Uudised ja reisilood

Puuris sukeldumine haide keskele, veinidegusteerimine viinamarjafarmis, frakis pingviine täis rannad, majesteetlik Table Mountain ja Krugeri rahvuspargi “top five” – see on Estravelleri kruiisitoimetaja Timo Kauppise saak Lõuna-Aafrikast.

Rikkalik loodus, mitmenäoline kultuur

Lõuna-Aafrika on lootust täis riik. On möödunud vaid kaheksa aastat ajast, mil 1948. aastal alguse saanud apartheid lõppes. Need olid lõuna-aafriklastele valulised aastad. Seaduseraamat oli täis kummalisi paragrahve – mustanahalised ei tohtinud käia valgetega samal tänavapoolel, kasutada samu rongivaguneid ega avalikke käimlaid. Täna usub 43,6 miljoniline rahvas kindlalt tulevikku.

Lõuna-Aafrikasse suunduvale rändurile on sihtkoha valiku põhjuseks tavaliselt looduse mitmekesisus ja loomade rohkus.

Lõuna-Aafrika paikneb Aafrika mandri lõunatipus. Tema 3000-kilomeetrist merepiiri uhub kaks ookeani – läänes Atlandi ja idas India ookean. Lõuna-Aafrika territoorium on Eestist umbes 27 korda suurem. Riik moodustub üheksast maakonnast, elanikkond koosneb paljudest erinevatest etnilistest rühmitustest. Inglise keelt räägitakse kõikjal, kuid riigikeelteks on veel afrikaans ja üheksa muud keelt.

Portugali maadeuurija Bartholomew Dias purjetas 1488. aastal esimesena ümber Healootuse neeme. 1652 järgnesid talle hollandi kolonisaatorid eesotsas Jan van Riebeckiga ja enam kui 140 aastat hiljem inglased. Majanduse tormilise arengu põhjustanud esimesed teemandid leiti Griqualandis 1867. aastal.

Inglaste ja hollandlaste vahel puhkenud Buuri sõja tagajärjel tekkis 20. sajandi algul Lõuna-Aafrika Vabariik. 1994. aasta valimistel sai riik esimese tumedanahalise presidendi – Nelson Mandela.

Johannesburg: kuldne linn

Esimese kontakti Lõuna-Aafrikaga sain lennuki maandudes Johannesburgi rahvusvahelisele lennuväljale. Maailma rikkaim kullamaagisoon leiti siit Witwaterstrandi mäe jalamilt 1886. aastal. Siia sündis Johannesburg, suulu keeles Egoli ehk Kuldne Linn. Rikkakssaamise võimalus meelitas inimesi Johannesburgi, mis tänapäeval on kiire elutempoga kaasaegne metropol.

Nagu kõigil suurlinnadel, on ka Johannesburgil mitu erinevat nägu – on valge keskklassi linnaosa, on rikaste mustanahaliste ja aasialaste linnaosad.

Johannesburg ei uhkusta eriliste vaatamisväärsustega, kuid on heaks lähtebaasiks näiteks Krugeri rahvusparki suundumisel. Majutus on soovitav valida linna põhjaosast, mis turistile hubasem ja turvalisem.

Johannesburgist umbes 60 kilomeetrit eemal asub riigi administratiivne pealinn Pretoria, kus parlament töötab kuus kuud aastas. Ülejäänud kuus kuud asub parlament Kaplinnas.

Pretoriat kutsutakse ka jakaranda-linnaks. Parim aeg siia tulla on oktoobris, mil Pretoria enam kui 60 tuhat jakarandat on täies õies. Linn otse upub jakarandadesse. Vaatamisväärsustest on tähtsaimad president Paul Krugeri kodumuuseum ning Union Buildings, kus Nelson Mandela pidas 1994. aasta mais oma ajaloolise kõne.

Pretoria kõrval asub buuride Voortrekker, 1835-1838 suure rände võimas mälestusmärk.

Päikeselinn: Aafrika naudingute kuningriik

Paaritunnise autosõidu kaugusel Johannesburgist asub Sun City, Lõuna-Aafrika populaarseim meelelahutuskeskus ja kohalik Las Vegas. Puhkekeskus oma kunstlike järvede, liivarandade ja dzhunglitega on otsekui oaas keset tühermaad. Sun City pakub majutuseks igaühele midagi, kokku enam kui 1300 tuba neljas eri hotellis. Kui kohalikud ja lastega rändurid valivad kolmetärnihotelli The Cabanas, siis luksust otsiv turist majutub viietärnipaleesse The Palace of the Lost City, mis kuulub mainekasse hotelliketti The Leading Hotels of the World.

Kui te The Palace’is ka ei ela, tasub sellega tingimata tutvuda – oma 338 luksustoaga on see nii arhitektuurilt kui teenindustasemelt täiesti ainulaadne hotell maailmas. Saabuvat turisti tervitab luksuspalee juba kaugelt ja sisse astudeski on peamine tunne ülevoolav luksuslikkus – mosaiikpõrandad, käsitsi maalitud laed, uhked Aafrika loomade teemalised sambad. Hotelli ehitati mitu aastat ja projektis on arvesse suudetud võtta pisimadki detailid.

Minu tuba The Palace’is oli ruumikas ja stiilselt sisustatud. Terrassilt avanes vaade hotelli ümbritsevale botaanilisele dzhunglile, mille 1,6 miljonit puud ja taime on istutanud inimkäsi.

Tuba koristati kaks korda päevas. Õhtuvidevikus saabus toateenija “avama” mu voodit ja vahetama käterätte. Ta laotas jalarätid vanni ja dushi ette ning puistas neile värskeid roosiõielehti. Kätepesukauss täideti veega ja selle kõrvale süüdati küünal. Nii luksuslikku teenindust polnud ma varem kogenud kuskil maailmas.

Mänguautomaadid kõlisevad ööpäevaringselt

Harrastus- ja meelelahutusvõimalusi pakub Sun City rohkesti: sport, kasiinod, kinod, suurepärased restoranid, rahvusvahelised kabareed. Sun City on nii suur territoorium, et seda ei jõua ühe päevaga läbigi käia, tervest meelelahutuskeskusest ja selle teenustest ülevaate saamiseks mõttekas peatuda vähemalt kaks ööd. Ka võib siin veeta pikema puhkuse.

Sun City Gary Playeri golfiväljakud kuuluvad Lõuna-Aafrika parimate hulka ning Lost City Golf Course on maailma ainus väljak, kus veetakistuses elavad päris krokodillid – soovitav on palli sinna mitte lüüa!

Meelelahutuste hulgast on valikut raske teha, eriti piiratud ajalimiidi puhul. Käisin vaatamas paljukiidetud show’d Pulse Sun City hotelli Extravaganza teatris. Pulse osutus kõrgetasemeliseks afro-rahvusvaheliseks etenduseks, mida vaataksin meelsasti teistki korda.

Valley of the Waves on kunstlik laguun kunstlike lainete ja palmidega ääristatud liivarannaga – siia võib tulla ka rannapuhkusele. Hotellielanikele on laineorgu tasuta sissepääs.

Sun City on Lõuna-Aafrika hasartmängurite meka, mänguautomaadid kõlisevad siin 24 tundi ööpäevas. Millennium Mania jackpot on vähemalt kaks miljonit randi ehk umbes kolm miljonit Eesti krooni! Kasiinod avatakse argipäeviti kell 13 ja nädalalõppudel pääseb mängulaua äärde juba hommikul kell 11.

Safarid Sun City läheduses paiknevas Pilanesbergi looduspargis paluvad palju põnevat ning pargi 58-hektarilisel maa-alal pole ka malaariaohtu.

Krugeri rahvuspark on Aafrika uhkus

Lõuna-Aafrika reisi lahutamatuks osaks on safari. Parimad paigad safariks on Kruger, Pilanesberg, Itala ja Hluhluwe-Umfolozi. Siinsed looduspargid pole nii rahvarohked kui Ida-Aafrikas.

