Lõuna-Aafrika lummuses
Lõuna-Aafrika, see vikerkaarevärviline kaunitar, ei jäta võimalust endasse mitte armuda. Võrratu loodus, sõbralikud ja soojad inimesed, maitsev toit ja kvaliteetsed veinid – mida veel tahta!
Mis teeb Lõuna-Aafrika nii vastupandamatuks? Allpool toon lugejani killukesed sellest imelisest maast ja soovitused, mida tasub Lõuna-Aafrikat avastades silmas pidada ning mis tuleks reisikavasse kindlasti mahutada.
Kaplinn.
Kaplinn
Kaplinna, mida täie õigusega võib pidada üheks maailma ilusaimaks linnaks, on õnnistatud paljuga: linna ümbritsevad imelised mäed, maalilisi vaateid pakkuvad mägiteed, idüllilised eeslinnad koos puutumatute valgete randadega. Mägesid kroonib linna sümbol, lamedatipuline Lauamägi.
Lõuna-Aafrikat kutsutakse mitmekesisuse tõttu ka vikerkaareriigiks ja Kaplinn on selle ilmekas näide. Siin on aegade jooksul omavahel põimunud malaisia, briti, saksa, hollandi ning mitme aafrika hõimu kultuurid ja traditsioonid.
Suurlinn Kaplinn (3,5 miljonit elanikku) on nagu üks suur looduspark: mäeküljed on kaetud lopsaka roheluse ja õiteiluga, teedel ja terrassidel teevad krutskeid paavianid ning ookeaniäärsed promenaadid meelitavad jalutuskäigule. Siit leiab galeriisid, muuseume, häid restorane ja kauneid parke.
Kaplinnas külasta kindlasti Lauamäge. Tippu pääseb spetsiaalse köisraudteega ning vaade sealt on vapustav: rohelised mäed, sinine Atlandi ookean, valged rannad. Omaette elamus on sõita õhtupimeduses mõnele linna ümbritsevale mäeküljele või lausa Signal Hilli tippu ja imetleda Kaplinna öist siluetti.
Victoria & Albert Waterfront on sadamapiirkonnas asuv stiilne ostu- ja meelelahutuskeskus, mis pakub suurepäraseid võimalusi poodlemiseks, sportimiseks ja toidunautimiseks. Restoranide valik on võrratu. Proovi mereande: need on värsked, maitsvad ja taskukohase hinnaga. Sama hõrgud ja proovimist väärt on ka antiloobi- või kudu-carpaccio ja jaanalinnulihast steik. Magustoitudest on kohalike seas üks popimaid malvapuding, mis on eestlastelegi mokkamööda. See on karamellimaitseline kook, mida serveeritakse koos vanillikastmega.
Grilliga osatakse Lõuna-Aafrikas samuti ringi käia, kohalik braai ei jää Ameerika barbeque’le ühestki otsast alla. Üks tuntumatest rahvusroogadest on bobotie – karriga maitsestatud hakklihavorm, mida iga koht on oma maitse järgi tuuninud.
Kes soovib maalähedasemat kogemust, võib broneerida kohad restoranis Gold, kus saab nautida meeleolukat tantsu- ja muusikasõud ning erinevaid roogasid kogu kontinendilt.
Kohalike restoranide ühtlaselt hea tase, toidu kvaliteet ja seejuures väga soodne hind on üks positiivsemaid üllatusi LAVis.
Botaanikaaed ja muuseum
Lõuna-Aafrika erakordselt rikkalikust floorast saab hea ülevaate Kirstenboschi botaanikaaeda külastades. Park kuulub 4500 taimeliigiga maailma seitsme parima botaanikaaia hulka. Siin saab imetleda ka Lõuna-Aafrika rahvuslille prootea erinevaid liike.
Lõuna-Aafrikas toimus 1967. aastal dr Christian Barnardi juhtimisel maailma esimene südamesiirdamine. Kuidas see teoks sai ja kes oli dr Barnard, sellest saab värvika ja äärmiselt huvitava ülevaate Südamesiirdamise muuseumis.
Kirstenboschi botaanikaaed.
Hea Lootuse neem ja Kapi poolsaar
Hea Lootuse neeme peetakse ekslikult Aafrika lõunapoolseimaks tipuks, aga tegelikult on see mandri kõige loodepoolsem neem. Juba teekond sinna pakub kauneid loodusvaateid, kogu neeme lõunaosa on üks suur looduspark. Kapi poolsaarel Boulders Beachil askeldavad prill- ehk aafrika pingviinid, seal pesitseb ainus pingviinikoloonia Aafrikas.
Kapi poolsaare tippu viib köisraudtee, aga sinna on ka jalgsi võimalik minna ja alla tulla. Auto- ja bussiuksed tasub hoida kinni, kui ei taha istmelt avastada mõnd eriti ülbet paaviani, kes kõikjal ringi lippavad. Boulders Beachil asub restoran Seaforth, mis pakub head kohalikku kala ning restorani ja pingviinikoloonia vahel laiub käsitööturg.
Veinitee
Lõuna-Aafrika peab end uhkusega maailma pikima veinitee omanikuks, kus võib külastada sadu erinevaid veinimõisaid (veidi üle 400). Kohaliku veinitööstuse algusajaks loetakse 1659. aastat, mil Jan van Rieeback kirjutas päevikusse sõnad: „Tänu Loojale pressiti täna Kapi piirkonnas esimest korda viinamarjadest veini.“
Viinamarjaistanduste all on üle saja tuhande hektari maad ja neid rajatakse üha juurde. Vältida tasub hulgitootjaid, pigem külastada mõnusaid peremõisaid, kus on tihti oma restoran, paljudes kohtades pakutakse ka majutust. Soovitaksin Rickety Bridge’i, Neethlingshofi, Jordanit, Newton&Johnsonit ja Brenaissance’i.
Karastusjookidest tasub mekkida kohalikku gaseeritud õunamahla Appletizer ning viinamarjamahla Grapetizer.
Maaliliste väikelinnadega pikitud veiniteel on tuntuim ehk ülikoolilinn Stellenbosch. Siit pärineb ka Lõuna-Aafrika kohalik viinamarjasort Pinotage. Stellenboschis peatumiseks on hea valik Lõuna-Aafrika vanim hotell OudeWerf, mis asub linna keskel ning on ümbritsetud arvukatest buuri stiilis poekestest ja restoranidest, kus sumedatel õhtutel nautida kohalikku veini ja ülikoolilinnale omast melu.
Peale Stellenboschi võiks külastada prantsuse hugenottide asutatud Franschhoeki, mida peetakse Lõuna-Aafrika gurmeepealinnaks, ning Paarli, kus asub afrikaani keelele püsitatud mälestusmärk. Ookeanikaldal asuv Hermanus on tuntud kui lõunavaalade poegimiskoht. Vaalade vaatlemiseks korraldatakse spetsiaalseid väljasõite, kuid ka ookeani ääres jalutades võib hea vedamise korral vaalu päris lähedalt silmata.
Jaanalinnud ja austrid
Maailma jaanalinnukasvatuse pealinnaks peetavas Oudtshoornis tasub peatuda mõnes kohalikus külalistemajas, näiteks DeDenne Guesthouse’is, mille omanikud on maailma kümne suurima jaanalinnukasvataja hulgas. Lisaks puhkusele saad tutvuda ka jaanalinnukasvatuse igapäevaga.
Unustamatu elamuse pakub Swartbergi mäeaheliku ületamine. Tegemist on 1888. aastal rajatud teega, mis kuulub UNESCO maailmapärandi hulka.
Oliivisõbrad võiksid sisse põigata oliivikasvatusmõisa Surval Boutique Olive Estates, kus lisaks oliivisalule asub uhke külalistemaja, mis on kohalike seas populaarne pulmade ja mesinädalate sihtkoht. Elu parimat jaanalinnusteiki olen söönud just seal. Külalistemajad on heaks alternatiiviks hotellidele, sest need on tavaliselt väga heal tasemel pereettevõtted, kus teenidus on äärmiselt sõbralik ja isiklik.
Oudtshoornist kahetunnise autosõidu asuv Knysna linn on tuntud austrite poolest. Kuna nende hind on väga soodne, võivad need isegi sõltuvust tekitada. Maalilist Knysnat peetakse Aedade Tee pärliks.
Väga kaugele ei jää ka Tsitsikamma rahvuspark. Sinna sõites jääb teele Bloukrans Bridge’i sild, mis on maailma kõrgeim sild. 216 m kõrguselt sillalt tehakse ka benji-hüppeid.
Swartbergi mäeahelik.
Safari
Arvukad looduspargid pakuvad võimalusi suure viisiku ja imelise maastiku vaatlemiseks. Peale riiklike parkide on hulgaliselt väiksemaid ja suuremaid eraparke.
Safarid toimuvad kogenud safarigiidide saatel tavaliselt kaks korda päevas, varahommikul ja hilisel pärastlõunal. Sõidetakse spetsiaalsete safariautodega, mis mahutavad kuus kuni kümme inimest. Väiksema seltskonna puhul on võimalus auto vaid enda tarbeks reserveerida.
Hommikune safari algab päikesetõusuga. Koged, kuidas loodus ärkab ja loomad virguvad, värske hommikulõhn äratab kõik meeled. Iial ei tea, millist looma kohtad. Kuigi tõusma peab vara, on saadud elamus nii võimas, et sellest pikema une nimel loobuda ei raatsi. Vabas looduses elavad loomad on safarisõidukitega harjunud ning lasevad ennast lähedalt uudistada. Kui oled põõsas põõnavale lõvile silma vaadanud ja terrassil kaelkirjakut uudistanud, siis ei taha enam kunagi loomaaeda minna.
Artikkel ilmus Eesti suurima reisiajakirja TRAVELLER 2018. aasta kevadsuvises numbris. Fotod: Shutterstock