Estraveli reisikonsultandid külastasid Tuneesiat

30.08.2019
Estravel

Õppereisil osalesid Estraveli Suur-Karja büroo reisikonsultandid Liina Tollimägi ja Marika Mikko ning 24/7 tellimiskeskuse ja reisiabi reisikonsultant Laura Kõrgvee.

Seekordne Tuneesia õppereis oli Novatoursil esimest korda sellisena organiseeritud ja me olime veidi nagu katsegrupp, kes külastas Tuneesia mõlemat kuurortpiirkonda – Enfidhat ja Djerba saart.

Saime pea poole Tuneesiast läbi sõita, kuid tänu sellele ka palju näha. Valdav osa Tuneesiast on kõrb ja seda erinevates vormides. Meie üllatuseks oli Tuneesias tohutult oliivipuid – iga vaba viljakandvat maapinda katavad lõputud oliivisalud. Tuneesia on maailmas oliiviõli tootmisel 4. kohal. Suurte teede ääres on oliivipuude kaitseks tee äärde istutatud massiivsed viigikaktused, mis moodustavad kõrge aia ja kaitsevad nn müüri taha istutatud oliivipuid ja muid juur- ja puuvilju mustuse ja tolmu eest.

Estraveli reisikonsultandid Tuneesias. Vasakult: Liina Tollimägi, Marika Mikko (Suur-Karja) ja Laura Kõrgvee (Tellimiskeskus)

 

Enfidha:

Enfidha piirkonnas soovitame kindlasti külastada UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvat Sousse’i vanalinna ja õhtusel ajal teha jalutuskäik armsas Port el Kantaoui jahisadamas, kus on võimalik osa saada purskkaevude etendusest. Lisaks saab mõlemal pool teha ka vajalikke sisseoste.

Paar tähelepanekut nähtud hotellide kohta:

  • Wifi kõikides hotellides paiguti hotelli territooriumil.
  • Pea kõik hotellid on vähemal või rohkemal määral kulunud.
  • Hotellide lähedal liivarannad, rannasusse tarvis ei ole.

Djerba saar:

Djerba puhul olin esialgu täiesti veendunud, et pigem valiksin sihtkohana saare kui mandriosa. Tegelikult oleneb ikka, millist puhkust eelistatakse.

Djerba külastamist võrdleksin sellega, kui minna Eestis kuhugi saarele. Põgenemine kuurordikärast eemale. Seega, kes rannamõnudest ei hooli või arvab, et hakkab igav ühel saarel olla, siis pigem jääda Tuneesia mandriosa poole. Kes aga tahab nautida päikselisemaid ilmasid (Djerbal pidi olema kõige enim päikselisemaid päevi ja mõnusalt sooja), kulgeda hoopis teises tempos, harrastada veespordialasid (eriti lohesurfi), siis Djerba on ideaalne.

Lisaks on Djerbal suur spaakeskuste võrgustik, kus saab nautida talassoteraapiat. Ka golfisõbrad on Djerbale oodatud. Kultuurihuvilistele Guella linn, mida tuntakse ka kui keraamika pealinnana. Samas on võimalus sõita ka Djerbalt kõrbeeksursioonile või asustamata saarele akusid laadima.

Ekskursioonid:

1. Peale Soussi ja Enfidha hotellide külastust sõitsime 2-päevasele kõrbereisile.

Sõit kõrbe on üsna pikk, kuid õnneks on vahele pikitud ka mõned peatused. Esimene külastus oli meil Kairouani peamine vaatamisväärsus Suur mošee, mis on üks vanim ja suurim islamimaailmas ning on Meka ja Jeruusalemma järel tähtsaim palverännaku sihtkoht. Moslemite väitel võrdub seitse palverännakut sinna ühe Meka reisiga.

Veel tegime kiire peatuse tohutu Aglabiidi veehoidla juures, mis on ehitatud 860. aastal ja mida peetakse araabia maailma kõige tähtsamaks hüdraulika alaseks meistritööks ja varustasid kogu linna veega. Bussi vahetasime jeepide vastu Tozeuri linnakeses, mis on peamine peatus, kus kõrbereisidel osalejaid majutakse. Sõitsime džiipidega pikalt-pikalt mööda asfalti ja jõudsime lõpuks väikesesse oaasi, kuhu kohale jõudmise rada oli igal sammul ääristatud müügilettidega, kust saab osta kõrberoose ja muid maapõues leiduvaid värvilisi kivikesi, mis osaliselt tundusid, et olid tindiga täidetud.

Meie kõrbesse jõudmise ajal oli meid õnnistatud muidugi tõeliselt kuuma kõrbe ilmaga ja meie kohalik giid pakkus välja, et Chebika mägioaasini on kaks teed – raskem ja kergem, enamus valis loomulikult kergema tee ja mõneminutilise jalutuskäiguga me oaasis olimegi. Vaated olid tõeliselt ilusad ja lummavad. Tagasi otsustas osa meie grupist tulla siiski seda raskemat teed pidi üle mägede ja 50 kraadises kuumuses, mis ajas meie giidi natuke murelikuks, sest ega me päris õiget rada ikka ei liikunud. Edasi sõitsime mööda erinevaid kõrbemaastikke ja mööda ka endist Paris-Dakar ralli teekonda “Tähesõdade” ühe võttepaiga poole. Tuneesia džiibi safarid ei ole sellised luidetel kihutamised nagu Dubais, pigem on tegu rahuliku kulgemisega läbi kõrbe ja aknast lõputuna näivate liivaväljade vaatlemine.