Aafrika uhkus ja maailma tuntuim on Krugeri rahvuspark. Siin võib rändur hea õnne korral näha tervet Aafrika loomastiku koorekihti “The Big Five”: lõvi, ninasarvikut, elevanti, pühvlit ja leopardi. President Paul Krugeri (1825-1904) nime kandev park asutati juba 1898. aastal. Üle kahe miljoni hektari suurusel territooriumil elab 114 roomaja-, 49 kala-, 507 linnu- ja 147 imetajaliiki.

Kruger paikneb Lõuna-Aafrika kirdeosas Mpumalanga provintsis, piirnedes Mosambiigi ja Zimbabwega. Pargi külastamiseks on selle suuruse tõttu vaja varuda vähemalt kolm päeva.

Aastas käib Krugeri rahvuspargis üle 700 tuhande külastaja. Pargi loomastik on väga mitmekesine – teiste hulgas ka 8000 elevanti, 2000 lõvi, 900 leopardi, 4600 kaelkirjakut, 2800 ninasarvikut, 30 tuhat sebrat, 20 tuhat pühvlit ja 140 tuhat impaalat. Iga safariturist tahab tingimata näha viit suurt ja tähtsat ning suhtub halvustavalt teistesse – ei tea miks küll viiemeetrine kaelkirjak või sebrakari huvi ei paku?

Krugeri rahvuspark pakub mitmeid võimalusi ka nendele, kel soov metsloomi näha suurem kui rahakoti võim. Majutusalternatiivideks on telkmajad, bungalo-laagrid ja luksuslikud lodge’id. Kui välismaalased eelistavad enamasti organiseeritud safarit, siis aafriklased sõidavad parki ise üüri- või isikliku autoga. Loodusreservaatide giidid teavad aga tavaliselt täpselt, kus loomad mingil hetkel tavatsevad olla, ja nii näeb ka lühikese safari jooksul rohkem.

Parim aeg safariks on Lõuna-Aafrika talv maist septembrini. See on kuiv periood, mil alustaimestik on madal ja loomad liiguvad ringi joogikohti otsides.

Igal majakesel personaalne teener

Krugerisse ja selle naabruses asuvatesse loodusparkidesse pääseb Johannesburgist lennukiga tunni ja veerandiga. Kruger Mpumalanga uus lennujaam paikneb Nelspruiti ja White Riveri vahel. Detsembrist 2002 plaanitakse siia juba ka rahvusvahelisi lende.

Üks tuntumaid erareservaate otse Krugeri külje all on maailmakuulus Sabi Sand kogupindalaga 65 tuhat hektarit. Siin Sabi Sabis asub kolm laagripaika – Bush Lodge, Selasti Camp ja Earth Lodge – mille kõrgetasemelist teenindust on käinud nautimas Nelson Mandela, Norra kuningas Harald ja kuninganna Sonja ning Hispaania kuningas Juan Carlos ja kuninganna Sofia.

Minu valikuks oli Sabi Sabis Earth Lodge, mille 13 luksuslikku majakest pakub luksusega harjunud rändurile soovitud taset ka safari ajaks. Majutuspakett Earth Lodge’is maksab ööpäevas enam kui 7500 Eesti krooni, sisaldades transfeerid lennujaamast, majutuse, safarid, täispansioni ja isegi joogid nii Lodge’is kui õhtusafaril. Autoriteetne reisiajakiri Condé Nast Traveler kandis Earth Lodge’i kuurordi tänavu maailma 66 parima kuurordi hulka. Hästituntud AA Travel Guides on Sabi Sabile omakorda omistanud tiitli “The Best Lodge in South Africa”.

Earth Lodge on kuulus oma eksklusiivse teenindustaseme ja suurepärase köögi poolest. Igas luksusmajakeses on konditsioneer, vann, sise- ja välidush, minibaar, terrass, oma bassein ning personaalne teener.

Pärast lennusõitu oli hästi mõnus oma basseinis ujuda ja Johannesburgi tolm maha pesta. Kuid hetke pärast muutus ujumine teisejärguliseks asjaks, kuna tohutu isaelevant tammus lodge’i vahetusse lähedusse jooma – hetk oli maagiline, emake Loodus tuli mind omal moel tervitama. See mälupilt on veel praegugi selgelt mu silme ees.

