24/7 klienditeenindus
(+372) 6 266 266

Reisikiri: huvitav ja omanäoline Iraan

06.08.2019
Pille Paisuots, Estraveli Lääne-Eesti piirkonna müügijuht

“Iraan jättis mulle väga sümpaatse mulje – väga teistmoodi reisikogemus, inimesed lahked ja sõbralikud, toit maitsev,” muljetab Estraveli Lääne-Eesti piirkonna müügijuht Pille Paisuots.

Pille Paisuots Iraanis.

Soovituslik külastusaeg on veebruari lõpp – märtsi keskpaik. Märtsis on Iraanis kahenädalane koolivaheaeg ja siseturism täies hoos , st vaatamisväärsuste juures rohkelt rahvast, järjekorrad pikad ja majutuse hinnad palju kõrgemad. Teine hea aeg Iraani külastamiseks on september–oktoober.

Iraani viimase aja arengule on jätnud jälje 1979. aasta revolutsioon, kaheksa aastat kestnud sõda Iraagiga ja hetkel kehtiv embargo. Vaatamata sellele on riigis säilinud palju ajaloomälestisi. Soovitan sinna minna kogemustega reisijail, kes on huvituvad ajaloost ja teistmoodi kultuuri avastamisest.

Lennud

Teherani lendasin Turkish Airlinesiga. Iraani nulltolerants alkoholi osas paistis silma juba lennul Teherani, kus alkoholi ei pakutud.
Siselend Teherani Mehrabadi rahvusvahelises lennujaamast Kishi saarele toimus Mahan Airi lennukiga (lennuaeg ca 1,5 h), Lennul pakuti süüa-juua; lennukiks oli vanemat sorti Airbus, kuid kõik toimis. Kishi saarelt lendasime Shirazi Iran Airiga (lennuaeg ca 1 h). Ka lühemal lennul pakuti võileiba-karastusjooki. Lennud toimusid õigeaegselt. Giidi jutu väitel maksab 1 suund siselennul max 70-80 USD.
Iraanis on võimalik tarbida alkoholivabu jooke. Mitteametlikult pidavat mõnes piirkonnas/linnajaos olema võimalik leida ka alkoholi, nt armeenlaste kogukonnas, aga alkoholi tarbimine on keelatud ja karistatav. Riiki ei ole lubatud sisse viia alkohoolseid jooke.
Iraani ei ole lubatud siseneda ka e-sigariga. Tänavapildis ei näinud suitsetavaid inimesi, kuid hotellides olid eraldi suitsetajatele mõeldud toad/ruumid. Mõnes moodsamas restoranis ja kohvikus on võimalik shishat tõmmata.

Riietus

Riietumisetiketti tuleb hoolega jälgida. Naistel on KOHUSTUSLIK kanda pearätti või mütsi (juba lennukust väljudes!). Juuksed peavad olema kaetud kogu aeg, v.a oma hotellitoas. Kui unustad, tuletavad teised naised seda meelde. Politsei piirdub esialgu hoiatusega, aga võib kaasneda ka trahv räti mittekandmise eest (100 USD). Käisin alguses mütsiga, aga kuna sain palju tähelepanu, harjutasin end rätikuga. Keelatud on kanda lühikesi pükse (ka meestel).

Kindlustus

Mul oli Salva kindlustus kehivusega kogu maailmas, inglisekeelne märkus selle kohta poliisil olemas. Enne viisa tasumist tekkis piiril tõrge – väidetavalt peab kindlustuspoliisil olema kirjas, et kindlustus kehtib Iraanis. Kogu maailm ei ole piisav. Salval pole seda eraldi välja toodud ja mul paluti vormistada kohustulik kindlustus hinnaga 35 €. Kuna mul oli väga limiteeritult sularaha kaasas, siis soovisin tasuda krediitkaardiga. See polnud võimalik. Palusin lähima sularahaautomaadi asukohta, et raha välja võtta –ka see polnud võimalik. Lõpuks löödi käega ja lasti mul minna ilma lisakindlustust vormistamata. Teised eestlased tegid lisakindlustuse, kuid neilt võeti 14 €/inimene. Teisisõnu oleks ideaalne, kui Salva kindlustusel kehtivusega “kogu maailm” oleks märgitud, et kindlustus kehtib Iraanis. See aitaks vältida sekeldusi ja lisakulutusi piiril.

Viisa

Mina sisenesin riiki e-viisaga. Eelnevalt oli vaja täita Estraveli koostööpartneri saadetud ankeet, saata passikoopia ja foto ning mõne päeva möödudes sain partnerilt e-viisa kinnituse. E-viisa kinnitus tuleb kindlasti välja printida ja reisile kaasa võtta, soovituslikult mitmes eksemplaris (e-viisa kinnitus võetakse ära Teherani lennujaamas, kuid hiljem siselendudel oli erinevates lennujaamades e-viisat vajalik uuesti näidata).
Viisa maksis 75 €, tasumine toimub AINULT sularahas. Viisat passi ei tule, mingit templit samuti passi ei lööda. Lennujaamas sujus kõik kiiresti, ca 5–8 minutit ja võisingi juba piiri ületada.
NB! USA-sse reisimiseks ei kehti ESTA luba, kui oled viimase 5 aasta jooksul külastanud Iraaki, Iraani, Süüriat, Sudaani, Liibüat, Somaaliat, Jeemenit või viibinud neis riikides peale 01.03.2011.

Raha

1 euro võrkub 150 000 Iraani riaali (kurss on pidevas muutumises).
NB! Riigis saavad välismaalased toimetada vaid sularahaga! Kuna Iraanis kehtib embargo, ei tööta välismaised pangakaardid ei maksete tegemisel ega sularaha väljavõtmisel. Soovituslik vahetada raha kohe lennujaamas. Kui oled juba kõikvõimalikest tsoonidest välja tulnud, saad eskalaatoriga teisele korrusele ja seal on valuutavahetus. Hiljem on ka linnades valuutavahetuspunkte, AGA paraku oli kogemus selline, et erinevatel põhjustel keelduti raha vahetamast – kas olid 10-20 eurokupüürid liiga suured või polnud valuutavahetuses piisavalt sularaha vms. Mis tegelik põhjus oli, jäi teadmata.

Turvalisus

Minu arvates on Iraan täiesti turvaline. Muidugi ei otsinud ma ise midagi ekstreemset, aga rahuliku südamega jalutasin ka üksi öistel linnatänavatel ja hirmu ei tundnud kordagi.

Liiklus

Parempoolne, päris pöörane. Sõidurajad on küll maha joonistatud, kuid neid ei jälgi keegi. On tavaline, et kolmerealisel sõiduteel on viis loomingulist rada autodele, mille vahel veel mõttelised rajad mootorratastele. Autosid on palju ja linnades on ummikud igapäevased.
Auto soovitan rentida koos juhiga. Foorid osaliselt töötavad, aga enamikes foorides vilgub kas kollane või punane tuli. Giid selgitas, et kollane vilkuv tuli = ettevaatlikult, võib sõita. Punane vilkuv foorituli = väga ettevaatlikult, võib sõita. Vaatamata omaloomingulisele liikluskorraldusele nägin vaid ühte väiksemat sorti liiklusõnnetust; kõik sujub ja kulgeb ilma täpsete reegliteta. Maanteed on suhteliselt korralikud, kiirteel lubatud max kiirus 120 km/h. Kiirust mõõtvaid politseinikke oli palju.
Kõige keerulisem ja ebaturvalisem on olukord jalakäijatel, sest ülekäigurajal teed ületades ei ole tegelikult mingit eelist. Ükski auto ei peatu ja lisaks sõidavad kõnniteedel ka mootorrattad-mopeedid.
Esialgu soovitan teed ületada koos kohalikega, mõne päevaga tuleb kogemus ja vilumus ning lõpuks pole teeületus mingi teema.

Elekter

Pinge 220 volti, adapter pole vajalik

Telefon ja internet

Mobiiliga Iraanist välja helistada ei saa , kõnesid vastu võtta saab. Ma ei tea, kas tulenevalt minu telefoni paketist vms, aga ma sain SMS-e välja saata ainult wifi levialas. SMSid tulid sisse ka väljaspool wifi leviala. Facebook ja messenger ei tööta – piirangud peal. Töötas Instagram ja mõnikord sai ka Eesti uudiseid lugeda. Giid soovitas omavaheliseks suhtluseks osta kohalik SIM-kaart, kuid ma ei kasutanud seda võimalust.

Inimesed

Sõbralikud, uudishimulikud, lahked. Kõige pealetükkivamad olid inimesed Teherani lennujaamas, kus nad püüdsid pakkuda takso- ja rahavahetuse teenust. Hiljem nii aktiivseid ja pealetükkivaid ärimehi ei kohanud, isegi bazaaridel mitte. Tänavapildis oli näha üksikuid kerjuseid, kuid nad ei olnud tüütud ja nendega oli võimalik teema kiirelt lõpetada. Teheranis oskavad paljud inglise keelt, väiksemates kohtades keerulisem suhelda. Õnneks leidus turul ikka keegi, kes natukenegi inglise keelt rääkis, keelebarjääri tõttu ei jäänud ükski kaup ostmata.

Toit

Maitsev. Eriti head olid kohalikud supid ning erinevad versioonid lamba- ja kanalihast. Ka köögiviljaroad olid head ja omapärased. Soovitan proovida kõikvõimalikke rahvusroogasid! Söök-jook on soodne. Näiteks nelja inimese õhtusöök ühes traditsioonilises restoranis maksis 11 eurot , milles oli värske salati-buffet, joogid( mahl, Coca Cola ), kaks suurt taldrikutäit riisi, kaks erinevat lihavalikut, sai ja magustoit. Suur tass lattet maksis 149 000 riaali ehk umbes 1 euro. Korralikku kohvi sai mõningates kohvikutes ja moodsamates kaubanduskeskustes.

Jootraha

Ei ole kohustuslik, aga võib jätta max 10% arvest. Autojuhile võiks jätta tippi ca 5 €/päev, giidile 10 €/päev (seltskonna kohta).

Hotellid

Hotellide tase ei vasta Euroopa tärnide tasemele. Meie peatusime neljatärnihotellides, mõni neist oli tõesti nelja tärni vääriline, mõnele võiks anda 3-. Valdavalt olid hotellid siiski puhtad, hommikusöök oli mõnes parem, mõnes tagasihoidlikum. Wifi koodid saime igal pool, aga wifi levi toimis erinevalt. Reeglina olid tubades toasussid, hambahari/pasta, seep ja šampoon + jalatsite hooldusvahendid ja kohvi/ tee keetmise võimalus. Kindlasti ka šeif ja minibaar. Enamus hotellides pakuti hommikusöögilauas Nescafe lahustuvat kohvi, paremates oli olemas soe piim, mõnes hotellis tuli kohvi koorepulbriga valgendada. Reeglina tuleb oma pass hotelli registreerides hoiule jätta.

Vaatamisväärsused

Meie tempokas programm andis hea ülevaate põhilistest vaatamisväärsustest. Muuseumites on enamasti erinevad sissepääsuhinnad kohalikele ja välismaalastele, turistidele mõeldud piletite hinnad on vahemikus 1–3 €.

Põhja-Teheran

Niavarani ja Sa’dabadi paleed – suures pargis asuv kompleks, mis koosneb mitmetest paleedest, mis on varasemalt olnud Pahlavi I (võimul 1925–1941) ja Pahlavi II (valitses 1941–1979) residents. Igas palees on erinev näitus, sissepääsupilet vajalik eraldi osta. Territooriumil võimalik liigelda lahtise motoriseeritud sõiduvahendiga, mis kulgeb väikese lisatasu eest Niavarani kompleksist Sa’dabadi palee juurde.

Miladi torn – maailma kõrguselt kuues teletorn, mille vaateplatvorm asub 312–315 meetri kõrgusel.

Tadjrishi basaar – suure ja laia valikuga puu- ja juurviljaturg. Palju maitseaineid, vähem suveniire ja toidunõusid.

Lõuna-Teheran

Golestani palee – Kadžaaride dünastia endine residents, 19.–20. sajandil. Väga suurel alal paiknev hoonete kompleks, kus kokku 17 erinevat paleed, muuseumi ja saali. Igasse hoonesse eraldi sissepääsupilet. Majad võluvad värvikirevate vitraažide ja mosaiikidega. Esindatud on peegelsaal, marmortroon jne. Juveelimuuseumi sissepääsu kontrollitakse rangelt, isegi rahakott tuli jätta hoiukappi, rääkimata võtmetest ja telefonist.

Kishi saar

Kishi saar on kaasaegne kuurort, mida on taas ehitama ja arendama hakatud. Maksuvaba piirkond, mille suurtes ostukeskustes on esindatud ka meile tuntud kaubamärgid (nt hakkasid silma Zara, Adidas, Reebok jne). Kunagi oli sel saarel isegi kasiino, mis praegu loomulikult ei tööta. Valged liivarannad on eraldi naistele ja meestele. Ka viietärnihotellide territooriumitel on basseiniala eraldi naistele ja meestele; koos basseini ääres päikest võtta pole võimalik. Ümber saare kulgeb jalgrattatee, jalgrattalaenutus olemas. Võimalik on tegeleda lohesurfiga.

Maa-alune linn Kariz Kishi saarel. Üle 5000 aasta vanune linn, mis asub ca 14 m maa all ja on kuuma päikese eest mõnus jahe varjupaik. Iraanlased on väga uhked mitmeid sajandeid tagasi loodud veesüsteemi üle, mida on võimalik Karizis näha.

