Island, vahva tühermaa
01.04.2007
Kui minna Aafrikasse või Aasiasse, on üheks vaatamisväärsuseks sageli inimesed ise. Aga milline näeb välja islandlane? Sihvakas viiking, inetu troll või lihtsalt… Björk? Kaido Haagenil polnud aimugi. Ei näinud ta neid Islandil endalgi – võta kinni, kes on turist ja kes kohalik.
Kaido meelest tasub Islandile minna seega ikka karmi ja eriskummalist loodust imetlema. Tema jaoks oli reis küll kunagise lubaduse täitmine. Kartes läägelt kõlada, tunnistab ta siiski patriootlikult, et kui Island kunagi esimesena Eesti iseseisvust tunnustas, sai endale lubatud – seal käime ära!
Esimene mulje Islandist on sünge – suur mahajäetud kaevandus, tühermaa, mis hakkab vaikselt täis kasvama, vulkaaniline kõrb. Tegelikult oli seal igasuguseid vahvaid asju, millest kõnelevad järgnevad fotod.
Natuke igaks juhuks ka teksti, aga enamik pilte kõneleb enda eest või vajab avastamist tegelikult ju kohapeal.
Triibunokalised
Eesti keeles on sellel Islandi üheks kaubamärgiks oleval napakavõitu merelinnul tema olemusele tabavalt vastava kõlaga nimi – lunn. Inglise keeles puffin, ladina keeles fratercula (väike vend). Esimesel korral Kaido neid pildile ei saanudki, kuna ta “pole mingi linnu-pildistaja”. Pärast pidas päris lahedaks. Eriti vahva on tema meelest nende lendu vaadata – laperdavad niimoodi. Islandil on võimalik põhjalunne kohata ka suitsutatult ja grillitult. Elusalt ja ilusalt väljub neid iga suvel lõpus näiteks Heimaey saare kaljude vahelisest haudepaigast tuhandeid ja tuhandeid.
Looduslikud orelid
See fantastiline koht pole popkunst või modernne skulptuur, vaid need vulkaanilistele paikadele tüüpilised oreliviled on valmistanud loodus ise.
Kaido on näinud neid pildi pealt mitmes kohas maailmas, aga tavaliselt on nad ikka teistpidi, mitte ülalt alla, eriti veel miinusseinana.
Islandil saab neid basaltoreleid katsuda erinevates paikades, ja eks neid leidu ju mitmel pool mujalgi maailmas (üks eriti kuulus on veel Iirimaal).
Laavale lihtsalt meeldib niimoodi taheneda, et ta organiseerib end pärast lammutustööd kenasti esteetilisteks, vahel kunstlikuna näivateks kuusnurkadeks.
Proportsioonide harjutused
Pilte tehes mõtles Kaido, et kui inimest Islandi maastikule ei pane, tekib täiesti sürrealistlik efekt – sa ei saa fotolt aru, kui suured need objektid on. Võid mõelda nad hiigelsuureks või väikeseks, aga kui inimesed ära võtta, aimdus kaob. Nähes kaugel mäe otsas valget kivi, imestad, et kuidas ometi Islandil? See hakkab peatselt veel ka liikuma – tegu on lambaga. Vabakäigul loomad lastakse kevadel välja, talveks tulevad nad koju tagasi. Ilmselt mitte küll kõik, kuna nad turnivad täiesti mäetippudes…
Igatahes otsige igalt pildilt inimest. Enamasti on ta seal üks kõige väiksem täpp.
Lõputud liustikud
Jäämaast on liustikega kaetud nii kümnendik, sealhulgas asub Islandil Euroopa suurim liustik – Vatnajökull. See on Peipsi järvest paar korda suurem maa.. ei, jäälahmakas, paksimas kohas kilomeetri paksune. Vatnajökull pole muidugi ainult vaid igav jää ja tühi väli, vaid liustikult leiab järvi ning kusagil all podisevad riigi aktiivsemad vulkaanid. Need võivad põhjustada nähtust nimega jökulhlaup ehk isevärki voolust, mis võib kaasa tuua suuri katastroofe.
Veidi enam kui kümne aasta eest sulas sealtsamast välja vett viis korda suuremas mahus sekundi kohta kui näiteks Doonau jõel. Väidetavalt paistab Vatnajökull oma valgustmurdva optilise efekti tõttu ära ka 550 km kaugusel asuvatelt Fääri saartelt, olles sellega Guinnessi rekordite raamatus.
Siin pildil liustik taandub ja muutub mustjaks, kuna maa puhub sinna laavatolmu ja sodi. Pildi järgi võib vaid üritada kujutleda, kas need mustad tipud siin on 100 või ainult poole meetri kõrgused.
Kõigi geisrite ristiisad
Pildil pole Geysir ise, vaid kõrguselt maailma neljas, Strokkur. Suurde geisrisse loopisid igavlevad turistid seepi sisse (et pursete intervall lühem oleks), tüüp solvus ja jäi vait.
Vaalavaatlused
Pildil on delfiin, kuna ta jäi efektselt peale, aga tegelikult kutsutakse neid üritusi ikka vaalavaatlusteks. Igasuguseid selgi nägi Kaido palju, pildile saada pole neid lihtne, kui sa pole just reporterfotograaaf. Kaido käib sukeldumas ja on osa elukaid veel all näinud, teistele on kindlasti päris põnev vaadata.
Haihõrgutised
Üks Islandi rahvuslik uhkus on hailiha “omas mahlas”. Haisid küll ei kütita, aga kogemata võrkudesse jäänud töödeldakse ühes kohalikus Snæfellsnesi poolsaare ettevõttes. Haid valmistatakse vanade meetodite järgi ja pärast nende teadasaamist ei kippunud just paljud reisikaaslased enam maitsma.
Idee on selles, et hail tekib üks kehavedelik, no ütleme uriin, mis jääb lihasse püsima. Selle soolade abil ta siis valmibki ja muud sisuliselt ei lisatagi. Pool aastat roiskub niimoodi ja kuivab ning ongi valmis.
Maitse poolest on natuke soolapeki ja soolakala vahepeal, kõrvale juuakse kohalikku Brennivini ja konsumeeritakse eriti pidulikel puhkudel. Kellele vähesoolane pekk meeldib, sellele on ka hai okei
Langevad veed
Islandil kohisevad mõned Euroopa suurimad joad. Pilti tehes tuleb hoolikas olla: kui tuule suund on vale, saab kaamera hoobilt märjaks.
Þingvellir
Öeldakse, et Þingvelliri rahvuspargis väikesel sillakesel seistes asud sa ühe jalaga Euroopas ja teisega Ameerikas, kuna siin kohtuvad Euroopa ja Ameerika mandrilaamad. Päriselt tähistavad aastas 1 mm võrra eemalduvat riftivööndit pigem majakõrgused kaljud. Mandrite mänguplatsil Þingvelliris kogunes 1. sajandil maailma esimene parlament ja see on kogu Islandi üks ajaloolisemalt olulisemaid kohti, mh UNESCO pärandinimekirjas.
Kaido mõtles enne, kuidas ta sellises paigas siis ei sukeldu, aga ei tõusnud tema käsi maksma ühe sukeldumise eest 4500 Eesti krooni – sorry, viimase hetke pakkumisega saab selle raha eest nädal aega Egiptuses elada. Hinna määrab kahe klubi monopol ja ega keegi vea Islandile oma varustust kaasa. Kliente aga jagub ja kel võimalusi on, tasub seal kindlasti sukelduda.
Loodus keset linna
Islandlased on oma kliimasse ja loodusse nii armunud, et Reykjavíki esimene raekoda rajati sisuliselt järve ning osasid seinu katab sammal. Linna esindushoone vajaduse üle hakati arutlema muide aastal 1799, valmis sai maja 1992. Väle rahvas.
– – –
Pildid KAIDO HAAGEN (taustapilt Shutterstock)
Tekst KAIDO HAAGEN, ALARI RAMMO
Originaalartikkel on ilmunud ajakirja Estraveller aprill-mai 2007 numbris.