Ainult ninasarvik jäi nägemata

Erareservaatides käiakse safariretkedel kaks korda päevas. Esimene game drive stardib hommikul kella kuue paiku. Siis saab näha peamiselt taimetoitlasi – elevante ja kaelkirjakuid. Õhtuse safari eesmärgiks on näha röövloomi – lõvisid ja leoparde – kes alustavad jahti hämara saabudes.

Õhtusuus koguneme meie värskeltsaabunud oma esimesele safarile. Meid jagatakse kuuest-seitsmest inimesest koosnevatesse rühmadesse. Safari toimub lahtistes Land Rover maasturites. Lisaks autojuhist giidile on igas autos kaasas ka turvamees tracker (sihtur).

Hea ettevalmistusega giidid räägivad meile Aafrika loodusest ja loomadest. Nende teadmised on suurepärased, lisaks neljajalgsetele teavad nad palju ka lindude elust ja piirkonna taimestikust. Ränduri jaoks on safari loodusõpetuse intensiivkursuseks.

Päikeseloojangu paiku teeme peatuse kergeks eineks ja seejärel jätkame juba ööpimeduses. Turvamees valgustab prozhektoriga ümbruskonda, turistid on põnevil. Loomad vaatavad automaatselt valgusesse, mis helgib tagasi nende silmades.

Leopard, kõlab turvamehe sosin kui elektrilöök. Tõuseme erutatult püsti, kus-kus? Seal ta on, isane leopard vaatab meile kümne meetri kauguselt otsa. Turistid ahmivad õhku, metsik Aafrika on otse meie ees.

Kahe safariretke jooksul õnnestus mul näha Viiest Suurest koguni nelja – lõvi, leopardi, pühvlit ja elevanti. Ninasarvik jäi järgmiseks korraks…

Teel tagasi lennuväljale nägin lipumasti taolist kaelkirjakut nautimas oma hommikusööki. Peatusime hetkeks, kaelkirjak oleks otsekui öelnud mulle “jällenägemiseni!”

Table Mountain: Kaplinna taustapilt

Johannesburgist kahe lennutunni kaugusel asub Lõuna-Aafrika vanim linn Kaplinn. Kui hiiglasuur Boeing 747 laskub Kaplinna pisikesele rahvusvahelisele lennuväljale, on esimene mulje linnast ebamäärane. Pidi ju siin linnas olema üle 3 miljoni elaniku?

Teel The Table Bay hotelli hakkab pilt linnast tasapisi selginema. Otse lennuvälja kõrval asuvad ulatuslikud putkakülad, kus elab sadu tuhandeid elanikke. Kaplinnal on mitu erinevat nägu.

Kaplinn on tõeline külluse sarv, kui rääkida kultuurist, ajaloost, meelelahutusest ja shoppingust. Linna tuntuim vaatamisväärsus on enam kui kilomeetri kõrgusele kerkiv sileda platooga Table Mountain – Lauamägi. Sõit köisraudteel Lauamäe tippu kuulub iga turisti kohustusliku programmi hulka.

Vaade mäetipult on vapustav. Kui ilm on kaunis ja päike särab eredalt, paistab all imekaunis maastik: sinine Atlandi ookean, valge Kaplinn ja rohelised künkad kuni Healootuse neemeni välja.

Võibolla ongi kõige õigem viis sellesse Lõuna-Aafrika võluvasse linna saabumiseks just maadeavastaja tee ehk merelt – nii võimsa silueti loob linnale Table Mountain. Vaid mõnel üksikul maailma linnal on nii suurepärased kulissid kui Kaplinnal.

Kosmopoliitne õhkkond, mahe kliima, lillede sära, Long Streeti kuum ööelu, stiilne ostu- ja meelelahutuskeskus Victoria & Alfred Waterfront ning linna lähedal laiuvad maailmakuulsad viinamarjaväljad ja puuviljaaiad teevad Kaplinnast populaarse sihtkoha.

Kogu maailmas hinnatud veinid

Kaplinn ehk afrikaani keeles Kaapstad on väravaks Lõuna-Aafrika veinipiirkonnale, mille kolm kuulsaimat nime on Stellenbosch, Franschhoek ja Paarl. Viinamarjaistanduste mõisahooneid meenutavad ehitised on omaette vaatamisväärsuseks. Vaevalt küll maitsevad Lõuna-Aafrika veinid kuskil mujal sama hästi kui vana viinamarjaistanduse lumivalgeks lubjatud peahoone päikest täis õuel.

