Narva Line
Juulikuus tekkis mõte autoga Soomes veidi ringi kruiisida. Et laevaga Helsingisse sõit tundus kuidagi labane, panime Sillamäe-Kotka liinile piletid kinni. Hinnalt nad palju odavamad ei tulnud, paaritunnine autosõit Tallinnast-Sillamäele ka veel lisaks. Reisikaaslane sattus esimest korda Sillamäele, nii et eksootika oli pealekauba. Check-in kulges sujuvalt, tolliprotseduurid suisa eesti keeles. Sadamahoonest laevani oli hiiiidpikk tee, aga meil oli ju auto istumise all. Pealesõit läks hoogsalt ülesmäge, ruumi oli autotekil laialt.
Reisijatele paar bussiistmete ja telekatega istumissalongi (kajutitele lisaks), õhkkond rahulik.
Laevapersonal puhtalt eestikeelne, kohvikutes kallimate pippuripihvide kõrval valik tõeliselt häid ja koduseid 70-krooniseid sööklapraade. Tõeline hitt oli päikeseteki suvekohvik, kus tuulte eest varjavate klaasseinte vahel möirgasid teineteise võidu laulda Orumetsa Vellu ja Meie Mees.
Sõit ise kestis arusaamatult kaua – 6 tundi, aga osa teest möödus maismaaga paralleelselt sõites – ilmselt piiriküsimused ja vene merepiir jalus ees.
Soome piirivalve teadis hästi, et seda pikka sõiduaega tuli kuidagi sisustada ja lõbusamaks teha – esimene tervitaja maale jõudes oli puhumisampulliga noormees.