Valitsus leevendas täna (09.10.2020) oluliselt koroonaviiruse tõrjeks rakendatavaid reisimispiiranguid: edaspidi tuleb eneseisolatsiooni jääda vaid inimestel, kes saabuvad Eestisse riikidest, mille nakatumisnäitaja on üle 50 või Eesti vastavast näitajast üle 1,1 korra kõrgem.

Eneseisolatsiooni kohustus ei laiene neile inimestele, kes saabuvad Eestisse riigist, mille nakatumisnäitaja on alla 25 inimese 100 000 elaniku kohta, teatas valitsus.

“Juhul kui riigi nakatumisnäitaja on 25 ja 50 vahel, sõltub eneseisolatsiooni jäämine asjaolust, kas see on madalam või kõrgem kui 1,1-kordne Eesti näitaja. Kui nakatumisnäitaja on Eesti määrast väiksem, eneseisolatsiooni jääda ei tule, kui suurem, siis rakendub kahenädalane isolatsioonikohustus,” seisab valitsuse teates.

Juhul kui Eestisse tullakse riigist, kus nakatumisnäitaja on 50 ja rohkem 100 000 elaniku kohta, tuleb igal juhul jääda eneseisolatsiooni.

Endiselt jääb kehtima Balti riikide ja Soome vaheline vaba liikumine

Eneseisolatsiooni kohustuse piirmäära üldise tõstmisega tõstab valitsus ka Lätist, Leedust ning Soomest saabuvate inimeste eneseisolatsiooni jäämise piirmäära praeguselt 25 pealt 50 peale.

“Selle muudatusega tagatakse, et säiliks varasemalt kehtinud põhimõte, mille järgi tohib nendest riikidest Eestisse tulla töötama, õppima, arsti juurde, osalema vältimatutel perekondlikel sündmustel või transiidi eesmärgil,” teatas valitsus.

Valitsuse poolt reedel tehtud eneseisolatsiooni jäämise nõuete muudatused hakkavad kehtima alates 12. oktoobrist.

Kehtestati ka Valga-Valka erand

Alates 12. oktoobrist ei laiene eneseisolatsiooni kohustus piiriületuse järgselt nendele haigustunnusteta inimestele, kes elavad Valga või Valka linnas ning kes oma igapäevasel Eesti-Läti piiriületusel liiguvad nende omavalitsuste piires. Isolatsioonikohustusest loobumine võimaldab piiriäärses kaksiklinnas säilitada tavapärase elukorralduse. Erand kehtib mõlema riigi nakatumisnäitajatest sõltumata.

Riikide nakatumisnäitajatega andmeid uuendatakse kord nädalas välisministeeriumi koduleheküljel. Eesti nakatumisnäitaja kordaja 1,1 lubab 10-protsendist kõikumist, mis on vajalik selleks, et välistada riikide näitajate nädalasisestest muutustest tingitud ümberarvestamist.

Eesti toetab Euroopa Liidu Nõukogu ettepanekut ühtlustada reisimisega seotud üldpõhimõtteid

Euroopa Liidu Nõukogu soovitab liikmesriikidel võtta kasutusele värvikoodidega riskikategooria kaart, mis aitab ühtlustada reisimisega seonduvat. Soovitus näeb ette, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus hakkab iganädalaselt avaldama riskipiirkondade kaarti, kus EL-i piirkonnad on tähistatud vastavalt nende riskitasemele kokkulepitud kriteeriumide ja värvikoodi alusel. Liikmesriigid saavad neid andmeid kasutada otsuste tegemisel viiruse tõkestamiseks liikumispiirangute kehtestamisel. Ühesuguste alusandmete kasutamine on oluline eeltingimus riikide lähenemiste ühtlustumisele.

Väljapakutud värvikoodide skeem näeb ette, et kui liikmesriigi haigestumise määr on alla 25 inimese 100 000 elaniku kohta viimasel 14 päeval ja positiivsete testide määr on alla nelja protsendi, siis liikumispiiranguid sellesse riiki reisimisel ei ole.

Eesti nõustub sellise lähenemisega ja kehtestab ka siseriiklikus õiguses selle riikide haigestumisnäitaja (haigestunuid vähem kui 25 inimest 100 000 elaniku kohta viimase kahe nädala jooksul) määraks, kus inimesel eneseisolatsiooni kohustust Eestisse tulles ei teki.

Euroopa Liidu Nõukogu väljapakutud värvikoodide skeemis on veel oranž, punane ja hall värv, mis kõik tähistavad haigestumise määra või testimise ulatust. Nende puhul saavad liikmesriigid ise kehtestada eneseisolatsiooni nõudeid või võtta kasutusele muid usaldusmeetmeid, lähtudes iga riigi kohalikest oludest.

Nõukogu soovitustes nähakse ette ka ühtne reisija ankeedi vorm, mida võimalusel arendatakse elektroonsel kujul. Samuti kutsutakse üles riike tihedalt koostööd tegema testimise, sealhulgas testitõendite õigsuse kontrolli teemal ja lepitakse kokku võimalikest piirangumeetmetest teistele riikidele, sidusrühmadele ja avalikkusele eelneva teatamise kord.

Eesti leiab, et ELi Nõukogu soovituse heakskiitmine aitab kaitsta ELi kodanike tervist ja heaolu viisil, mis ei pärsi põhjendamatult liikumisvabadust ning säilitab siseturu maksimaalse võimaliku toimimise. Ühtseid reegleid on üle Euroopa nii inimestel kui ettevõtetel lihtsam järgida. Oluline on, et soovitus jätab igale liikmesriigile piisavalt paindlikkust piirangute tegemise otsustamiseks.