Shiraz

Nasirol ol-Molk ehk roosa mošee – võrratute vitraažide ja siniste mosaiikidega mošee. Oleks vaid rohkem aega olnud seda ilu nautida! Soovituslik külastada just hommikupoolikul, sest nii paistab päike vitraažidele peale ja paneb need eriliselt särama.

Karim Khani tsitadell – Zandi dünastia ajal sõjalisel eesmärgil ehitatud hoone. Kunagi on kasutusel olnud vanglana, praegu muuseum.

Pärsia poeedi Saadi mausoleum. Iraanlased väga austavad seda luuletajat ja oskavad tema luuletusi peast tsiteerida. Ümber mausoleumi suur park.

Vakili kolmpleks (mošee, saun, basaar). Shirazi basaar oli tekstiiliparadiis – suur valik kardinaid, vaipu, kleidikangaid jne. Põhimõtteliselt olid kõik nähtud basaarid erinevad ehk kui näed midagi meeldivat, osta kohe ära! Järgmisel turul hoopis teine valik ja kaup.
Saun ja mošee võluvad arhitektuuriga – palju sambaid ja võlvkaari, mis on kaunistatud sinise mosaiigiga.

Persepolis ja nekropol (Shirazist 55 km, mägedes). Läbisime kiirtempos Persepolise, milles säilinud Pärsia Ahhemeniidide kuningadünastia pealinna varemed ja seinamaalingud. 330 eKr tungis Persepolisesse Aleksander Suur, misjärel sai Persepolisest Makedoonia Aleksandri riigi provintsi pealinn. Persepolis asub 55 km kaugusel Shirazist, mägedes.

Yazd

Õhtune jalutuskäik Yazdi kesklinnas. Yazd on 800 000 elanikuga väike ja madal linn keset kõrbe. Kesklinnas on säilinud vanad ehitised ja linn on tuntud oma kitsaste tänavate poolest. Osad tänavad on kaetud nö katusega, et oleks mõnus jahe ja päikese eest varjul.
Tänavatel lisaks jalakäijatele ka mootorrattad, mopeedid. Õhtuti avatud suveniiripoekesed.

Jāmeh mošee – väga kaunis ja suursugune mošee.

Veemuuseum – maa-alune kanalite ja veesüsteem, mis sarnaneb Kishi saarel nähtule.

Vaikuse tornid – mäe otsa rajatud avatud torn, kuhu viidi kogu küla surnukehad (raisakotkastele söögiks).

Esfahan

Ajaloolised sillad Khaju ja Si-o-Se Pol – väga omapärased sillad. Kurb muidugi, et jõgi (mille kohal sillad on) on ilma veeta. Eriti ilusad on sillad öisel ajal, mil nad on eriliselt valgustatud.

Hõljuvad minaretid – üks trikiga minarett, kus toimuvad teatud kellaaegadel näitlikud etteasted. Kaks torni on omavahel maa-aluse süsteemi kaudu ühendatud. Kui ühte torni kõigutada, siis “väriseb” ka teine torn.

Armeenia kvartal – katedraali seinad ja laed on kaunistatud maalidega, mis on päris paljastavad, kuid väidetavalt võivad kohalikud neid vaadata. Seinte ülemises osas on kujutatud Jeesuse elu sündmusi, seinte alumisel osal Ottomani perioodi kajastused. Muuseumis on üle 700 käsitsi kirjutatud raamatu, samuti on seal esitletud armeenia kogukonna jaoks olulised dokumendid, riided, nõud jne.

Suur ajalooline kompleks, milles asuvad Abbasi mošee, Šeik Lotfollah mošee, Naghsh-e väljak, Ali Qapu palee. Võimalus saada hea ülevaade Iraani ehituskunstist ja mosaiigimustritest.

Chehel Sotuni palee – paleed kutsutakse 40 samba paleeks, kuigi sambaid on tegelikult ainult 20. Kaunis pargis asuva palee ees asub purskkaevuga bassein, mis peegeldab kaunist hoonet.

Botaanikaaed – väikese territooriumiga ja tagasihoidlik. Veebruaris õitsesid vaid levkoid ja mõned põõsad, aga üldiselt oli kõik alles raagus ja talveunes. Oli tore näha ja jalutada, kuid kindlasti on seal palju ilusam kui ümbrus on roheline ja lilled õitsevad.

Kashan

Fini aed – vanim ajalooline säilinud aed Iraanis, kus mõrvati Kadžaaride dünastia kantsler.

Abbāsi ajalooline majamuuseum, milles on mitmed siseõued, eluruumid, köök ja magamistoad. Praegu asub seal ka töötav restoran.

Kommentaarid: