Uudised ja reisilood

Tänavu reisib kruiisilaevadel üle maailma 25 miljonit inimest. Eesti suurima kruiisiagentuuri ja reisibüroo Estravel juhatuse liige ja aktsionär Aivo Takis räägib, mis on kruiisihulluse taga.

Miks peaks üks eesti inimene üldse kruiisile minema?

Me kõik vajame puhkust ja vaheldust. Ja just nimelt kruiis pakub seda kõige efektiivsemal viisil. Kujuta ette, et elad nädala või kauemgi ühes ilusas, suures ja turvalises luksushotellis
merevaatega toas, ainult et see hotell liigub ja viib sind iga päev uude ja huvitavasse kohta. No kas võib veel midagi paremat tahta!

Kruiisireisijate arvuks prognoositakse 2016. aastal rekordiliselt 25 miljonit, mis on kaks korda rohkem kui kümme aastat tagasi. Muide, selle numbri sisse ei kuulu regulaarliinilaevade reisijad nagu näiteks kruiisipaketiga Tallinnast Stockholmi sõitjad.

Millised väärarvamused kruiiside kohta Eestis levinud on? On neid raske murda?

Oi, neid on päris mitu, aga õnneks on need viimasel ajal lõpuks ometi mõranema-murenema hakanud. Isiklik kogemus on hindamatu ja mõjub meie müügile paremini kui mis tahes reklaam. Üks pere käib kruiisil ära ja räägib kümnele sõbrale, kellest omakorda mitmed käivad ära ja jagavad oma muljeid.

Esimene müüdi järgi käivad kruiisil ainult ameerika pensionärid. Tegelikult on keskmine kruiisireisija üllatavalt noor. Suurtel kruiisilaevadel on palju seiklejaid ja lastega perekondi. Väiksematel laevadel on tõesti ülekaalus need, kel lapsed juba täisealised.

Teise müüdi kohaselt möödub kruiis põdedes merehaigust oma kitsukeses kajutis. Esiteks on laevadel kõikumist neutraliseerivad stabilisaatorid. Ja klaustrofoobsete kajutite asemel on uutes laevades avarad sviidid laiade voodite, tugitoolide, mugavate vannitubadega ja soovi korral ka rõduga.

Kolmas müüt on see, et kruiis on nii kallis, et pole mõtet uurima hakatagi. Tegelikkus on lausa vastupidine. Kui arvutame kokku, mis maksab kolm-neli restoraniskäiku päevas, öö heas hotellis, kultuuriprogramm, liikumine linnade või saarte vahel, saame kindlasti kruiisi hinnast suurema numbri. Nii et tegelikult on kruiisil käimine üks kokkuhoidlik tegevus.

Mis kruiisisihtkohad on eestlaste seas populaarseimad?

Ülekaalukalt on kõige populaarsemad Kariibi mere saared. See jääb arvatavasti kauaks nii, kuna kruiisivalik on suurim ja kliima aasta ringi ideaalne. Meil on müügis üle 500 erineva Kariibi mere kruiisi, millest umbes 50 kohta kehtib sooduspakkumine või kampaania. Oluline on seegi, et sinnakanti on alati saada soodsaid lennupileteid.

Teisel kohal on Vahemere kruiisid, eriti Kreeka saared. Miks minna nädalaks vaid ühele saarele, kui saad käia viiel, sh ka Santorinil ja Mykonosel.

Kolmandal kohal on täna Dubai, mis on üllatavalt lühikese ajaga saanud oluliseks kruiisisadamaks Euroopa klientide, sh eestlaste jaoks. Dubai plussiks on hind, kuid miinuseks sihtsadamate piiratud valik.

Millistel kruiisidel sa ise käinud oled? Milline firma või laev sinu lemmik on?

Olen käinud 12 kruiisil: Kariibi merel, India ookeanis, Aasias, Okeaanias, Vahemerel jne. Kõige väiksemal kruiisilaeval oli 30 reisijat ja kõige suuremal laeval üle 3000. Minu lemmikuks on juba mitu aastat Euroopa kruiisifirma Silversea Cruises, mis konkureerib selliste firmadega nagu Seabourn, Hapaq Lloyd ja Regent Seven Seas. Aga just Silversea kvaliteedi ja hinna suhe meeldib mulle kõige rohkem. Detsembris lähen nendega Kariibi merele seilama ja aastavahetusel olen tillukesel Saint Barthélemy saarel, kuhu suured kruiisilaevad ligi ei pääse.

Mis on kõige odavam ja kõige kallim kruiis, mida Estraveli kruiisiagentuur müüb?

Estravel on Baltikumi suurim kruiisifirmade ametlik edasimüüja ning meie portfellis on ligi 30 kruiisifirmat. Kõige soodsamana on mulle meelde jäänud 295 € Dubai kruiis ja kalleim oli umbes 65 000 € maksev kruiis, mis läks Ameerikast Tahiti, Uus-Meremaa ja Austraalia kaudu Aasiasse. Kahe äärmuse vahele jääb muidugi tuhandeid häid variante, kust igaüks leiab sobiva.

Lugu on ilmunud ajakirja Director numbris oktoober 2016.