24/7 klienditeenindus
(+372) 6 266 266

Kuidas reisib kahemeetrine tippsportlane?

04.06.2019
Traveller

Nippe jagab Tõnu Endrekson, kes on läbi aegade üks Eesti pikemaid olümpiasportlasi (198 cm pikk). Sõudmise olümpiahõbe 2008 ja olümpiapronks 2016 teeb aastas 10–15 reisi.

Reisimeditsiin
Meie võistlushooaeg ning seega reiside tipp-periood on suvel. Enne suve algust tuleb kindlasti käia hambaarsti juures kontrollis. Vaktsineerida laseme vastavalt sihtkohale. Spordiarsti juures käime regulaarselt kontrollis nagunii.

Lennujaamas
Lendu oodates üritan jalad maast kõrgemale saada. Näiteks siruli visata, et jalad saaksid sama kõrgele, kui ise istun. Kui eskalaator ja trepp seisavad kõrvuti, lähen 99%-l juhtudest trepist.

Haigusega reisimine
Kõige karmim on reisida nohuga, eriti maandumisel. Minu nipp sel puhul on pea maandumise ajaks võimalikult ette ja alla kallutada, et rõhk ei saaks nohu peas üles suruda. Natuke aitab.

Istekoha valik
Üldiselt püüan valida emergency exit’i reas asuva koha, kus on jalgadele rohkem ruumi. Kuna teen check-in’i tavaliselt viimasel minutil, on need kohad enamasti otsas. Eelistan aknaalust istekohta, et keegi minust üle ei roniks. Kui lennuk päris täis pole, istun ümber.

Lennukis liikumine
Sõudjatena oleme treenitud istuma. Istume ka paadis puupingi peal pikalt. Võimalusel tõstan põlved kõrgemale eesistuja istme vastu. WC-st tulles jään pikemaks püsti.

Lennukis magamine
Kui oled pikemat kasvu, peab magamisel kindlasti olema toetuseks kaelapadi. Olen leidnud, et kallimad padjad on paremad. Mul on täispuhutav padi, mis toetab kaela ka tagant. Üldiselt eelistan pikematel reisidel alustada lendu natuke väsinuna – siis tuleb hea uni peale.

Riietus
Olümpiamängudele minnes, kui reisil on kohustuslik kanda olümpiavormi, on EOK antava varustuse komplekt nii suur ja mitmekülgne, et saab valida lennukisse mugavaimad riided. Särk peaks kindlasti olema puuvillane. Pikemale reisile võiks panna põlvedeni välja ulatuvad kompressioonisukad, mis aitavad vältida jalgade paisteminekut.
Lennukis jälgin, et konditsioneer pähe ei puhuks. Peal ei tohi jahe hakata. Mul on lennukis puhv kaelas, Kaspar Taimsool on alati kaasas sall ja müts (või on tal kapuuts) ning vajadusel tõmbab ta need peale.

Hügieen reisil
Käsi pesen nagunii kogu aeg, aga jälgin, et ukselinke ei puudutaks kätega, vaid tõmban riide käe peale või lükkan õlaga. Kui lennukis istub minu kõrval haige, pidevalt nuuskav reisija, istun võimalusel mujale ümber.

Söök-jook
Täis kõhuga reisida ei ole mugav, eelistan olla pigem kergelt näljane. Toitumine on meil paika timmitud – kui tean, et lähen kolme tunni pärast trenni, võin tugevalt süüa, aga kui tuleb tunni aja pärast lennukisse istuda, söön vähem.
Oluline on vedelikku tarbida ja juua vett, mitte suhkrujooke. Lennukis võtan pigem tavalist, mullita vett. Juba lennujaamast ostan liitrise veepudeli kaasa.
Olen viimasel ajal hakanud kaasa tegema võileibu – hea rammus koorikleib muna, singi, juustu ja jääsalatiga. Vahel viskan kotti ka paar kohukest.

Aklimatiseerumine
Aja- ja kliimavahet tuleb spordis võtta tõsiselt. Kui ajavahe on 12 tundi, arvestame kohanemiseks aega valemi järgi 1 päev = 1 tund. Kui võistluspaigaga on 12 tundi ajavahet, sõidame aklimatiseerumiseks kohale keskmiselt 12 päeva varem. Kui ees seisab tipptasemel maksimaalne füüsiline pingutus, võtab selleks vajalik kohanemine organismil aega. Väiksema ajavahe korral üritan harjumiseks mõned päevad enne reisi kas vastavalt varem või hiljem magama minna.

Foto: erakogu 

Artikkel ilmus Eesti suurima reisiajakirja TRAVELLER 2019. aasta kevadsuvises numbris.

Kommentaarid: