Alates 18. maist on Estraveli bürood taas avatud, vaata büroode lahtiolekuaegu!
Rohkelt suvepuhkuse ideid Eestis ja lähiriikides! »
24/7 klienditeenindus
(+372) 6 266 266

Raivo Malteri 5 lahedat sihti

12.05.2020
Traveller

Ettevõtja ja rändur Raivo Malter on reisinud nii veidrates ja kummalistes kui ka luksuslikes paikades, millest viis põnevamat toob ta soovituseks lugejalegi.

 

1. Palanga

Palangasse sattusin ma üsna hiljuti, esimest korda umbes kolm aastat tagasi.
See Leedu päikeserohke kuurortlinn jättis hinge väga armsa tunde. Seal oled nagu kodus, sest Palanga on kerge autosõidu kaugusel.
Samas tunned end peatänaval, mis kohati ei sobi kokku ülejäänuga, justkui kusagil kaugel maal. Terve tänav on täis esinejaid, atraktsioone lastele, eri maitseid pakkuvaid restorane ja kohvikuid.
Kirsiks tordile on liivarand, kus päikeseloojangul on väga kaunis jalutada pikal muulil ja unistada millestki sama kaunist, kui on vaade merele.

2. Las Vegas

Maailma meelelahutuspealinn Las Vegas tundub esmakogemusena üks suur tohuvabohu. Ent mõned päevad ringi seigeldes muutuvad selle segase linna majade süsteem ja kõrvetava päikese eest varju ehitatud minimaailmad täiesti arusaadavaks.
Las Vegases on väga hästi näha, et fantaasiale seab piirid vaid raha ning iga hotell ja kasiino mõtleb välja midagi erilist, et turist enda juurde meelitada. Isegi kui ta ei istu mänguautomaadi taha, mida on seal tohututes hulkades, soovib turist süüa ju ikka ning Ameerika köök on väga hea. Igatsen sinna just hõrgutava BBQ-kogemuse pärast tagasi.
Sarnaselt Palangaga on siin melu peamiselt südalinnas ja peatänava ääres. Minnes mõned kvartalid äärelinna poole, saab näha tavapärast elu.
Väga paljud õnneotsijad on Las Vegasesse proovinud elama tulla, et kas siis Uberit sõites või mõnd muud tööd tehes end turisti kulul üles töötada – selles linnas on alati kümneid konverentse ja muid üritusi.

3. Maroko kuningriik

Kui haarata tükike Aafrikast, siis Maroko on super hea koht alustamiseks.
Seal on head teed ja sõiduautoga pääseb igasse linna. Liiklus võib esialgu tunduda suure kaosena, aga tasub seda pisut jälgida ja see endale selgeks teha. Kõik sujub! Erinevalt reguleeritud, kuid närvilisest liiklusest Tallinnas arvestavad Maroko inimesed üksteisega.
Samuti sobib selle maa kaunis maastik maasturiga ringisõitmiseks. Tulles Hispaaniast ja valides teekonnaks näiteks Marrakechi raja üle Atlase mägede, võib ära näha mitmest teisest riigist tuntud kauni maastiku.
Elanikud on sõbralikud ja suheldes on võimalik inglise keelega hakkama saada, kuigi oluliselt lihtsamaks teeb asja prantsuse keele oskus vähemalt algtasemel.
Söögi tellimisel on siinkandis kombeks lauale isutekitajaks tuua oliive ja Marokos on need olnud alati just minu maitsele kõige paremad.

4. Nur-Sultan ehk vana nimega Astana Kasahstanis

Kasashtani pealinn alates 1997. aastast. Seoses uue pealinna rajamisega ehitati uus linnaosa, kus on palju uhkeid hooneid. Mõned neist on päris kummalised arhitektuursed ehmatised. Ilu on nendes ainult kaugelt vaadates, sest lähemal uurimisel selgub, et ehituskvaliteeti pole just palju panustatud. Söök on aga hea ja hinnad taskukohased.
On vaid paar linna, mis on mulle jätnud sellise tunde nagu Astana – pole küll midagi erilist, ent ometi igatsen sinna naasta ja seal näiteks nädalavahetust veeta. Tõsi, seekord läheks ilmselt auto asemel lennukiga, sest teekond sinna läbi Kasashtani on suhteliselt üksluine. Naljatades võib öelda, et kui Venemaalt sisened Kasashtani ja teed ühe pildi ning nädala pärast teiselt poolt väljudes teed taas pilti, need üksteisest suurt ei erine.

5. Türkmenistan

Riik, mida võiks iseloomustada kui miniversiooni Põhja-Koreast. Siin on seiklemist kauemaks, kui viisat antakse, ja minule näiteks teist korda, mõned aastad hiljem, enam viisat ei antud.
Türkmenbaşy kuurortlinna viib suur 3 + 3 maantee, kuid ainukesed sõitjad olime seal meie. Ka kohale jõudes oli rahvast algul igal pool vähe, siis aga äkki nagu tammi tagant hakkasid ilmuma inimesed.
Ometi pole see linn nii absurdne kui riigi pealinn Aşgabat, kus mulle ei hakanud silma ühtegi poodi ega juuksurit, koolidest ja lasteaedadest rääkimata. Kui kohalikega juttu tegime, selgus, et enamikus majades elavad sõjaväelased.
Linn oli tegelikult ilus ja puhas, isegi äärekive pestakse lapiga. Muuseumides hakkasid piletimüüjate käed värisema ja kassaaparaati mindi seifist tooma. Kui küsisime, miks külastajaid ei ole, siis öeldi, et külastajad tulevad pärast lõunat.
Aşgabat koosnebki peamiselt valitsusasutustest, mille lähedale minna ei tohtinud; kortermajadest ning uuest siledast asfalteest.
Kui vähegi võimalik, tuleks korra elus reis Türkmenistani kindlasti ette võtta, ja ei tasu mööda sõita ka põlevast gaasiaugust, mis ligi pool sajandit tagasi naljaviluks põlema pandi, sest tundus, et sealt tulev gaasikogus pole kinnipüüdmist väärt.
Nüüd olevat augu ümber ka aed ehitatud. Liiguvad legendid, et põleva augu juures olevat võlgu sisse nõutud.

Fotod: erakogu

Artikkel ilmus Eesti suurima reisiajakirja TRAVELLER 2020. aasta kevadsuvises numbris.

Kommentaarid: