Uue maailma veiniriigid
Veine toodetakse üle kogu maailma – väikestes ja suurtes riikides, litsentseeritud ettevõtetes ja oma tarbeks kodustes majapidamistes. Veiniriigid on jagatud uueks ja vanaks maailmaks. Vana maailma veiniriikide alla kuuluvad peamiselt Euroopa veinitootjad, kuid ka Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida veinimaad. Uude maailma kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Austraalia ja Okeaania, Lõuna-Ameerika ja Lõuna-Aafrika. Neist noorimad on Uus-Meremaa ja Austraalia.
Uus-Meremaa on veinipere pesamuna, kel vanust kõigest 30 aastat. Pisut rohkem kui veerandsaja aastaga on Uus-Meremaale rajatud kümme suurt viinamarjaistandust.
Hoolimata noorest east on Uus-Meremaa veinid ülemaailmses veiniäris tunnustust leidnud, nad on saavutanud mitmeid olulisi ja nimekaid auhindu. Uus-Meremaa veinitööstuse rajaja Montana vein Montana Marlborough Sauvignon Blanc pälvis 1990. aastal Marquis de Goulaine’i parima Sauvignoni veini maineka tiitli rahvusvahelisel veini ja alkohoolsete jookide võistlusel Londonis.
Algul puudus inimestel 1979. aastal alustanud ettevõttesse usk – tundus võimatu, et riigi lõunaosas küpseksid veinimarjad. Veinitootjad üldlevinud arvamusest ei hoolinud ja istutasid Marlborough veinipiirkonda viinapuid – esimese istutuse hulgas oli ühtlasi tollal vähe tuntud sort Sauvignon Blanc, mis tänaseks on võtnud Uus-Meremaad tutvustava rolli.
Tihtipeale Uus-Meremaa vennaks nimetatud Austraalia asub venna positsioonil ka veinimaailmas, küll aga vanema vennana. Paarisaja-aastase veiniajalooga Austraaliat tunnustatakse tänapäeval eelkõige Chardonnay-veinide tootjana.
Chardonnay on kahtlemata üks olulisemaid valge viinamarja sorte kogu maailmas, kuid enim väärtustatakse teda Austraalias, kus Chardonnay viinamarju kasutatakse nii vahuveinide kui ka kuivade valgete veinide valmistamisel.
Austraalia soojemates piirkondades kasvavatest Chardonnay viinamarjadest toodetakse veine, millel on juures õrn küpsete melonite maitse.
Jahedamates piirkondades toodetakse tsitruseliste maiguga veine. Mõned veinitootjad aga segavad jahedate ja soojemate Austraalia regioonide viinamarju, saades tulemuseks täiusliku maitse.
Chardonnay veinidele pani 1847. aastal aluse saksa noormees nimega Johann Gramp, kes istutas esimesed viinapuud Barossa orgu Jacob’s Creeki lisajõe kaldale. Täna seisab Johanni veinikelder endiselt Jacob’s Creekis, andes tunnustust noormehe veinikirest. Tema pärand kannab endas lihtsat veinitegemise filosoofiat, mis sünnitas maailma ühe populaarseima veinibrändi Jacob’s Creek. Hinnatud Chardonnay veinina on Jacob’s Creek Reserve Chardonnay võitnud üle 59 auhinna.
Eestlaste hulgas on kõrgelt hinnatud ka Jacob’s Creek Sparkling Rose roosa vahuvein, mis on valmistatud Chardonnay ja Pinot Noir’ viinamarjasortidest, mis pärit jahedamatest ja kuumematest kasvupiirkondadest. Märtsis korraldas Postimehe lisa Arter roosade vahuveinide hindamise, mille Jacob’s Creek Sparkling Rose saavutas esimese koha.
– – –
Artikkel on ilmunud ajakirja Estraveller numbris 2/2009.