Reisikindlustus – millal aitab ja millal ei?

14.02.2011
Mari-Liis

Mitte üksnes Egiptuses viibijail, aga kõigil on ehk kasulik teada, et igasugused massirahutused, sõjad ja relvakokkupõrked on reisikindlustustel alati välistuste hulgas. See tähendab, et kindlustus ei korva isegi koju pääsemist ning abi võib saada vaid välisesinduste kaudu.

Hetkel on ERGO teatanud, et nemad ei paku rahutuste jätkudes just Egiptusse sõitjatele üldse kindlustuskatet, If Kindlustus aga ei paku kindlustuskaitset terves Põhja-Aafrikas. Teised seltsid nii kategoorilised ei ole ja käsitlevad seal tekkivaid kahjusid eeldusel, et need (nt haigestumine) pole seotud rahutustega.

Varem samuti välistatud looduskatastroofide kahjude osas oldi hea tahte märgiks leebem Islandi vulkaanipurske järel, nüüd aga saab mitmes seltsis lisatasu eest kindlustada nii kurja looduse kui ka reisiettevõtte korraliste graafikumuutuste vastu – see on samal reisil eraldi pileteid kasutavale Eesti reisijale eriti vajalik.

Värskeima uudisena teatas Salva Kindlustus, et kui ostate reisikindlustuse hiljemalt 48 h jooksul pärast konkreetse reisiga seotud esimese teenuse eest tasumist, saab lisaks tavapärastele meditsiiniabi-, reisitõrke ja pagasikindlustusele valida lisatasu eest täiendava kaitse veel mitme riski vastu. Näiteks saab end nüüd kindlustada ka reisi eesmärgiks olnud ürituse (mess, konverents, kontsert jms) ärajäämise vastu ning samuti transpordiettevõtte streikide, maksejõuetuse või pankroti vastu.

Viimast toodet pole seni ükski Eestis tegutsev kindlustusfirma pakkunud, kuid vaadates kas või eelmisel aastal aset leidnud Lääne-Euroopa lennufirmadega seotud streike ja ajakirjanduses ilmunud spekulatsioone mõne lennufirma kehvast finantsseisust, on selle järgi vajadus kindlasti olemas ja tagab reisijale vajaliku meelerahu. Kindlustus ei laiene siiski reisikorraldaja või -büroo hävingule, sest ideaalis peaks vastavate juhtumite puhul kulud katma riiklik tagatisfond.

Kommentaarid: