Uudised ja reisilood

Totaalne lebotamine ja päevadepikkune päikesevõtt on enamiku puhkajate tähtsaim eesmärk Kanaaridel. Ent Jüri Toomel eelistab ka pakettreisil olles mitu päeva autoga ringi rännata, nii et rannas päevitamiseks jääb vahel aega üsna napilt. Allpool pildikesi tema viimasest Tenerife reisist.

Päevitan Playa de las Américasel asuva hotelli Oasis Golf ees pingil ja ootan autorendiasjameest, kes pidi mind auto vormistamiseks ja üleandmiseks kontorisse viima. Leppisin reisikorraldajaga kokku, et kell üheksa ta tuleb, nüüd on juba 15 minutit üle. Ega ta tulemata jää, arvab vastuvõtus töötav soomlanna kõikumatu rahuga.

Oasis Golf meeldib mulle. Märksa rohkem kui mullune, naabruses teisel pool golfiväljakut paiknev Green Golf. Ühist on mõlemal küll palju – kahe-kolmekorruselised mõnusad majakesed, suur köetav bassein, avarad apartemendid, rikkalik köögivarustus.

Mugav on ka maksevõimalus restoranis uksekaardile deponeeritud summast ja mitu korda päevas tasuta randasõiduks pakutav buss. Kuigi ise golfi ei mängi, on rahustav rõdult vaadata, kuidas golfarid varahommikust peale väljakul sebivad.

45 minutit kokkulepitud ajast hiljem vurab väikeauto maja ette. Sihvakas ning rinnasildiga märgistatud noormees kargab välja, leiab paberilt vajaliku perekonnanime ning surub mu sada kilo autosse eelmisele lisaks.

Väiksem on mugavam
Vabandust hilinemise eest ei paku ning ega kogenud reisija seda ootagi – juba harjunud lõunamaise manjaana-suhtumisega.

Rendiautoks sobib Tenerifel kõige paremini Renault Clio või Opel Corsa või mõni muu väike, kuid tugev mudel, millega mahub serpentiinidel paremini 180kraadiseid kurve võtma ning mis jaksab ka järsust tõusust vaevusteta üles sõita.

Finnmatkadest ette tellitud ja makstud autorendi vormistamine käib Avia kontoris kähku. Annad juhiloa ning arvutist klõbistatakse paari minutiga vajalik paber välja. Kindlustused juba soodsa hinna sees, omavastutus null, krediitkaarti ei küsitagi, mingit summat kaardiarvel ei külmutata.

Võti peos, otsid parkimisplatsilt oma pisikese Clio üles – ettetellijad saavad reeglina koleda sinise. Tangid eelmisest rentnikust tühjaks jäänud paagi täis ning kell 10.15 võid hotellist reisikaaslased peale võtta, et tutvumisretki alustada.

Tenerife liiklus pole just kaelamurdev. Reeglitest, märkidest ja joontest asfaldil keegi peale turistide kinni ei pea, aga nii on ju kodus Eestiski. Kui autojuht laseb jalakäija sebral üle tee, eeldatakse viimaselt teene eest ohtrat tänulikkust käeviipe vms näol.

Vilkuv vasak suunatuli võib tähendada nii juhi kavatsust vasakule pöörata kui ka ootamatut peatumist jalakäijate raja ees või kiiruse järsku vähendamist kiirteel.

Las Teresitas: Sahara kuldsed liivad

Kuna aega palju raisus ning auto ja kohalik liiklus vajavad kohanemist, siis me suurde mäkke kohe ei kipu, vaid otsustame uurida saare kirdenurka. Kihutame kiirteed pidi 120 km/h Santa Cruzi. Kuigi ka Cruzis on vaatamisväärsusi, ei peatu me sedapuhku siin, vaid läbime pealinna mööda rannabulvarit ja suundume piki mereäärt edasi.

Koduselt triibuline majakas Tenerife läänetipus. Kui kaljusid poleks, võiks see asuda ka Saaremaal.

Kuue kilomeetri kaugusel asub valgete majade ja lagunenud kaitsetorniga maaliline külake San Andrés, mis tõuseb jõeorust ja mererannast kõrgele mäkke ning on kuulus oma kalarestoranide poolest.

Meie sihiks on aga küla taga laiuv päevitajate paradiis – Tenerife parim rand Playa de las Teresitas. Siia on transporditud tuhandeid tonne kuldset Sahara kõrbeliiva ning kui saare teistes randades tunned ennast rahvarohkuse tõttu nagu sprott karbis, siis siin on ruumi ja avarust kõigile.
Ning rannamõnude nautlejate valdav enamus on kas kohalikud või mandrihispaanlased – suurte kuurortide skandinaavia või briti pakettreisija siia tavaliselt ei satu.

Ajalooline La Laguna või kalarestoran?
Kui supeldud ja Sahara liivas piisavalt püherdatud, keerutame serpentiine mööda üles Anaga mägedesse, kust avanevad imelised maastikud. Siit edasi on mitu alternatiivi: piki mäeharja pääseb ajaloolisesse La Lagunasse, mille ametlik nimi on tegelikult natuke pikem – Muy Noble, Ilustre, Leal y Fiel Ciudad de San Cristóbal de la Laguna!

Kaunid näkid kaunis kalurikülas Garachinos? Ei, hoopis turistineiud lõunamaa päikest nautimas.

18. sajandil oli see kuulus kaubalinn, milles paarsada aastat tegutsenud ülikoolgi, ning Santa Cruz vaid pisike sadamapaik. Tänapäeval esindab La Laguna oma uhkete kaupmeeste majade, varjuliste siseõuede ja dekoratiivsete rõdudega Kanaaride parimat linnaarhitektuuri.

Mullu leidsime La Lagunast suurepärase restorani Posada de los Mosqueteros. Seintel ajaloolised pildid nagu aadlimajades, külastajateks kohalikud mitteturistid, toidud ääretult maitsvad ning olustiku eest “dix points” – mida paremat turist veel oskaks soovida.

Ainult menüü oli hispaania keeles ja ettekandjagi umbkeelne ning temperatuur linnas ca viis kraadi madalam kui mere ääres, mis jaanuaris tähendas üsna jahedat…

Tänavu pöörame metsaga kaetud Anaga harjalt La Laguna asemel hoopis põhja poole, maalilisse Tagananasse, ja keerutame läbi arvutute serpentiinide kaljude ja mere vahele pitsitatud kalurikülla nimega Roque de las Bodegas. Merest kerkib siin pisike nukukindlus, kõrged lained on väljakutseks jonnakatele surfaritele.

Külla sattunud näljastel on valida nelja kalarestorani vahel, millest kõige rahvarohkem tundub olevat Casa Africa, kus pole ühtki vaba lauda. Maandume kõrvaltänava söögikohas Olga, milles teenindus meenutab küll Venemaa avarustes kogetut. Kuid suure küpsetatud värske kala ja salativaagna me saame ning lühikese tiheda vihmasagara kraesse ka.

Tenerife tähtsaim vaatamisväärsus on mitte nii väga ammune vulkaan Teide ja seda ümbritsevas vanas kraatris paiknev looduspark Las Cañadas. Et aga sinna jõuda, tuleb ületada vana kraatri serv, st keerata serpentiinides rooli ligi täispöörde võrra paremale ja samapalju vasakule – nii oma sadakond korda järjest.

Köisraudtee ja kuumaastik

Tenerife Teide: on vulkaan ja ei ole ka. Tähtsaim vaatamisväärsus on see aga igatahes.

Pico de Teide on võimas! Oma 3718 meetriga pole Teide mitte ainult Hispaania kõrgeim tipp, vaid ka maailma kõrguselt kolmas vulkaan. Ja sisuliselt veel peaaegu tegev – purskas viimati alles 1909. Mäe ümber laiub kilomeetrite kaupa tõelist kuumaastikku tardunud laavast, nagu hiiglaslikud traktori künnivaod. Pilt on tunduvalt “värskem” ja mõjuvam kui Islandil.

Kui ilm just väga tuuline pole, saab Teide tipu lähedale köisraudteega – Teleférico sõidab kaheksa minutit ning viib 2356 meetrilt 3555 meetrile. Köiel sõit on üsna kallis – mitteresidendile 20 eurot.

Aga vaated on vapustavad ning suure osa aastast lumigi käega katsuda. Mistõttu mõjuvad jaanuaris suisa koomilisena suveriietes külmast siniseks tõmbunud mäkkeeksinud – meie loendame endal riidekihte neli-viis ja neistki osa talvised…

Viimase 150 meetri vallutamiseks päris tipuni on aga vajalik spetsiaalne luba. Sellega püütakse unikaalset murenevat kraatritippu kaitsta massiturismi eest. Tippuronimise loa saab tasuta, kuid see antakse konkreetsel päeval kindlaks ajaks ning selle hankimiseks tuleb sõita Santa Cruzi.

Mäkke ronimine võtab tunduvalt kauem aega kui pelk üles-alla sõitmine. Õhk on hõre, hingamine raske ja rada käänuline. Tugitoolisportlastele kindlasti ei soovita ja haigema südamega on lausa keelatud.

Las Cañadasest võib reisi jätkata põhjarannikule Orotava orgu või siis läbi noorima laavavälja Tamaimo peale.

Masca on saare ilusaim org

Autor draakonipuuga. Teadlased väidavad puu vanuseks 400 aastat, kohalikud 1000 ja tõde on ilmselt kuskil vahepeal.

Et Tamaimost Tenerife ühte kauneimasse paika Masca orgu sõita, peame järsust mäest üles roomama. Võrratud panoraamid, järskude kurvidega teed. Siin need kõige pisemad väikeautod esimesel käigul undavad ja tihti sootuks jänni jäävadki. Masca külas tuleb tingimata peatuda ja end pildile jäädvustada.

Buenavistast pääseb Tenerife läänetippu. Mingil hetkel heidutavad autoreisijat arusaamatud keelumärgid ja mitmekeelsed hoiatussildid, et edasi nagu ei pääseks ja sõit puha oma riisikol. Normaalse ilmaga need aga ei kehti ning pärast mõningast mägiteedel keerutamist paistabki järsul neemekaljul kõrguv Tono punavalge tuletorn.

Napima ajaressursi korral võib Buenavistast keerata otse itta, kuhu juhatab teeviit Icod de los Vinos. Tee ääres vilksatab valgete majadega kaunis kaluriküla Garachino ning enne Icodi tabab silm juba kaugelt võimsa draakonipuu, selle linnakese peamise vaatamisväärsuse.

Võtame nõuks vältida tasulist turistiparklat ning peame seetõttu tegema linnakeses mitu tiiru, enne kui ca 30 kraadi all mäkke tõusval tänaval tühja seisukoha leiame. Icod de los Vinos on saare üks vanemaid linnu ja draakonipuu vanuseks arvatakse olevat mõistusega haaramatud 1000 aastat.

Püha puu kõrvale pühale paigale on püstitatud Püha Markuse kirik. Tegelikult on linnas kakski iidset draakonipuud, aga teine veel tuhandet aastat vana polevat. Linnas tasub teha pikemgi jalutuskäik, imetleda dekoratiivseid kanaari rõdusid ning nautida kanaari toite rustikaalses stiilis restoranis Carmen siinsamas draakonipuu lähedal.

Orotava org Põhja-Tenerifel, mis laiub Teide vulkaani jalamilt mererannani, on kaetud lopsaka rohelusega. Siin kasvab nii banaane kui tsitruselisi. Org pakub kauneid linnu, musta laavaliivaga kaetud randu, mitmekülgset loodust ja treenitust proovile panevaid matkamarsruute.

Turistide eest pakkukohalikku elu otsima
Puerto de la Cruz on pealtnäha tüüpiline hispaania linn, kus turistidehordile vaatamata on säilinud ka tavaline elu. Mõnus on jalutada selles paabeli segaduses, põigata sisse lugematutesse poodidesse, tegelda rannapromenaadil veini nautides people spottinguga (inimeste vaatlemisega) või mõnuleda kuulsates Lago Martiánezi mereveebasseinides.

Ainult parkimine on kesklinnas peaaegu võimatu: ei ühtki vaba kohta. Kas paigutad kõrge tasu eest maaalusesse parklasse või lihtsalt jätad auto keelatud kohta, nn laadimistsooni, ning loodad, et naastes auto seal veel alles on.

Linna lähedusest leiab koguperepargi Loro Parque, milles on nii show’dega delfinaarium kui maailma suurim pingviinipark, samuti Pueblo Chico, kus esindatud miniversioonid Kanaari saarte tuntuimatest ehitistest.

Iga rõdu Icod de los Vinose linnas on isesugune – vastavalt majaomaniku maitsele ja võimalustele.

Pageme kiirteed mööda Puerto turistide möllust ja pöörame üles mäkke, siit leiab tunduvalt ehedamat kohalikku elu. Mäeküljele on end laotanud kaunis ajalooline linn, mis kannab oruga sama nime La Orotava. Keset linna seisab kirik
Iglesia de la Concepción, mida ümbritsevad ainulaadsed ehitised esindavad Kanaari saarte klassikalist koloniaalarhitektuuri.

Ka siin rõõmustavad silma dekoratiivsed rõdud igal majaseinal, olgu see siis tagasihoidlik onnike või uhke palee. Rohkesti rõdusid on peidus majade varjulisel siseõuel. Iga suveniirikütt saab endale turistilõksudestsobivas suuruses kanaari rõdu ka kaasa osta.

Prantsuse kana hispaania moodi
Viimase õhtusöögi naudime prantsuse restoranis El Sol. See on üks stiilsemaid Los Cristianose restoranikvartalis – üks kelner paneb istuma, teine toob menüü, kolmas võtab joogitellimused, neljas palub valida toidud ja viies toob need kohale. Vahepeal uuritakse, kust tuleme ja demonstreeritakse meile Balti ühtekuuluvuse märgiks oma leedu keele oskust.

Kuigi see small talk toimub täpipealt samamoodi nagu aasta tagasi, lõbustab see külastajat ikkagi ja loob õhtusöögiks sobiva meeleolu. Ning El Soli spetsialiteet – prantsuse kana mitme kastmega – on hõrk ja äärmiselt maitsev. Nagu hispaania veingi, millega õnnestunud puhkusele punkti paneme.

Tenerife –aastaringne puhkusekoht
Tenerife on seitsmest püsielanikkonnaga Kanaari saarest suurim – üle 2000 km2. Kohalikke elanikke on umbes 700 tuhat ning suurimaks linnaks Santa Cruz de Tenerife. Aafrika rannikule on siit umbes 300 km ning Hispaaniani 1300 km.

Tähtsamateks keskusteks Tenerifel on Playa de las Américas, Los Christianos ja Los Gigantes, samuti Puerto de la Cruz. Saarel on sadu hotelle, restorane ja baare ning mitu heatasemelist golfiväljakut. Puhkajaid teenindab kaks lennujaama.

Tenerife on mitmekesise loodusega saar, kus vaatamist rohkem kui ühe reisi jagu, kuigi rannaliival lesides seda ei usukski. Mäeahelik piki selgroogu jagab saare kaheks eriilmeliseks osaks.

Lõuna- ja põhjaosa erinevad teineteisest oluliselt. Kui kuivas lõunas tunnevad end mõnusalt kaktused, siis saare põhjaküljel kasvavad tänu sademetele aga lopsakad palmid ja banaanid.

Juba Homeros kirjutas õndsate saartest, kus pole kunagi talve. Tenerifel käib aastas neli-viis miljonit turisti ning see on üks soomlaste-rootslaste eelistatumaid talvitumispaiku. Päevane õhutemperatuur on läbi aasta paarikümne kraadi ringis, mis lubab aasta ringi päikest võtta.

Talvel võivad ööd olla ka tunduvalt jahedamad ning kuna mitmes hotellis puudub küte, tuleb end varustada soojemate suveriietega. Sellegipoolest algas minu 2006. aasta suplushooaeg ookeanis juba 2. jaanuaril ning 19kraadises vees.

Turism pole Tenerifel mingi viimaste aastakümnete avastus: briti arstid olevat siinset tervislikku kliimat soovitanud juba 19. sajandil. Piiniametsad on tervisefriikidest jalgsimatkajate lemmikpaigaks siiamaani. Laisemad lebotajad avastavad saart autoaknast ja jalutades, nagu minagi seda tegin.

Estravel müüb nii Eesti reisikorraldajate valmisreise otselendudega Tallinnast kui ka mitme Soome reisikorraldaja pakette, mis algavad Helsingist. Valik on väga suur.