Lõuna-Aafrika veinitööstus sai alguse 1659. aastal, mil Jan van Riebeeck kirjutas oma päevaraamatusse: “Tänu Loojale pressiti täna Kapi piirkonnas viinamarjadest esimest korda veini.”

Apartheidi valitsuse kukkudes ja kaubandusblokaadi lõppedes avanesid ka veinitööstusele uued võimalused. Tänapäeval toodavad Lõuna-Aafrika veinipiirkonnad kogu maailmas populaarseid veinisorte. Viinamarjaistandusi on Lõuna-Aafrikas 100 tuhat hektarit ja uusi istutatakse üha juurde. Siinsetest valgetest viinamarjadest mainitagu muuhulgas Chardonnay, Sauvignon Blanc ja Riesling, punastest Cabernet Sauvignon, Merlot ja Pinot Noir

Riigi 13 veinipiirkonnast tuntuim on Stellenbosch, mis laiub 58 kilomeetri kaugusel Kaplinnast. See on Lõuna-Aafrika esimesi veiniistandusi. Võluva Stellenboschi linnapilti ilmestavad hoolikalt restaureeritud hollandi stiilis ehitised. Stellenbosch on ka nooruslik ülikoolilinn.

Stellenboschi kuulsamateks viinamarjaistandusteks on Lanzerac, Neethlingshof, Saxenburg, Simonsig, Spier ning Stellenbosch Farmers´ Winery. Spieris vaimustas mind Chardonnay valge vein aastast 2000, mida võtsin reisist mälestuseks koju kaasa terve kastitäie. Terviseks!

Praamiga süngesse minevikku

Lõuna-Aafrika “Alcatraz” on Kaplinna ees paiknev Robbeni saar. Aastatel 1846-1931 tegutses saarel leeprahaigla, hiljem muutus see kurikuulsaks vanglasaareks. Lõuna-Aafrika endine president Nelson Mandela veetis oma 27 vangla-aastast 18 just siin. Viimased poliitilised vangid pääsesid vabadusse alles 1991. aastal. Vangla suleti viis aastat hiljem ja külastajatele avati saar 1. jaanuaril 1997.

Kui praam saabub Robbeni saarele, algab bussiekskursioon, kus giid kirjeldab saare kurba ajalugu. Meie buss on täis turiste maailma igast paigast, kellel on raske mõista, kuidas see kõik on olnud võimalik.

Ringsõidu järel peatub buss “maximum security” vangla ees, kust jätkab teine giid, endine poliitvang. Siseneme vanglasse ja süngetesse vangikongidesse, siin on ka Nelson Mandela 2,7 korda 1,8 meetrine kamber. Robbeni saare ajalooga tutvumine on masendav kogemus, kuid pärast apartheidisüsteemi heitmist ajaloo prügikasti on saarelkäik õpetlik kogemus. 1999. aastast peale on saar kuulunud UNESCO maailma kultuuripärandite nimekirja.

Piletid Robbeni saarele tasub ette ära tellida Victoria & Alfred Waterfrontist, kust pooletunnine praamireis kohale viib. Waterfront on sadama vanimast osast arendatud kaasaegne teeninduskeskus, millele tegutsev sadam annab lisavärvi. Kaplinlasi teenindab 240 kauplust, 11 kinoteatrit ning kümneid kohvikuid ja restorane. Siin paikneb ka seitse hotelli, sealhulgas ka The Table Bay, kus ise elasin.

Atlandi ookean kohtub India ookeaniga

Hollandlased asutasid esimese koloonia varjulise Table Bay kaldale 1652. aastal. India kaubaretkedel purjetavad laevad said nii oma pikal reisil tähtsa toidu- ja veevarude täiendamise koha.

Lauamäe jalamil asub 528 hektarit hõlmav Kirstenboschi botaanikaaed, mis sai alguse just laevameeskondadele kasvavatest juurviljaaedadest. Botaanikaaed annab hea pildi terve Lõuna-Aafrika rikkast taimestikust, park kuulub oma enam kui 4500 taimeliigiga maailma seitsme parima hulka.

Kaplinnas viibides ei tohi unustada külastamast legendaarset Healootuse neeme. Rannatee pakub imekauneid maastikke ja terve Healootuse neeme lõunaosa on üks suur looduspark. Kapi piirkonnas valitseb vahemereline kliima ja maastik on kohati üsna karm. Karmus tähendab siiski lugematut arvu taime- ja loomaliike, mida mujal ei esine. Healootuse neeme tipus paiknevas rahvuspargis võib hea õnne korral näha haruldast mägisebrat, jaanalinnud ja paavianid kuuluvad aga pargi põhielanike hulka.

Vastupidiselt üldlevinud arvamusele kohtuvad Atlandi ja India ookeani veed mitte Healootuse neemel, vaid Agulhasi neemel umbes 230 kilomeetrit Kaplinnast kagusse. Cape Agulhas on Aafrika lõunapoolseim tipp, mis eraldab Atlandi ja India ookeanid teineteisest. Neem on saanud oma nime portugali maadeavastajatelt ja tähendab nende keeles naela.

Teel Healootuse neemele asub kaunis väikelinn Simon’s Town. Selle lähedusest leiame Bouldersi, mille vaatamisväärsuseks on rannas pesitsev pingviinikoloonia. Need on ainsad pingviinid terves Aafrikas. Gansbaai pakub seiklushimulistele võimalust puuris sukelduda haide sekka.

Lõuna-Aafrika turism areneb tõusujoones

Lõuna-Aafrika on viimastel aastatel muutunud üha populaarsemaks sihtkohaks – möödunud aastal külastas riiki kuus miljonit välisturisti, sealhulgas ka 290 eestlast. Turistide hulgas on kõige populaarsemad Gauteng ja Western Cape. Kui prantslaste viibivad riigis keskmiselt 12 päeva, on sakslaste reisi keskmine pikkus koguni 20 päeva.

Mina külastasin mullu 23 erinevat riiki. Lõuna-Aafrikast jäi mulle meelde tema imekaunis loodus, Table Mountain, arhitektuur ja paljurahvuseline kultuur, mis kõik koos pakuvad ka paljunäinud maailmarändurile võrratuid maiuspalu.

Oma reisi viimasel õhtu veedan hotelli The Table Bay restoranis Atlantic. Kui kelner on mu ette asetanud magustoidu, heidan viimase igatseva pilgu öisele sadamale ja tõstan pitsi Amarula likööriga Kaplinna terviseks. Siia tulen meelsasti uuesti tagasi!

Hierdie herinneringe van Suid Afrika. Hopenlik ervaar jy eendag ook die “Land van Geleenthede” – Need siin olid minu mälestused Lõuna-Aafrikast. Loodetavasti võid ka sina ühel päeval tutvuda selle Lootuste maaga.

Kasuliku infot

Lõuna-Aafrika valuuta on rand (ZAR). Üks rand on umbes 1,5 Eesti krooni. Matkavaluutaks tasub kaasa võtta USA dollareid.

Eesti kodanik vajab Lõuna-Aafrikasse sõiduks viisat. Viisa võib hankida reisibüroo vahendusel või otse Lõuna-Aafrika Vabariigi Helsingi saatkonnast (Rahapajankatu 1 A 5, 00160 Helsinki – tel. +358 9 6860 3100). Viisa hind on 43 eurot.

Aastaajad on Lõuna-Aafrikas Eesti aastaaegadele vastupidised. Südasuvi on seal detsembris-jaanuaris ja kesktalv vastavalt juunis-juulis.

Malaariavastaste ravimite manustamisega pead alustama juba enne reisi algust!

Populaarsemateks suveniirideks on puunikerdused, dekoreeritud jaanalinnumunad ja lõuna-aafrika veinid. Ka kuldesemed ja teemandid satuvad tihti turisti reisikotti.

Restoranides ja taksodes jäetakse tavaliselt jootraha umbes 10%.

Lugu on ilmunud ajakirja ESTraveller numbris oktoober/detsember 2002