linna külastavatest ameeriklastest kogunisti kolmveerand peab filmi põhjuseks, miks nad Salzburgi saabuvad.
Nentida tuleb muidugi, et muusikali autorid Rodgers ja Hammerstein olid ise läbi-lõhki ameeriklased ja ka filmi tänuliku publiku seas on jänkide osakaal suurim.
Austerlasi jätvat linateos igatahes üsna külmaks. Ja miks ka mitte – nemad ei pea ju Frohnburgi lossi, mille fassaade kasutati filmis tegeliku von Trappide maja omade asemel, Mirabelli aedade, kus lapsed do-re-mid laulsid, Hellbrunni lossi aiapaviljoni, kus leidis aset Lieseli esimene suudlus, saksakeelse Euroopa vanima kloostri Nonnbergi ja teiste paikade nägemiseks kinno minemagi, nad on kõige selle keskel kasvanud! Tuttavaid viisikesi ümisevad turistid lisavad neile paikadele aga muidugi kurioosset hõngu.
Millegipärast ei ole Rodgersi ja Hammersteini teine kuulus tükk Oklahoma” põhjustanud eurooplaste voolu selle osariigi haljastele karjamaadele
Võiks ju arvata, et ka siin linnas sündinud Mozartil on miski roll turismimaastikul? Jalutades mööda Salzburgi kauneid tänavaid, tabab teid tõepoolest Mozartkugelite ja teiste võrratu heliloojaga seotud suveniiride laviin. Möödunud aastal oli vahest Mozarti-huviliste ameeriklastegi osakaal tänu helilooja 250. sünniaastapäevast tingitud anomaaliale tavapärasest kõrgem.
Lõpuks on siin linnas sündinud veel ka Herbert von Karajan, kelle karismaatilist dirigeerimist nautisid aastaid eestlasedki Viini Filharmoonikute uusaastakontsertidel Soome televisiooni vahendusel.
Üle 30 aasta ehk oma surmani pidas Karajan veel Salzburgi festivali (Salzburger Festspiele) kunstilise juhi ametit. Festival on linnakese iga-aastane maailmakuulus suursündmus, tänavu toimub see 27. juulist 31. augustini.
Paljus tänu Karajani uuendustele alistati Mozarti maffia” ning siiani pakub festival nii vanemat kui ka väga kaasaegset ning väga kõrgel tasemel ooperit, teatrit ja balletti, kõnelemata lihtsalt kontsertidest. Pileteid müüakse igal aastal kokku üle paarisaja tuhande. Ning mis seal salata, just ühe Salzburgi suvise festivali järel hakkas kuulsust koguma seesama Trappide vapper laulupere.
Salzburgi festivali väiksem vend on ikka Karajani poolt 40 aasta eest ellukutsutud nelipühade festival, mis tuleval aastal tähistab isanda enda 100. sünniaastapäeva ja Karajanile pühendatud üritused toimuvad mõistagi kogu aasta. Kuuleb kõvasti klassikuid, näeb ihusilmaga esinemas legende, aga ka noori talente.
Salzburg on imelise ajalooga linn, linnriik aastani 1803, tõeline barokkpärl, mis säilis suurel määral ka II maailmasõja lääneliitlaste pommirünnakutes, mis hävitasid 7600 maja ja tapsid 550 linnaelanikku. Täna on aga tegu ühe kauneima Kesk-Euroopa linnaga, mis kuulub UNESCO kultuuripärandite hulka, ning selle külastamine on elamus ka Helisevast muusikast” sõltumata.