Uudised ja reisilood

Kui meie hea klient Jael Puusaag oma sõpradele ütles, et läheb jõuludeks Islandile, vaadati teda kui puhta hullu. Miks peaks keegi tahtma minna kohta, kus on veel külmem kui Eestis? Kuna ta elab alaliselt hoopis Bosnia ja Hertsegoviinas, kus on kordi soojem kui Eestis, siis igatseski Jael jahedamat kliimat. Jaeli reisist tule ja jää maale saab lugeda altpoolt. 

Reykjavik

Paar päeva enne minekut jälgisin huviga ilmakaarte ning avastasin, et Islandi pealinnas Reykjavikis on temperatuur sama mis Bosnias, +4 kraadi ja pilves. Tallinnas oli sellel hetkel -16 kraadi ja hullemgi veel! Pean tõdema, et alguses olin natukene pettunud, kuid hiljem hoopis tänulik. Nimelt oli selline ilm ideaalne pikkadeks jalutuskäikudeks Islandi kaunis looduses. Üks kohalik ütles mulle hiljem naljaga pooleks, et ainuke külm asi Islandi juures on selle nimi. Üldjuhul on seal palju soojem, kui ette kujutatakse.

Lennul sinna, mida opereeris islandlaste rahvuslik lennukompanii Icelandair, olid eriti armsad  islandikeelsete käibefraasidega istmekatted – et ikka kohe peale lennukist maha astumist end turul maha ei müüks! :) Igal istmel oli ka oma meelelahutuskeskus. Lennu ajal vaatasin ära kõik sarja “Unique Island” osad ning ei suutnud lõpuks enam paigal püsida, sest kihk oma seiklusega alustada oli lihtsalt liiga suur.

Reisi esimesel päeval keerati minu sisemine kell täiesti sassi. Kui ma hommikul umbes kella poole 11 paiku linna peale jalutama läksin, oli taevas alles kottpime! Enamik poode ja muuseume oli samuti suletud ja ma pidin ikka paar korda oma kella õigsuses kahtlema. Ajavahe ei ole ju nii suur!

Maritime Museum

Peagi hakati siiski ka vaikselt poode ja muuseume avama. Nii olin ma sel päeval Vikin Maritime muuseumi esimene külaline. Maalid elust merel olid niivõrd kaunid ja huvitavad, et neid võiks tundide kaupa vaadata. Naljakas oli näha ka väljapanekut sellest, milline oli viikingite eluolu laeval. Kujutate ette 12 suurt mehemürakat magamas ühes väikses ruumis? Seda lõhna, mis sellest ruumist tulla võis? Teinekord, kui mõni ruum kuidagi väike tundub, mõtlen nende meeste peale.

Päev jätkus ostlemisretke ning privaatse ekskursiooniga mööda Reykjaviki. Tegelikult oli mul broneeritud grupiekskursioon, kuid kohtumiskohas selgus, et olin sellel õhtul ainukene huviline. Ma ei pea vist teile mainima, kui mõnus ja põnev oli linnaekskursioon oma isikliku giidiga!? Suurimaks üllatuseks oli Islandi ekspresidendi maja. Poleks eales arvanud, et selline tähtis mees elab niivõrd tagasihoidlikus majakeses. Maailmas, kus enamik liidreid ei suuda küllalt kiirelt varandust kokku krabada, oli igati armas tõdeda, et on ka teistsuguseid.

Reisi teine päev oli pühapäev ning sattus täpselt ühele tuntud pühale Porlaksmassale. See on päev, mil süüakse halvaks läinud kala ja täidetakse jõuluvana kingikotte. Ütlen uhkusega, et mina tegin mõlemat! Minu jõuluvanakotti sai üks mõnus villane kampsun, ilus raamat Islandist ja laavakivist küünlaalus.

Loo autor hotelli jõulupuu juures, seljas villane Islandi kampsun

Lisaks poodide külastamisele käisin ka kuulsas Hallgrimskirkja kirikus jumalateenistusel ning külastasin vana sadama lähedal asuvat Volcano Cafe kohvikut, kus saab nautida erinevaid vulkaanide järgi nimetatud koogikesi ja lugeda erinevaid raamatuid. Üheks kohviku tõmbenumbriks on filmid, mis näitavad vulkaanipurskeid nii lähedalt kui võimalik. Vulkaanidest jutustavaid dokumentaalfilme saab nautida ka väikses armsas kalurimajakeses, kus tegutseb kino Cinema No 2.

Jõululaupäeva hommikul jalutasime grupiga lähedal asuvas metsas, kus oli mõnus kuulata giidi jutustusi Islandi legendidest ja müütidest. Ometi ei osanud ma päevaks plaane tehes arvata, et sellel päeval on kõik kohad suletud – isegi bensiinijaamad! Tulles riigist, kus isegi riigipühal saab minna poodi vorsti ostma, oli see paras šokk. Minule kui turistile tekitas see veel ühe suure küsimuse – mida ma nüüd siis teen? Õnneks leidsin siiski ühe väikese kohviku, kus sai maha istuda ning head teed ja põnevat raamatut nautida.

Reisi erilisemaiks elamuseks oli jõuluõhtu jumalateenistus Hallgrimskirkja kirikus. Tõsiasi, et ma tegelikult jutlusest mitte sõnagi aru ei saanud, ei morjendanud mind absoluutselt. Tulles perest, kus jõulude ajal kirikus käimine on alati olnud traditsiooniks, oli ka Islandi perede nägemine väga südantsoojendav.

Blue Lagoon

Oma Islandil viibimise neljandal päeval ehk esimesel jõulupühal külastasin riigi kõige populaarseimat vaatamisväärsust, Sinist Laguuni. Seda elamust ja vaatepilti on muidugi pea võimatu sõnadesse panna, aga kui nüüd hästi proovida, siis minu arvates meenutas see Sõrmuste isandast tuttavat Mordori. See vaade võtab täielikult hingetuks! Natukene naljakas on istuda auravas vees, kui õhutemperatuur näitab krõbedaid külmakraade ja päike alles tõuseb.

Järgmisel päeval ootas mind järjekordne ekskursioon, mida nimetatakse ka Kuldse ringi tuuriks. Selle jooksul nägime ära kohaliku tomatifarmi, mis üllatas oma automatiseeritusega, ja Gullfossi kose, mis asetseb täpselt kahe laama liitumiskohas.

Samuti käisime tuntud geisrite pargis, kus asub ka Stokkuri geiser, millest purskav tulikuum veejuga ulatub pea 30 meetri kõrgusele. Viimasena külastasime Pingvelliri rahvusparki, kus sai näha ja kuulda Islandi tekkelugu. Kas teadsite, et Islandi pindala suureneb iga aastaga 2 cm võrra, sest laamad liiguvad üksteisest aina kaugemale ja nende vahelt välja immitsev lava moodustab uue maapinna?

Island pakub kuhjade viisi avastamisrõõmu ning just seal saab näha ja kogeda looduse toorest jõudu. Seda, kuidas inimene ja loodus on omavahel sõbraks saanud ja eksisteerivad külg-külje kõrval kui head sõbrad, on väga südantsoojendav vaadata. Peale oma fantastilist reisi soovitan igal inimesel kordki Islandil käia, see on tõeliselt võimas elamus!

______________

Fotod: Jael Puusaag, Maritimemusem.is