Uudised ja reisilood

Kell 10 teeb aga väljakul juba sooja kaks poissi, mängimas on üksik keskendunud mees ja reibas naistepaar ning muruniitjad on oma päevatöö juba mitme tunni eest lõpetanud.

On golf siis enam kalliks ja keeruliseks aetud ning eliidile mõeldud rituaal? On see jalutuskäik murul veidrates riietes? Karm sport? Meeste mäng? Aednike õudusunenägu? Kui kedagi tõesti vaid täismõõtmetes väljaku puudumine veel golfist eemal hoidis, siis Tallinna Golfiklubis Niitväljal on kõik 18 “auku” juba aastaid olemas ja esimesed suuremahulised muudatused viie uue raja näolgi tehtud. Tõenäoliselt takistab golfi jõudmist massidesse siiski veel paar rumalat arusaama.

“Golf on pallimäng, ainult väljak pole piiratud,” seletab Niitvälja keskuse juht Leela Lepik. Just, Baltikumi esimest “meeste mängu” täisväljakut kamandab naine – üks müüt juba murtud. Muidugi ütleb Leela, et golf on ikka kogu perele – lastele on lausa eraldi varustus, naistele oma ja üleüldse sobibki naiste füsioloogiaga kõndimine hoopis paremini kui enda peast segaseks jooksmine. Kõndimisel (no näiteks golfiväljakul) püsib paras pulsisagedus, mis põletab parajalt rasva ja tagabki hea vormi.

Algajad mängivad tavaliselt poole väljaku ehk üheksa raja kaupa, mis on tõhus paaritunnine koormus – oma tavaliselt neljasest grupist ei saa maha jääda ega teistele tiimidele jalgu jääda. Niitvälja viis avamaastikurada ongi õnneks just kursuselt tulijatele, kes seal rahulikumalt omas tempos proovida saavad.

18 raja läbimine nõuab ikka 4-5 tundi ja kokku tuleb käia nii seitse-kaheksa kilomeetrit. Lisaks parajas tempos kõndimisele sooritab mängija 18 raja peale 80-120 lööki (parimad teevad 3,5 tunni ja 70 löögiga), kott ehk bägi kaalub ka üksjagu ja nii see tervis tuleb. Eks alati võib ka golfiautokese rentida…

Aga mängijate stereotüüpide juurde tagasi tulles – sageli mängivad koos abielupaarid, vahel koos lastega, juba ka Eestis hoopis vanaisa lapselapsega, rääkimata igivõimsast isa-poja kvaliteetajast! Oma turniir on igal aastal emadele-tütardele, naistele veel eraldi dress-code’iga stiilivõistlused – mullu nt must&valge, tänavu midagi muud. Talvel välismaale mängima minnes on teinekord pool lennukit ühte peret täis – golf nakkab!

Eestis on keskmine golfar küll tunduvalt noorem kui Soomes, aga ka natuke vanemad abielupaarid jõuavad juba mängima. “Tekib neil ju rohkem aega ja golfarite seas on tõenäosus infarkti saada ikka palju väiksem kui mittemidagitegijatel,” jätkab Leela terviseloengut. Kuigi tema hinnangul on noortel tänapäeval palju muid tegevusi ja golfisugust ala on ehk raske huvitavaks teha, jääb kõigi Eesti parimate mängijate vanus hetkel 20 eluaasta kanti.

Pole see golf ka nii kulukas midagi. Igal juhul pole ta kallim eestlaste rahvussportidest suusatamisest ja lauatamisest, kõikvõimalikud purjesid ja mootoreid sisaldavad alad on kohe kaugelt kulukamad. Ehk võib golfimängu võrrelda rahaliselt Tallinna spordiklubide liitumis- ja aastamaksudega.

Koolitused parimalt

Lisaks kohustuslikule kursusele võib võtta eratunde, et harjutada kehahoiakuid, erinevat tüüpi lööke, keppide sobivust jne. Tollelgi hommikul askeldas Eesti parimaks (mõne meelest ainsaks) golfiõpetajaks peetav Enrico Villo üht härrasmeest juba kannatlikult juhendada. Pisut segas vaid vihm, aga nagu öeldakse – pole halba ilma, on vaid vale riietus. Pärast lähed ju klubihoones sauna, paned kuivad riided selga ja võtad sooja supi nagu miška.

Ütlemata populaarsed on Niitväljal ka golfi tutvustus- ehk demopäevad. Tood näiteks oma töötajad või kliendid või muud tähtsad sõbrad linnarestorani asemel murule. Kuuled golfist kõike, proovid ka ise kätt, saad väikese auhinna, pärast sööd restoranis, võtad klaasi veini ja ongi tavapärasest veidi erilisem õhtu veedetud. Mõni paneb end juba järgmisel päeval kolmepäevasele kursusele kirja.

Vaata lisa: www.golf.ee

Lühike golfisõnastik

Tee-ala ehk teebox – Väljaku osa, kust alustatakse golfiraja mängimist, valge tähistus on proffidele, kollane meestele ja punastelt tee’delt alustavad naised. Rada lõpeb green’il, auku tähistab green’i-lipp.

Tee-aeg ehk stardiaeg – Caddiemaster’i poolt määratud esimeselt rajalt mängu alustamise kellaaeg (iga kaheksa minuti tagant).

Caddiemaster – Töötaja, kes broneerib mänguaegu, väljastab ja müüb golfitarbeid, kontrollib mängijate taset, abistab klubi külalisi jms.

PRO – Professionaalne golfiõpetaja, kes omab õigust korraldada ja läbi viia green card’i kursusi, golfitreeninguid jms.

Green-fee – Tasu, mis annab golfimängijale õiguste ühekordseks 18 raja läbimiseks.

Green card – Tunnistus, mis annab õiguse golfiväljakul mängimiseks.

Score card – Väljastab caddiemaster koos green fee’ga, sinna märgitakse iga raja löökide arv.

Handicap – HCP, golfari taseme näitaja, mida väiksem, seda parem, algajal 54. HCP ja väljaku PAR-i (väljaku läbimiseks ette nähtud löökide arvu) liitmisel saadakse keskmine löökide arv, millega mängija väljaku läbib. Näiteks mängija, kelle HCP on 12, läbib Niitvälja PAR72 väljaku keskmiselt 84 löögiga.

Slope – Väljaku raskusastme näitaja, otsi tabelitelt endale sobiv.

Golfikäru ehk trolly – golfivarustuse vedamiseks.

Golfiauto ehk golf car ehk buggy – Kahekohaline auto väljakul liiklemiseks.

Allikas: Tallinna Golfiklubi

– – –

Originaalartikkel on ilmunud ajakirja Estraveller numbris juuni-juuli 2007.
Taustapilt: Shutterstock