Koloriitne Türgi
Minu seekordse reisi ettevõtmisel saavad määravaks avastamisrõõm ja seiklus – vaid otselennu kaugusel. Aeg on kitsalt paigas ja reisile tuleb minna üksinda, aga ma ei taha reisida päris üksi. Ring tõmbub koomale ja sõelale jääb rahvusvahelise reisikorraldaja G Adventures’i Türgi ringreis.
Miks just G Adventures? Tunnustatud giidid, hästi valitud marsruudid, hea ja kvaliteetne teenus, väike rühm – täpselt see, mida tahan oma reisil kogeda. Väikese vihje saad siit:
14-päevasel ringreisil läbime järgmise marsruudi: Istanbul – Ankara – Göreme – Güneysınır – Antalya – Kekova – Kaş – Selçuk – Ayvalık – Çanakkale – Istanbul, konditsioneeritud minibussis kokku 3500 kilomeetrit. Olen astunud oma mugavustsoonist veelgi enam välja, sest reisi planeerides otsustan tuba jagada võhivõõra inimesega. Tegelikult ei teadnud ma siis veel, et toakaaslane saab olema üks selle aasta meeldejäävamaid tutvumisi.
Lendan Istanbuli, et kohtuda kogu ülejäänud reisiseltskonnaga. Esimesel õhtul leiab aset tutvumisring ning selgub, et esindatud on Austraalia (6), Ameerika (1), Kanada (1), Inglismaa (1) ja Eesti (1). Lisaks veel türklasest giid ja bussijuht ning reis võib alata.
Hommik Istanbulis on paljutõotav. Hommikusöök saab alguse kohaliku saia, salati, oliivide ja baklaavaga. Mitutuhat kalorit tangitud, et jõuaks rahvamatka vastu pidada. Istanbuliga tutvumiseks jätame kõik üleliigsed isiklikud asjad bussi; haarame kaasa fotoaparaadi, natuke raha ja veepudeli. Nendest asjadest saab meie kõigi järgnevate päevade põhiarsenal. Värvikas Türgi ajalugu, võimas linnaarhitektuur, Türgi valitsejate lood, mošeed, varakristlikud mälestised, religioon ja kultuur – on esimesed asjad, millega tutvust teeme. Mingil hetkel tunnen piinlikkust, et Vana-Kreeka, Rooma jm ajastute tegelased on aegade unarusse jäänud. Pidanuks ise enne reisi põhjalikuma ettevalmistuse tegema.
Istanbulis saab aimu Türgi värvikast ajaloost ja kultuurist.
Pool päeva Istanbuli avastamiseks on liiga lühike aeg, seda eriti linna puhul, mis Aasia ja Euroopa sulamina suudab pakkuda kõike, mida hing ihkab. Kindel soovitus on jätta endale varupäevad enne tagasilendu, et uudistada seda linna pärast ringreisi juba sügavamalt. Ent meie programm on tihe ja buss ootel, et Ankara poole teele asuda. Türgi loodus on suurt maa-ala arvesse võttes üsnagi vahelduv. Lopsakas, küllusliku loodusega maastik asendub kidurama taimestiku ja mägiste aladega.
Ankara, Türgi pealinna, suurimaks vaatamisväärsuseks on Atatürki mälestuseks püstitatud mausoleum. Mustafa Kemal Atatürk on üks Türgi ajaloo tähtsaimaid isikuid – kunagine Türgi president, kelle valitsemise ajal tegi riik arengus 180 kraadise läänele orienteerituse pöörde. Tänaseks on Türgi parlamentaarne demokraatlik riik, kus usk on riigivalitsemisele allutatud. Järgmisena külastame Anatoolia Tsivilisatsioonide muuseumit, ilmselt ühte oluliseimat Kesk-Anatoolia muuseumi, mis sisaldab hindamatuid paleoliitikumi ja neoliitikumi ajastust pärinevaid esemeid.
Kapadookia maastiku puhul on tegemist pehme vulkaanilise kivimi poolt moodustatud koonustega, kuhu varajased kristlased rajasid kirikuid ja eluasemeid, elades neis kuni 1923. aastani. See on üks Türgi enimkülastatavaid piirkondi, nö inimtegevuse poolt loodud loodusime. Peatume Göremes, et külastada Göreme Vabaõhumuuseumi ja vahetus läheduses olevat vana Derinkuyu asustust – mitmel tasapinnal asuvat maa-alust linn, kuhu omal ajal mahtus elama mitutuhat inimest ja karilooma.
Kapadookia maastik on kaunis ja omanäoline
Kapadookias on veel üks huvitav turistiatraktsioon – kuumaõhupalliga lendamine. See on tuntud kui ainus koht maailmas, kus igapäevaselt tõuseb korraga õhku umbes 100 kuumaõhupalli. Kõrghooajal juhtub seda isegi 2x hommiku jooksul. Korraliku väljaõppe saanud pilootide all on sõit ohutu, ent põhjust turvalisusele on pöörata oluline. Olla just õhupalli piloot on üks selle piirkonna noormeeste ihaldatavamaid elukutseid.
Teel Antalyasse külastame veel ühte UNESCO maailmapärandi nimistus olevat piirkonda – Çatalhöyük, kust on leitud ühed maailma vanimad inimasustused.
Antalya piirkond on Türgi lõunarannikul üks turistide populaarseimaid puhkusepaiku. Meie peatume Antalya vanalinnas, jalutame rannas, naudime päikest ja õhtust linnatänavate meeleolukat suminat, et järgmisel hommikul suunduda laevareisile ning veeta öö Vahemere tähtede all. Uueks sihiks on Kekova saar, keskaja piraadilaevade pelgupaik, ja Simena lossivaremete vallutamine. Vahepeale jääb mitmeid ujumispeatusi, romantiline päikeseloojang ja varahommikune päikesetõus metsikute delfiinide vaatemänguga lahesopis. Seda viimast ei koge isegi kohalikud liiga sageli.
Siemena kindlus ja vaade Kekova saarele.
Läänerannikut pidi üles liikudes läbime üksteise järel kreeka mõjutustega pisikesi Türgi linnasid. Minu lemmikuks on Kaş (Kash) – Antalyast umbes 200 km kaugusel olev väike kalurilinn, kus saab ka aktiivse veespordiga tegeleda. Kash meeldib mulle omapärase atmosfääri pärast – tänavatel kaubeldakse kohaliku käsitööga, tänavad on kreeka-türgi hõngulised, paljude autentsete söögikohtade ja kohvikutega. Ma tunnen end selles linnas nii hästi, et plaanin peatselt naasta.
Armas kalurilinna Kash pakub häid võimalusi veespordiks.
Teine mõnus linnake on Ayvalik, kus ööbime kohaliku pererahva Ottomani stiilis häärberis. Nendes linnades kuuleb inglise keelt harvem ja teenindava personaliga suhtlemiseks tuleb ise olla kreatiivne ning avatud meelega. Tulemuse puhul kehtib reegel – Life is like a box of chocolate, you’ll never know what you are going to get. Näiteks tellime kohaliku traditsioonilise pitsa, mida palume tükkideks lõigata. Kuna kohalike meelest on tegemist üheinimese portsjoniga, on meie palve neile ilmselgelt üllatav. Kehakeelt kasutades selgitan, mil moel ma soovin oma roa lõigatuks saada. Järgmisel hetkel jookseb järgmine noormees köögist välja pussnoaga, et mu silme all seda nüsida. Tulemus ei ole nende meelest enam apetiitne, aga meie klientidena oleme rahul. Tellime endale ka kõik kõrvale joogid. Mingil põhjusel saab üks meist mahla asemel Fanta, teine mingi limonaadi ja vaid kolmas tellitud joogi.
UNESCO maailmapärandi nimekirjas on mitmed Türgi kohad. Ringreisi puhul väärivad veel mainimist sellised ajaloolised piirkonnad nagu Hierapolis-Pamukkale, Efesos ja Trooja.
Pamukkale on omamoodi muinasjutumaa.
Kui keegi räägib teile Türgi puuvillakindlusest, siis suurima tõenäosusega peab ta silmas Pamukkalet – omamoodi muinasjutumaad, mis eraldub tumedamate mägede taustal laia valge ribana. Lähemale jõudes selgub, et terve mäekülg on kaetud nõrglubja setetega, mida mööda vett pidevalt alla niriseb. Kuumaveeallikate vesi kaotab allamäge voolates süsihappegaasi ja jätab maha lubjakivilademed, tekitades oma tegevusega sellise liustiku. Mäe serval on mineraalveega täidetud looduslikud terassid, milles suplust või värskendust turistid meeleldi ära kasutavad. NB! Liiklemisel tuleb jalanõud maha jätta, ent ettevaatust – põhi on libe ja konarlik. Maapind on jalge alt kerge kaduma. NB! Ujumisriided kaasa. Lisatasu eest on võimalik minna kuumaveeallika basseinidesse ujuma. On teada, et oma paartuhat aastat tagasi armastas Kleopatra koos Antoniusega siinkandis suplemas käia. Mis sobis Kleopatrale, sobib kosutuseks ka meile.
