Maine paradiis hea toiduga: Kreeta

27.04.2004
Argo Kasela / Estraveller

Vahemere suuruselt viies saar Kreeta on eestlastele läbi aegade omaseks saanud. Ka need, kes Kreetast eriti midagi ei tea, lähevad sinna hea meelega, sest see nimi, see riik ja see rahvas sisendab kuidagi turvalisust ja kodusust. Ja ega teisti ei saagi. See on ju Kreeka.

kreeta reisAastate jooksul on Kreeta läbi teinud mõned olulised muutused. Kreeta turism sai alguse hoopis saare idaosas. Agios Nikolaos ja Elounda on siiani külastajatele valla, kuid saare magnetiks on viimastel aastatel kujunenud lääneosa – Hania ümbrus.

Paljud, et mitte öelda enamik reisikorraldajatest märgib sihtkohaks Hania, kuid tegelikult ööbib seal vaid murdosa külalistest. Suur osa neist peatub Hania ranniku väikelinnades ja külades. Kust üks küla algab ja teine lõpeb, seda ei saa pahatihti enam arugi. Üks suur Hania kõik.

Kui maailmale randu jagati, olid kreeklased ilmselt kusagil ära, sest Kreeka rannad ei kuulu just liivasemate hulka. Ilmselt olid Kreeta põliselanikud minoslased siiski jagamise juures, sest saare lääneosa on õnnistatud kaunite liivarandadega. Tõenäoliselt ongi sellepärast enamik turiste just sinna kolinud. Teine põhjus ilmselt ka see, et strateegilised ekskursioonimarsruudid on enam-vähem lähedal.

Teenindus mandri-Kreekast erinev
kreeka, kreeta tänav

Esmapilgul jätab Hania täiusliku Kreeka suurlinna mulje. Tundub nagu polekski tegemist kuurordiga. Kuid linna piirilt algavad hotellilinnakud, mis venivad kuni 25 km mööda liivaranda ning mille mitmekesisus rahuldab kõige erinevamaid maitseid. Kato Galatas, Agia Marina, Platanias, Gerani, Maleme ja Kolymbari – esmapilgul ei jõua nende linnaosade nimetusi meeldegi jätta. Ja pole vajagi. Haniast täiesti piisab.

Kreeklased on ka ise öelnud, et nad on natuke skisofreeniline rahvas. Äärmine aktiivsusepuhang võib vahelduda totaalse logelemisega, nutuhoog hüsteerilise naeruga jne. Ka kreeka tantsud ja laulud on loodud kahes äärmuses. Kas siis hingematvalt kurvad või tuju pilvedeni tõstvad. Nii on muide ka teenindusega. Kui mandri-Kreekas võib end arvet oodates vabalt lõdvaks lasta ning veel ühe klaasi veini võtta, kuni teenindaja pead pöörama satub, siis saartel jooksevad kõik nagu elektrijänesed.

Kõrtsimeeste tähelepanu on vahel lausa liialdatud. Ja kui hästi tellite ning sõbrad olete, siis pakutakse lahkudes ka maja poolt väikest kosti, mis tavaliselt on raki. Mida üksikum koht, seda rohkem on rakis kraade – kohati lausa 70. Ilmselt mängib rolli ka see, et turismihooajaks sõidab Kreetale palju võõrtööjõudu ning et talv rahulikult üle elada, tuleb suvel rabada lausa eesli moodi. Kreetalane ise on aga natuke teisest puust. Mandrielanikud, kes tavaliselt end natuke paremaks peavad, panevad kreetalased siiani ühte patta lindpriidega.

Kreeta küla – omaette vaatamisväärsus

Kuigi tänapäevaks on juba kõik muutunud ja sellel on oma ajaloolised põhjused. Kodusõdadest lõhestatud mandri-Kreeka oli vallutajatele tavaliselt kerge saak, aga kreetalased kaitsesid oma saart üksmeelselt vere hinnaga ning isegi türklastel ei läinud korda neid täielikult alistada. Eks vist sellepärast kujutavadki mandriinimesed saarlasi ette brauning vööl ja pussnuga hambus. Kreeta külakohtades on muide ka tänapäeval pea kõikides majapidamistes relv, kuid tegemist on pelgalt traditsiooni hoidmisega. Ning kui isegi kusagil külatavernis peremees püssi paugutab, et külalisi natuke kohaliku koloriidiga raputada, siis on rauas ikka paukpadrunid.

Kreeta küla on kindlasti üks põhjusi, miks sinna saarele sõita. Mustades puhvpükstes, särkides ja suurte vuntsidega taate võib näha päris sageli. Musta riietatud mammid kõnnivad kitsastel tänavatel, akende ees on kaunid aknaluugid, viinamarjad kasvavad hoovis… idüll missugune!
Ning kindlasti saate ka maitseelamuse, kui einestate külakõrtsis, kus võite ise kööki minna, mamma valib teile välja parimad palad ning toob sinna juurde külma valget külaveini.
Igal Kreeta külal on olemas oma firmaroog, mida ainult seal pakutakse. Kõikvõimalike viljade ja taimedega täidetud pirukad, hautatud liharoad ning grillvardad on äärmiselt maitsvad.
Sama saab öelda ka turismitsooni kohta. Restorane ja taverne on palju ning igaüks püüab võistlejat üle trumbata nii toidu kui ka teenindusega – sest alati võib ju loota, et rahulolev klient ka järgmisel päeval samasse restorani õhtulist võtma tuleb.

Hanias koonduvad söögikohad keskajal veneetslaste poolt ehitatud sadama kaldale ning ise süüdi, kes sealt endale meelepärast ei leia. Teine võimalus on ekselda Hania vanalinna üliromantilistel kitsastel tänavatel ning avastada mõnest viinamarjaväätidesse uppunud sisehoovist õdus ja kodune söögikoht. Kreeklane paneb söögile suurt rõhku ning ka külastaja saab sellest traditsioonist üsna pea aru.

Knossose palee ja Elafonissi

Kui suur osa Kreeka saari pakub ekskursioonimarsruutideks meresõite ja parimal juhul lühikest antiiktemplis säilinud samba külastamist, siis Kreetal on valik päris lai.
Knossose paleest, mis oli Euroopa vanima Minose tsivilisatsiooni au ja uhkus, on veel üht-teist järel. See on sama palee, mille ehitas kunagine antiikkuulsus Daidalos kuningas Minose tarbeks. Viimane sulges knossos, kreetahiiglaslikku loss-labürinti oma koletu poja, kellel oli inimkeha, härja pea ja halb komme toituda inimlihast.

Kes peab lugu sportlikust eluviisist, saab end proovile panna Euroopa suurimas mäekurus Samarias, kus võetakse ette 16 km pikkune jalgsimatk, mille kestel näeb Kreeta looduse erinevaid külgi.

Need, kes tahavad tutvuda Kreeta küladega ning vahepeal ka natuke lõõgastuda, võivad kaasa teha Elafonissi ekskursiooni, kus on olemas nii külad kui Kreeta Malediivideks kutsutud kaunid rannad.

Kui juba sinnakanti sõita, siis patt oleks jätta käimata Santorini saarel, mis on Kreeka saarestiku üks pärleid. Santorinit sõnades kirjeldada oleks lausa patt. Kui maailmas on olemas vaateid, mis ületavad piltpostkaarti, siis Santorini on kindlasti üks neist.

Ronida vulkaani kraatrile ehitatud Phira linna tänavatel, vaadata rinnatistelt alla sügavikku, kus asub Santorini sadam, imetleda maastikku – see on elamus, mis ilmselt kedagi külmaks ei jäta.

Hania ööbaarid ja diskoteegid

Hania ööelu on omaette ooper. Hanias on tegelikult olemas kaks mereäärset promenaadi, kus paiknevad kõikvõimalikud einestamiskohad ja ööbaarid. Üks siis nimetatud sadama akvatooriumi ääres, teine natuke eemal. Esimeses viibivad põhiliselt turistid, teisel promenaadil kohalik noorsugu. Meie mõistes diskoteeke seal ei leia. Ööbaar tähendab seda, et võetakse väike jook, istutakse, aetakse juttu või nõksutatakse end muusika saatel ja piilutakse teisi külastajaid. Moodsa muusika järgi tantsima eriti ei kiputa ning tihti pole ööbaarides tantsupõrandatki. Kreeklased on juba kord sellised.

Hoopis teine pilt avaneb siis, kui mõnes tavernis keegi bouzuki välja võtab. Siis tantsivad nii vanad kui noored, sest rahvalikud tantsud kanduvad põlvest põlve, isalt pojale ning neid peetakse au sees.

Ka euroopalikust diskoteegist lugu pidajad ei pea pettuma. Plataniase eeslinnas on oma klubid püsti löönud nii kohalikud, sakslased kui skandinaavlased. Hinnatase on neis küll kallim, kuid see-eest saab oma elamuse kätte ka kõige paadunum klubikultuuri austaja.

Kui aga ollakse reisil perega, siis ei ole muret ka laste aja sisustamisega. Hania lähedal Limnoupolises laiub veepark nii nõrga- kui tugevanärvilistele mõeldud atraktsioonidega.

Tagasi Kreetale

Maailmas on kindlasti veel kaunimaid saari, põnevamaid kultuure, kõrgemaid mägesid ja värvilisemaid meresid. Kuid Kreeta on saar, mis jääb hinge. Kreetal on aura, mis võidab südameid. Kreetasse armutakse ja sinna tullakse tagasi. Mis põhjusel, seda on vahel raskegi seletada. Aga elus ei peagi kõiki tundeid sõnadesse valama.

Mida teha Kreetal?

  • Samaria mäekuru – Seiklushimulistele pakub Domina World Travel ekskursiooni Samaria mäekurusse, kus saab sooritada jalgsimatka Euroopa suurimas kanjonis.
  • Elafonissi – Rannahuvilistele soovitaks Kreeta külade ja Elafonissi kauni ranna ekskursiooni, kus saab tuttavaks saare traditsioonidega ning ka ujuda ja päevitada.
  • Gramboussa saar – Kindlasti tasub ette võtta laevaretk Gramboussa saarele, kus on Kreeta kaunimad rannad ja ning mahajäetud keskaegne kindlus, imelise vaatega kogu ümbruskonnale.
  • Minose palee – Ajaloohuvilised saavad külastada Euroopa ühe vanima tsivilisatsiooni jälgi – Minose palee varemeid. Tegemist on legendaarse labürindi jäänustega, kus antiikajal elas koletis Minotauros.
  • Santorini – Kreetal pakutavate ekskursioonide pärliks on kindlasti naabersaare Santorini külastamine, mis võlub oma vaadetega ning seal pakub Domina World Travel ka paaritunnist eestikeelset ekskursiooni.
  • Hania veepark – Kreeta sobib ka perepuhkuseks, sest Hania lähedal asub suur veepark, kus võib veeta terve päeva.

– – –

Lugu on ilmunud ajakirja Estraveller numbris jaanuar–märts 2004. 

Kommentaarid: