Uudised ja reisilood

Juhtus nii, et üks talvine lennupiletite sooduskampaania viis mind jaanipäeva ajaks tuuritama Sitsiiliasse. Panen kirja mõned meeleolukamad tähelepanekud ja soovitused, nii nagu Anu tegi Cote d’Azuri kohta.

1) Liiklus

Kui plaanite Sitsiilias ringi liikuda rendiautoga, siis alustuseks tuleks leida raudse närvikavaga autojuht. Liiklus on pehmelt öeldes kaootiline. Vilgas, kiire, pulbitsev ja nahaalne.  Eriti just suuremates linnades saavad tõeks kõik need linnalegendid, mida Itaalia liikluse kohta räägitakse.

Pika aja peale taipasime lõpuks, Sitsiilia liikluses kehtib sama põhitõde, mis suusamägedel: teed annab tagant tulija. Kui sina sõidad mööda teed ja keegi keerab kuskilt ette või vahele, siis on sinu asi reageerida ja talle teed anda. Kõrvalt tulijad tavaliselt isegi ei heida pilku vasakule, et kontrollida, kas sa tuled või mitte, nad lihtsalt keeravad.

2) Kaardilugemine ja märgistus

Samad psühholoogilised eeldused, mis juhile, on soovitatavad ka kaardilugejale. Kohalikud kaardid on sageli raskesti arusaadavad ja suunaviidad eksitavad. Suunaviitadega tuleb ära õppida kaks eripära:

– kui näed sind huvitava koha silti, KEERA KOHE! Siin ei ole antud sada või paarkümmend meetrit reageerimiseks ja rahulikuks pöördeks. Nii kui silti silmad, olge valmis! Vastasel juhul sõidate lihtsalt mööda.

– kui silt näitab paremale või vasakule, siis see ei pruugi tähendada, et keerata tuleb paremale või vasakule. Ainuke loogiline teooria, mis me nende siltide kohta lõpuks välja mõtelda suutsime, on selline, et kui paremal pool teed on silt, mis näitab, et Tartu paremale ja Tallinn vasakule, siis tegelikult tähendab see seda, et Tartu paremale ja Tallinn seda märgist vasakule jäävat teed mööda otse. Kui Tallinna oleks tulnud vasakule keerata, siis oleks märk olnud vasakul pool teed. Nii seletades tundub keeruline, aga koha peal on loogika täitsa olemas! :)

3) Turismiinfod ja turisti info

Reisile minnes lootsin päris palju turismiinfode peale, et sealt vajadusel info ja majutuste osas nõu saada. Need kokkupuuted jäit Sitsiilias suhteliselt mõtetuks, palju suuremat abi saime hoopis suvalistest tee peale jäänud hotellidest.

Läksime küsima, kas vabu tube on ja palju maksab.  Muu hulgas küsisime juurde, et kus kohas hotell kesklinna suhtes asub ja nii saime endale alati linnakaardi koos põhjalike soovitustega, mida vaadata ja mida teha.  Samuti aitasid hotellitöötajad meid mitmel korral välja majutuskimbatusest, sest mõnikord olid hotell täis või siis hind meie jaoks üle mõistuse kallis. Kohe näidati kaardi peal ära, kust veel majutust otsida tasub. Üks hotellitöötaja helistas isegi oma sõbra vanematele ja nii me endale koduse ulualuse leidsimegi.  Lisaks saab hotellis vajadusel ka WC-s käia, sest iga hotelli lobbys on üks selline vajalik asutus olemas. Tasuta.

4) Keel ja keeletus

Sitsiilia on hinnatud puhkusesihtkoht ja võiks ju eeldada, et arenenud turismipiirkonnana võiks seal inglise keelega päris hästi hakkama saada. Kuid hoopis suuremad massid tulevad nö. siseturismist( sinna reisib ka meeletustes kogustes mandriitaallasi) ja seetõttu on keel number üks ikkagi Itaalia keel.

Soovitan soojalt enne reisi viia end kurssi lihtsamate itaaliakeelsete väljendite, numbrite ja toidunimedega. Eriti muidugi siis, kui reisida sellise vabagraafiku alusel nagu meie. Minu puine keeleoskus kulus ära igal sammul.

5) Vaatamisväärsused

Kui mõnda “vaatamisväärsust” üldse kindla peale soovitada, siis minu lemmikuks oli Erice linn, mis asus kõrgel mäe otsas, sõna otseses mõttes pea pilvedes. Kui autoga vaikselt mäkke ronid, siis näed, kuidas pilved tulevad järjest lähemale ja lähemale. Mida kõrgemale jõuad, seda pilvisemaks läheb.

Kitsaste kivisillutisega tänavatega Erice on nagu väike Itaalia Harry Potteri linnake. Niiskus on kogu linna üle sammaldanud, mida palavas Sitsiilias mujal eriti ei näe. Hea nipp mäkke tõusmiseks on lähedal asuvast Trapani linnast algav köisraudtee. Jätate auto alla parkimisplatsile ning tiksute gondliga läbi pilvede vaikselt ülespoole. Vaated ümbruskonnale ja merele on hingematvad.

Vaatamisväärsus number kaks, mille kohta ma ütleksin, et peab külastama on Selinunte. Euroremonditud väravast läbi astudes avaneb teie ees tohutu kuivanud põld, kus mitme hektarilisele maalapile on pillutud templivaremed, amfiteater, akropolis ja kohalikud linnajäänused.

Selinunte teeb eriliseks see, et seal pole mingeid piiranguid. Sa võid turnida templivaremetes, ronida sammaste otsa ja kolada kivide vahel nii palju kui süda lustib. Tavaliselt lastakse nii vanu majasid ainult nööri tagant vaadata, katsumisest ja sisse ronimisest pole mõtet unistada.

Aga siin, meie kaks turisti, lugematud sisalikud ja õhus pikeerivad pääsukesed, olime nende ülivõimaste sammaste vahel ainukesed elusolendid ja see tunne oli võimas. Mulle meeldib ajalugu niimoodi katsuda.

Selinunte lähedal on veel üks selle kohaga seotud väga lahe vaatamisväärsus – Cave di Cusa. See on kivimurd, kust need sambad ja kivid kõik kunagi välja toksiti ning siis 10 km kaugusel asuvasse linna sikutati. Mitu sambamürakat vedelevad rohus ja ootavad transporti, mitmete väljatoksimine on alles pooleli.
Seda lihtsalt peab nägema, kuidas niisuguseid asju tuhandeid aastaid tagasi tehti!

6) Kõrvatropid

Sitsiiliasse minnes võta kaasa kõrvatropid. Kohalik päevakava algab varajase ärkamisega päikesetõusul, sest siis ei ole veel nii palav ja saab ringi toimetada. Alustuseks tuleb kõigile pereliikmete ja naabritele kõva häälega (sageli röökides) selgitada, mida sa unes nägid. Siis pannakse turistide akna all traktor tööle. Või hakatakse kõrval ruumis seina lammutama, nagu meil ühes majutuskohas juhtus. Majad ei ole neil väga helikindlad. Hommikud on üksjagu lärmakad, just siis kui puhkajatel parajasti kõige magusam uni on.

7) Söömine

Toiduga on lood sarnased nagu Anu Nizza kohta kirjutas. Kella seitsme paiku kogunevad inimesed tänavatele ja toimub söögieelne jalutamine ja päevasündmuste jagamine. Restorani ei lähe keegi enne kella üheksat. Ole kaval ning jaluta koos kohalike vooluga, nii näed ära, mis kohtadesse nad sööma voorivad. Seal on reeglina ka mõnus õhustik ja head hinnad garanteeritud.

Hommikusöök on seal kandis väga kerge, tavaliselt kohvi ja magus saiake, mida süüakse püsti seistes baarleti ääres. Põhiline asi, millega eestlased Itaalias eksivad on “latte”. Kui te hommikul tellite lattet (ehk et enda arvates piimakohvi), siis seda te ka saate – sooja valget piima.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et mulle meeldis rohkem Sitsiilia põhja- ja läänekallas. Idakallas on tasulisi randasid ja turiste paksult täis pikitud, kõrghooajal seal küll puhata ei tahaks. Samas on põhjakallas tuulisem. Kõige näotumad olid tööstuspiirkonnad Messina ja Milazzo vahel ning Cataniast lõuna poole teel Syracusasse.

Minu Sitsiilia reisi kogu marsruudi leiad siit.