Minu jaoks oli seninägematu miraaž – näed, et eemal sillerdab kivine ja palmidega ääristatud jõgi, aga lähemale jõudes on ikka sama tühi liivaväli. Kõrbes seisma jäädes lähenevad turistile ka kohalikud poisikesed ja hakkavad kohe pakkuma kas ära ostmiseks või pildistamiseks väikeseid kõrberebase kutsikaid, hoides neid väikese ketikese otsas ja kõri ümbert kinni. Nende loomade kohtlemist oli küll valus ja kurb vaadata, käsi kohe kuidagi ei tõusnud neid pildistama ja raha andma.

Ööbima sõitsime Tozeuris asuvasse Hafsi hotelli, kelle põhikliendid ongi just kõrbereisil peatuvad turistid. Selles hotellis oli küll minu elu kiireim check-in, küsiti vaid kas ühene või kahene tuba ja üle leti ulatati võti, ei mingit nime ega passiandmetega jahmerdamist.

Hotellil oli väikeses aiakeses mõnus basseiniala, kus sai ka õhtul pimedas ujuda sumedate jõulutulede valguses. See oli ka esimene ja ainus Tuneesia hotell, kus kelner tõi meile otse basseini kosutava ja magusa kohaliku tee ning hiljem jäänõus pudeli veini. Ka õhtusöök oli üks maitsvamaid, mis õnnestus sellel reisil saada, kõik toidud olid hästi maitsestatud ja veidi rahvusliku hõnguga. Nende kõrbehotellide puhul peab arvestama, et toidud on kõik hinnas, kuid joogid on lisatasu eest.

Hommikul jätkus meie kõrbereis, alustasime varavalges, et jõuda päikesetõusuks kõrbe. Seekord sõitsime välja varavalges, kuid üllatuseks pakkus meie kõrbehotell juba sel kellaajal väga arvestatavat hommikusööki. Sõitsime läbi selleks aastaajaks kuivanud Chott-El-Jerid soolajärvedest, tegime ka väikese peatuse, et soola oma näpuga katsuda ja pildistada. Päikesetõusu me ei näinudki, kuna ilm oli pilves ja päike ei otsustanudki välja tulla. Edasi sõitsime Douzi, kus ootas meid ees kaamelisõit. Alguses me küll sellest väga vaimustatud ei olnud, kuid kui meid juba kaameli selga lükatud oli, siis oli see päris tore kogemus. Meie kaameli ajajad olid küll veidi tüdinud kohalikud poisikesed, kes jalutasid meid kaamelitega kõrbe, kus me passisime niisama ja ei teinud mitte midagi ning siis jalutasid meid kaameli seljas tagasi. Ma pean oma kaameli kiituseks ütlema, et mul õnnestus saada üks ütlemata tore ja armas loom, kes lubas ennast paitada ja kõnetada, mitte nagu mõni riiaks isend, kes hambaid näitas ja koledasti häälitses. Pärast sai mälestuseks osta ka kenasti paberile prinditud foto koos kaameliga 4 dirhami ehk ca 1 euro eest! :)

Kõrbest viis meid edasi tee läbi mägede berberite külla Matmatasse. Muide ka Matmatas oli üks Tähtede sõja võtteplats, seal asub Luke Skywalkeri koduks kasutatud Sidi Drissi hotell. Matmatas õnnestus ka üks selle reisi paremaid lõunasööke saada. Pean lisama, et söögiga oli Tuneesias meil veidi kehvasti, parim söök, mida me saime, oli arbuus.

2. Ekskursioon piraadilaeval üksikule saarele.

Sellesse ekskursiooni suhtusime me veidike skeptiliselt, kuid kokkuvõtvalt võiks öelda, et oli väga tore päev merel.

Korraga sõidab välja 8 piraadilaeva, mis kõik kenasti ülerahvastatud. Meil õnnestus saada esimesena väljuvale laevale ja vähem lärmakamale neist. Laeva meeskond üritab igati pardal olevat publikut lõbustada tantsides ja muid trikke tehes, kuid natuke nagu särtsu ja entusiasmi jääb puudu. On näha, et see on töö, mida nad teevad iga päev ja enam ei paku see neile endile rõõmu.

Saar, kuhu meid viidi, oli tõesti väga kaunis kristallsinise veega ja valge liivaga ümbritsetud, tõeline paradiis. Igal laeval on oma randumispunkt ja kõik turistid hajuvad kenasti saarele ära nii, et keegi kedagi ei sega. Rannatooli rent oli 10 dirhamit ehk ca 3 eurot / 2 tooli ja üks vari. Saarel sai olla kokku 4 tundi.

Kell 12 pakuti lõunat, kuid meie 3-liikmeline seltskond otsustas mõningatel põhjustel lõunast loobuda, seega õnnestus meil 2 tunniks saada oma privaatne paradiisirand, sest teised turistid peale lõunat enam ei naasnudki. Djerbalt taas mandrile sõites külastasime Sfaxi ja Soussi vahelisele teele jäävat El Jemi Amfiteatrit. Tegu on 3. sajandist pärit amfiteatriga ja suuruselt kolmandaga Rooma riigis. Tegu on ka kõige paremini säilinud Rooma muistisega Aafrika pinnal.

Kui satute puhkama Sousse piirkonda, siis soovitan kindlasti El Jemis ära käija. Amfiteater on väga hästi säilinud ja pakub ilusaid ning võimsaid vaateid, Rooma Colosseumit külastades ei avane ilmselt kunagi sellist võimalust, et saate pea üksinda massiivsete võlvide vahel jalutada ning jääb mulje, et amfiteater on vaid sinu päralt.

 

 

Kommentaarid: