Seiklustest Barcelona lennujaamas
Mis saaks olla parem, kui ekstreemsete olukordade ise läbikogemine!
Just selline õppetund kingiti Estraveli töötajatele möödunud reedel, mis kujunes õpetlikuks ellujäämiseksperimendiks Barcelona lennujaamas. Uudis olevat olnud mõnda aega lausa kõigi meediaväljaannete esinumbriks.
Niisiis, juba lennujaama saabudes teadsime tegelikult, et lennuk pole veel Tallinnast väljunudki. Tabloo lennujaamas lubas paaritunnilist viivitust, kuid siseinfo abil oli teada, et enne keskkööd vaevalt minema saame. Check-ini noormees ei osanud midagi tarka lubada ning pakkus pettunud järjekorrale leevendust eesti keelse juhendiga, millised on reisijate õigused ja võimalused. Lisaks saime igaüks kaks toidutalongi: lõuna- ja õhtusöögiks. Lennuklassist tulenevalt lootsime pika ooteaja veeta mugavas lounges pehmel diivanil lõõgastudes. Sinna jõudmiseks tulnuks aga läbida passikontroll ning piiritaguses tsoonis muid meelelahutusi eriti ei pakutud. Seetõttu kasutasime süllekukkunud tunde põhjalikuks shopinguks, mille poolest Barcelona lennujaama igati esile tõsta võib. Poodlemisvõimalused on mugavad ja mitmekesised. Kodutarbeid, toiduaineid, traditsioonilised parfüümipoed ning mitmed tuntud kaubamärgid nagu Etam ja Zara aitasid pikka pealelõunat ootamatult õhtusse saata. Nii ootamatult, et kui pool üheksa kauplusi sulgema hakati, pidime lausa spurtima, et mõni välja valitud asi ikkagi endale saada. Nüüd seadsime end sisse lennujaama buffet-kohvikus, kuid seegi suleto peatselt, kell 23.
Selleks ajaks oli lennuaeg lükatud 03.30.
Suundusime läbi piirikontrolli ning läksime otsima oma ihaldatud lounge-i. Tõepoolest, tegemist oli suure mugavate oranzite diivanitega ruumiga, kuid … suurest lahkusest lubas lounge-i teenindaja meil nautida seda lõbu umbes 10 minutit. Kell 23.15 lounge suleti ning kõikidel klientidel paluti lahkuda. Suleti ka teised kaks ootesaalis olevat kohvikut, nii et vaid neli tundi enne oletatavat lendu leidsime end avaras tuulises kivipõrandaga ootesaalis, täis ebamugavaid täisnurkseid pinke suurte käsitugedega, mis välistasid igasuguse muu asendi peale istumise.
Õnneks oli meid palju. Ja suurema seltskonnaga on lõbusam kannatada. Millalgi öösel lahkus piirivalve töölt, nii et saime kontrollimatult piiritsooni läbida. Mitte et sellest suuremat abi olnuks, kuid liikumisvabadus tähendab kamidagi.
Tallinnast tulnud lennuk maandus kell neli. Tõusime õhku mõned minutit peale viit. Veel neli pikka tundi istmeelu ja naabri õla najal magamist. Kella üheksaks olime Tallinnas. Kõigest kümme tundi hiljem esialgsetest plaanidest, magamata öö selja taga.
Nüüd tuleks veel mõned õpetlikud sõnad lausuda, kuid ega neid eriti polegi, sest selliseid ootamatuid juhuseid võib ikka ette tulla. Et kandke alati kaasas raamatut või ristsõna, arvestage võimaliku tuuletõmbega või varuge joogivett.
Ehk on kellelegi veel jagada põnevaid elamusi lendude hilinemisest?
Jaga oma kogemust meiega!