Uudised ja reisilood

Estraveli lennupiletite ja reisikindlustuse müügidirektor Mauri Saarend puhkab hetkel Kariibi paradiisisaarel St Maartenil. Kuidas ta sinna üldse praegu reisida sai? Loe Mauri reisilugu.

Pilt: Basseiniäärne mõnulemine

Koroonapaanika intensiivistudes selle aasta märtsis jäi mul St Maartenile lend ära. Kuna piletit oli võimalik ümber muuta, jälgisin pidevalt uudiseid, mis puudutasid võimalikku lendude taastamist ja piiride avamist. Et paljudele Kariibi mere saartele on turism kõige olulisem tuluallikas, siis juunis-juulis alustatigi tasapisi piirangute leevendamist. Kohapeal pole mitmetel saartel uusi nakatumisi juba pikalt olnud (konkreetselt St Maartenil ca 2 kuud), aga turiste riiki lubades on loomulikult teatud oht ka viirust taas importida. Sestap on kehtestatud teatud nõuded riski vähendamiseks. Neist põhiline on mitme saare puhul negatiivse tulemusega koroonatesti tõend. Sealjuures eksisteerivad üsna ranged nõuded testi tegemise ja/või tõendi väljastamise aja osas. Kellel plaan mõnda Kariibi saart külastada, tuleks ennast eelnevalt kindlasti täpsete nõuetega kurssi viia.
St Maarteni ametivõimud otsustasid juuni lõpus, et alates juulist on regulaarlennud saarele taas lubatud ja piiriületus võimalik teiste lähedalasuvate saareriikide, Euroopa Liidu ja Kanada kodanikele (seevastu kohaliku põhilise turismituru, ehk USA elanikud peavad ootama veel vähemalt augustini, aga pole võimatu, et veelgi kauem).
Euroopa ja Kanada kodanikud alates 10-aasta vanusest vajavad maale pääsemiseks negatiivse tulemusega COVID-19 testi tõendit, mis ei tohi oll väljastatud kauem kui 72 h enne saabumist (test ise võib olla tehtud varem).

Ülaloleva informatsiooniga varustatult muutsin oma lennupiletid ära teisipäevaks, 14. juuliks. Kuupäevade valik väga vaba ei ole, sest reaalselt toimub ikka vaid üksikuid lende nädalas. Hollandi KLM, kellega reisime, on ühele lennule kokku pannud St Maarteni ja Aruba (ehk tagasiteel on meil võimalik nautida vahemaandumist ka sellel saarel) ja kolmnurka Amsterdam-St Maarten-Aruba-Amsterdam lennatakse vaid 2 korda nädalas. Tagasiteel on lennuplaanist tulenevalt vaja veeta 23 h ja 55 min Amsterdamis. See on ideaalne, sest alates 24-tunnisest peatusest kehtivat ca 100-eurost stopoveri lisatasu pole tarvis maksta, aga samas on siiski piisavalt aega, et ka Hollandi pealinnas lahedalt aega veeta.

Järgmine samm oli koroonatesti tegemine ja tõendi saamine. Kuna mingeid sümptomeid, ega nakatumiskahtlust mul ei olnud, siis perearsti tasuta saatekirja nuiamine tundus ebaaus. Valikusse jäid tasulised testid, mis maksavad inimese kohta 80 euro ringis. Helistasin paarile teenusepakkujale. Üks neist eriti paindlik ei olnud mu vajaduste suhtes, aga teisega saime kenasti kokkuleppele. Ehk reedel tehtava testi vastuseid lubati kindlalt üks päev enne reisi esmaspäevaks ja samuti pidi siis väljastatama ka vastav ingliskeelne tõend esmaspäevase kuupäevaga. Kokkuvõttes täpselt nii ka läks. Test oli veidi ebamugav, aga ei midagi hullu ja käis kiirelt. Esmaspäeva hommikul helistati, et paberid on valmis. Rohkete templitega varustatud ametlikul blanketil tõendid nägid piisavalt autoriteetsed välja. Ja viirust meil siis tõesti ei olnud. Reisile läksime kolmekesi – mina koos kahe lapsega. Ühel neist vanust alla 10a ja temal testi teha vaja ei olnud. Aga perega reisides on tasuliste koroonatestide tegemine muidugi üsna oluline täiendav väljaminek…
Lisaks testi tegemisele oli tarvis internetis täita ka tervisedeklaratsioon (selle käigus üles laadida ka ülalmainitud tõend) ja täidetud deklaratsioon välja printida.
Deklaratsioonide ja tõendite olemasolu kontrolliti nii Amsterdami lennujaamas kui St Maartenile saabudes.

Lennuajaamadest ja lendudest
Tallinna lennujaamas maskide kandmist ei nõuta, enamik poode ja söögikohti (kuid mitte kõik) on avatud. Reisijaid palju pole ja kõik protseduurid läksid kiirelt. Lennukile minnes oli mask vajalik. Tasuline pardateenindus toimis tavapäraselt. Lühike, veidi üle 2 h lend Amsterdami sai väga ruttu läbi.
Ka Amsterdami lennujaamas oli rahvast harjumatult hõredalt ning sealgi näiteks osa söögikohti suletud. Lahtiolevatesse poodidesse ja toidukohtadesse sisenedes nõuti maski kandmist. Ühes kohalike kommide ja suveniiride poes võis näha ka lennujaama kohta harjumatult soodsaid pakkumisi – osade kommikottide ja shokolaaditahvlite hinda oli alandatud tavaliselt 5-lt eurolt vaid ühele eurole.
Ligi 9-tunnine Lend Amsterdamist St Maartenile toimus laiakerelise Airbus 330-ga. Ruumi oli lahedalt, täidetud olid umbes pooled istekohad. Personaalse ekraaniga meelelahutussüsteemid töötasid ja kõrvaklappe jagati tavapäraselt. Pardaajakiri oli ka olemas ja trükitud mingile erilisele viiruseid elimineerivale paberile.
Maski kandmine lennukis oli kohustuslik ja seda tohtis ära võtta söömise-joomise ajaks.
Söögi ja joogi osas oli olukord tavapärasest erinev. Turistiklassis alkoholi, teed ega kohvi ei pakutud üldse ja saadaval oli vaid väga piiratud valik karastusjooke/vett. Mul sellega probleemi ei olnud, sest 2 lapsega reisides ja saabumisel autot rentides poleks ma niikuinii saanud alkoholi tarvitada. Lennuki einete osas eritoite (nt laste einet) ette tellida ei saanud. Kõigile oli vaid üks valik. Soojaks toiduks oli mingi makaronivorm juustuga, lisaks salat ja magustoit. Midagi erilist see kõik endast ei kujutanud. Aga – suhteliselt kiiresti peale sooja eine lõpetamist toodi igale reisijale suur suletud kilekott erinevate snäkkide, mandariinide, maiustuste, veepudeli ja coca-cola purgiga. Ning lisaks veel pakendatud kolmnurksed juustuvõilevad. Neid võis siis järelejäänud lennu vältel omas tempos konsumeerida. Kõike ei jõudnudki me ära tarvitada. Piiriületus St Maarteni lennujaamas oli vaatamata pooltäis lennukile veidi aeganõudev, sest iga reisija koroonatesti tõend ja tervisedeklaratsioon vaadati üle.

Pilt: KLMi pardateenindus

Kohapeal on klimaatiliselt paradiis – stabiilselt 27-31 kraadi sooja. Mõnus nõrk tuul ja üksikute pilvedega sinine taevas. On esinenud ka paar väga lühikest värskendavat vihmahoogu. Suurepärased rannad on suhteliselt inimtühjad. Mitte kõik hotellid, söögikohad, poed ega teenusepakkujad pole avatud. Nendes mis lahti, pole kliente palju. Ehk kuskil trügida või järjekordades seista ei ole tarvis. Paljudes poodides on maskide kandmine kohustuslik. Rendiautoga liigeldes pole siiamaani ka tasuta parkimiskohtade leidmine eriline probleem olnud (enne kriisi kuuldavasti oli).

Pilt: Vaade hotelli rõdult

St Maarten ise on umbes Vormsi suurune saar, kus elab ca 70 000 inimest. Tegemist on maailma väikseima saarega, mis jagatud kahe riigi vahel. Lõunapoolne, pindalalt väiksem ent rahvaarvult suurem osa kuulub Hollandi Kuningriigile (olemata sealjuures Euroopa Liidu osa). Põhjapoolne, pindalalt suurem, aga rahvaarvult väiksem osa on aga Prantsusmaa ülemeretetrritoorium ja juriidiliselt Euroopa Liit.
Liikumispiiranguid ega piirikontrolli Prantsuse ja Hollandi osade vahel ei ole, küll on väga erineva hinnaga mobiiltelefoni rändlusteenus! Põhja pool käibib ametliku valuutana euro, lõuna pool USA dollar ja Hollandi Antillide kulden. Inglise keelega saab hakkama mõlemal poolel. Saar on väike aga mägine. Vahemaad pole pikad, ent teed on kitsad ja keskmine kiirus aeglane. Liiklus õnneks parempoolne ja bensiiniliiter odavam kui Eestis (makstes alla 1 euro). Mõned aastad tagasi tegi siin suurt kahju orkaan Irma. Hollandi pool on orkaani tagajärgede likvideerimisega paremini hakkama saanud kui Prantsuse pool.

Eesti Välisiministeeriumi reisiinfo sellist paika nagu St Maarten paraku ei tunne. Mistõttu on igati loogiline lähtuda Hollandit ja Prantsusmaad puudutavast infost. Kummaski nendest riikidest on hetkeseisuga Covid-19 nakatumiste arv madal (St Maartenil aga puuduvad hetkel juhtumid üldse!) ja eneseisolatsioon Eestisse tagasitulles pole vajalik.

Kui oled samuti huvitatud St Maarten saarele puhkama lendamast, siis võta ühendust meie reisikonsultantidega ja leiame parima lahenduse: 6266 266; estravel@estravel.ee.