Selle piirkonna iidne roomlaste valitsusaja linn Hierapolis, annab aimdust selle püha linna hiilgusest, mis kunagi oli Rooma imperaatorite sage külastuspaik. Suured arhitektuuriliste ehitiste varemed, erineva kuju ja suurusega hauad ning erakordselt hästi säilinud amfiteatri varemed on vaid osa sellest, mida Hierapolis külastajale pakub. Pamukkale ja Hierapolisele saad pilgu heita siin.
Hästi säilinud Hierapolise amfiteatri varemed.
Trooja oli kuni 19. sajandi keskpaigani tuntud pigem müüdina, kuniks avastati selle ajaloolise linna varemed. Tundus uskumatu, et selline koht võiks üldse eksisteerida. Trooja linna varemetes on minu jaoks muljetavaldavaimaks osaks tolle aja ehitustehnoloogial põhinevad linnamüürid, mille abil hoiti ära võõrvägede vallutused. Kui nutikad pidid olema selle aja elanikud, et olemasolevate vahenditega midagi sellist valmis ehitada. Ka puuhobune on siiani Troojas olemas, tõsi küll kaasaja meistrite kümme aastat vana kuju, mille sees saab treppidest üles ronida. Ära unusta kohustuslikku pildistamisvooru, mis võib rahvast pungil olevas hobuses isegi ülemäära pingutavaks osutuda.
Efesos asutati 11. saj. e.Kr. ioonia kolooniana ning 6 saj. e.Kr. ehitati tema peamine vaatamisväärsus Artemise tempel, mis on üks seitsmest maailmaimest. Efesoses elas 250 000 kodanikku (loendati ainult vabana sündinud mehi, naised ja orjad arvesse ei läinud). Iidse linna struktuur on hästi säilinud, mis võimaldab meil saada täieliku ettekujutuse antiikasumist. Vaatamist väärivad Celsius Polynemuse raamatukogu, kaks agoraad, nümfeumid, jõukate linnakodanike majad. 1 saj. m.a.j. elasid ja surid Efesose ümbruses apostel Johannes ja Neitsi Maarja.
Celsiuse raamatukogu varemed on muljetavaldavad.
Çanakkale – ajalooõppetunni viimane peatükk. Gallipoli lahing, tuntud ka Dardanellide kampaania ja Çanakkale lahingu nime all, toimus Gallipoli poolsaarel, I maailmasõja ajal 25. aprill 1915 – 9. jaanuar 1916. Brittide ja prantslaste ühisoperatsiooni eesmärgiks oli hõivata tollane Osmanite riigi pealinn Konstantinoopol, tänapäeva Istanbul ja kindlustada turvaline meretee Venemaale. Üritus ebaõnnestus suurte kaotustega mõlema sõdiva poole jaoks – rohkem kui 100 000 hukkunuga sõda oli siiski üks suuremaid Osmani impeeriumi võite. Gallipoli poolsaarele on rajatud mitmeid monumente ja kalmistuid austamaks ja mälestamaks lahingus osalenud võitlejaid. Rasketes oludes hukkusid noored, vähem kui 20 aastased mehed.
Teel Istanbuli valitseb bussis vaikus ja seda omakorda toetades mängib giid meile ette laulja Eric Bogle 1971. aastal loo “And the Band Played Waltzing Matilda”, mis jutustab ühest Austraalia noorest mehest, kes läheb 1915. aastal Gallipoli sõtta ning leiab, et surmast on hullemaid asju. See lugu annab edasi sõja julmuse ja kohati mõttetuse.
Istanbulis koguneme viimasele ühisele õhtusöögile. Meie kaks nädalat reisi on selleks korraks läbi. Türgi eripalgelisus, rikas ajalugu ja külalislahke rahvas on jätnud meile kõigile kustumatu mulje. Eri paigust inimesed kinnitavad kõik ühest suust, et kunagi tulevad nad veel Türki tagasi. Mina nende seas – olles Istanbulile kõige lähemal, ei jää see minu puhul vaid lubaduseks.
Kui soovid samasuguse marsruudi läbida, vaata ringreisi pakkumist siin.
—–
Fotod: Jane Juhanson / Shutterstock