Sotši – linn, kus jagub kõike

12.03.2019
Veronika Gorbatenko, Estraveli turunduskoordinaator

Eestlase jaoks on Sotši natuke eksootiline, pisut romantiline ja veidi nostalgilinegi. Estravel lendas vaatama, kuidas seal tänapäeval elatakse ja kas kõik, mis Sotši kohta on teada, vastab ka tõele.

Sotšit tasub külastada nii talvel, mil mägedes on suurepärased võimalused suusatada, kui ka suvel, kui on ilus nii mägedes kui ka mere ääres.
Suvisel ajal lendab Sotši mugavalt Air Baltic ning aasta ringi saab Moskvast mõne tunniga kohale Aerofloti abil. Tänu olümpiamängudele on Sotši teed ja muu infrastruktuur niivõrd korras, et linn ja selle ümbrus on pigem euroopalikud ega meenuta väga Venemaad – puhas eksootika Eestile päris lähedal.

Linn ja olümpiaküla

Võrratud mäevated Rosa Khutori kuurordist. Boonuseks ülipuhas õhk!

Sotši linn üllatab oma mitmekesisusega: suus sulav kaukaaslaste šašlõkk, imeline meri, kõrged mäed ja pidu põlvini. Sotšis on ühena vähestest Venemaa linnadest olemas korralik kasiino. Sotši kesklinn peidab rohelust ja kauneid parke, türkiissinise merega sadamaid, mõnusaid rahulikke tänavaid, kus jalutavad kohalikud. Siin on ka nostalgiat, mida kindlasti tunnetab vanem põlvkond.
Huvitava atmosfääri ja rahuliku miljöö leiad Sotši sanatooriumidest, kus saad ühendada rannapuhkuse ja korraliku ravikuuri. Kõige puhtam rand asub Sotši olümpiakülas. Sealne kuurort kannab nime Imeretinski. Peatuskohtade hulgast leiab nii rahvusvaheliste kettide hotelle kui ka korralikke apartemente. Rannajooneni on jalutades 5–10 minutit ja promenaadilt saab minna olümpiaküla rajatisi vaatama. 2014. aasta olümpiamängude ehitised on hiigelsuured ja põnevad. Soovi korral on võimalik võtta ekskursioon ja isegi uisutada – jää on olemas! Sealkandis tasub veeta kindlasti vähemalt päeva, isegi kui oled hotelli valinud mõnes muus piirkonnas.
Siinsamas asub ainus vormel 1 rada, mida ekskursioonidel näidatakse ja kus viiakse tavakülastaja ka suletud aladele, näiteks pit-stop’idesse ja tiimide puhkemajadesse. Põnev tuur giidiga on huvitav ka neile, kellele vormel sugugi huvi ei paku.

Võrratud mäed

Juba enne olümpiamänge oli kohaliku suusakuurordi piirkonda ehitatud uhiuus külake nimega Rosa Khutor. Koht üllatab puhtuse, kauni looduse ja sõbralike inimestega. Suusakuurort Rosa Khutor suudab paeluda ka suvel. Alates maist on ilm siin suvine, vahel suisa kuum, ning siis pakutakse laia valikut matka- ja ratsutamismarsruute. Sportimisvõimalusi on nii mägedes kui ka jõel.
Kuurort on imeliselt puhta õhuga ja seda mõistad alles siis, kui ise kohale sõidad. Veeda nädal ilusas külas, mis on ümbritsetud mägede ja lopsaka metsaga. Täielik restart neile, kes aasta läbi istuvad kontoris või saastunud õhuga linnas.
Rosa Khutoris on mitmeid hubaseid restorane ja suurepärase teenindusega kohvikuid Vene ja Gruusia köögiga. Sealsamast leiab ka poode, kust osta Venemaa brändide spordirõivaid.

julgemad saavad proovida minna üle silla, mis asub 2320 m kõrgusel Rosa Khutori kõige kõrgemal tasandil.

Mägedest mere äärde

Üle selle imeilusa oru võib sõita zipline’ga või minna jala mööda rippsilda, mis ületab kõrguselt Euroopa omi.

Suvisel hooajal pakuvad Rosa Khutori ja teiste mäekuurortide hotellid, sealhulgas Gorkis asuv Radissoni hotell, tasuta transfeeri (40 minutit sõitu) randa. Näiteks Rosa Khutori külalised viiakse lahkesti Imeretinski kuurorti, kus on privaatrand ainult Rosa Khutori hotellide elanikele. Nii saab ühendada puhkuse mägedes rannapuhkusega. Regulaarne ja tihe transpordiühendus Sotšiga on samuti olemas, soovi korral saab mägedest Sotši kesklinna kiirrongi või bussiga.
Sotši mäed pakuvad meelelahutust ka lastega peredele ja teistele aktiivsetele puhkajatele: pooletunnise sõidu kaugusel Gorkist ja Rosa Khutorist asub SkyPark, kus saab teha benji-hüpet, sõita zipline’iga ja jalutada Euroopa pikimal rippsillal. Samuti on võimalik sõita ATVga – kohalikud marsruudid on imeilusate vaadetega.
Sotšis on turvaline ja ka naistel on seal hea üksi reisida. Sanatooriumide valikul pea kindlasti nõu reisikonsultandiga, sest mõned kohad on seal paremad kui teised.

Fotod: erakogu

Artikkel ilmus Eesti suurima reisiajakirja TRAVELLER 2018/2019. aasta sügistalvises numbris.

Kommentaarid: