Uudised ja reisilood

Estraveli Tallinna erakliendimüügi osakonna juhataja ja IATA koordinaator Mauri Saarend reisis juunis lastega Portugalis ja Mehhikos. Reisiloo 3. osas tuleb juttu sellest, mida Yucatani poolsaarel teha ja vaadata. Lähemalt cenote´dest ja varemetest.

Loe ka reisiloo 1. OSA ja vaata reisipilte.
Loe ka reisiloo 2. OSA ja vaata reisipilte.

OSA 3

Mida Yucatani poolsaarel teha ja vaadata – cenoted ja varemed

Esiteks pean ma ütlema, et päris Cancuni ja sealsesse hotellitsooni me ei jõudnudki. Minu subjektiivse ettekujutuse kohaselt on tegemist peamiselt USA noorte möllu- ja peopanemise kohaga, kus hinnad muu Mehhikoga võrreldes astronoomilised. Ilusad rannad ja luksuslikud hotellid seal kindlasti on, aga peale enam kui aasta kestnud koroonahüsteeriast tingitud osalist töökoormust polnud see kõik finantsiliselt kuigi atraktiivne. Ilusaid randu leidub sealkandis ka mujal (ja me keegi ei ole sellised, kes viitsiks pikalt liival lesida).

Lisaks Kariibi Merele ja selle äärsetele randadele on ehk 2 liiki vaatamisväärsusi, mille poolest Yucatan kuulus on – maiade varemed ja cenote’d. Viimaste puhul on tegemist lubjakivist pinnasesse geoloogiliste protsesside käigus tekkinud aukudega, mis täitunud põhjaveega. Nimetus tuleb maiakeelsest sõnast dzonot, see tähendab püha kaevu. Maiadele oli tegemist oluliste veeallikatega ja kasutati neid ka riituslikel eesmärkidel. Kuuldavasti sobisid mõned cenote’d hästi näiteks inimeste ohverdamiseks, et jumalaid lepitada. Cenote’sid on Yucatani poolsaarel kokku erinevate allikate kohaselt kuni 8000 ringis ja kindlasti pole kõiki veel avastatudki. Neid on erinevaid – mõnikord on lihtsalt tegemist silindrikujulise auguga keset linna (milles olev vesi võib olla mitukümmend meetrit sügav!), mõnikord aga asuvad need hoopis maa all koobastes. Päris paljud cenote’d on ka turistidele ujumiseks või snorgeldamiseks avatud. Seda muidugi tasu eest. Ja tasu suurus varieerub suuresti sõltuvalt lähedusest turistimajutustele, paiga looduslikust ilust, ning kohaliku haldaja kasusaamissoovist. Tegu on osadega tundlikust ökosüsteemist, mis võivad omavahel maa-aluste jõgedega ühendatud olla. Sellepärast ei tohi cenotesse ujuma minnes olla kaetud päikesekreemi ega putukatõrjevahendiga. Dušid nimetatud substantside mahapesemiseks on kohapeal olemas ja nende kasutamine kohustuslik.

Kes cenote’de vastu sügavamat huvi tunneb, leiab kindlasti põnevat lugemist ja vaatamist google´i otsingutega nagu „10 best cenotes“ või „most instagrammable cenotes“ vms.
Oma reisil nägime 4 cenote-t ja ujumas käisime neist kolmes. Chichen Itzas asuv inimeste ohverdamiseks kasutusel olnud cenote pole nimelt viimaseks tegevuseks avatud.

Chichen Itza – cenote, kuhu ohverdati inimesi

Neist kõige rahakotisõbralikum – 75 peesot (3+ €) cenote Zaci asub sisuliselt keset Valladolidi linna. Sügav vesi võimaldab vettehüppeid päris kõrgelt. Külastajaid oli omajagu ja valdavas enamuses kohalikud mehhiklased.

Valladolid – Cenote Zaci

Kõige kallima – 500 peesot (~22 €) cenote Aktun Chen’ini jõudmine eeldas mitmekilomeetrist sõitu kitsastel džungliteedel Akumali lähedal. Asub see maa all koopas, kuhu valgus tuleb nii loomulikul teel kui ka lisaks paigutatud elektrivalgustitest. Vaated on tõesti lummavad, mõnusa (veidi üle 20-kraadise) temperatuuriga vesi on kristallpuhas ja läbipaistev. Lähedal on ka võimalused kuiva jalaga koopamatkaks ja trosslaskumiseks, muidugi lisatasu eest. Inimesi palju ei olnud ja peale ühe turistigrupi lahkumist oli koobas tükiks ajaks üksnes meie päralt.

Cenote Aktun Chen – kaladega

Cenote Aktun Chen

Hinnalt nende kahe vahele jäi cenote Nicte Ha oma 200-peesose (8+ €) sissepääsutasuga. See paikneb Tulumi lähedal ja ehk nii vinget muljet ei jätnud. Ujuda ja snorgeldada muidugi sai, ning kohapeal kasvas ka palju veetaimi.

Cenote Nicte Ha – vettehüpe

Cenote Nicte Ha

Maiade tsivilisatsiooniga seotud varemete juurde tulles – ka neid on sealkandis piisavalt. Enamik turiste külastab vaid neist tuntuimat – Chichen Itzat. Aga on ka rahakotisõbralikumaid ja vähemrahvastatud alternatiive. Lühiiseloomustus külastatud neljast erinevast kohast võiks olla selline:

1) Chichen Itza
Kuulsaim, suurim, külastatuim ja …. kalleim.
Kohale minna kindlasti avamiseks, ehk 8-ks hommikul. Siis on rahulikum. Kella 10 paiku hakkavad saabuma (peamiselt USA) turistidega täidetud bussid ja meeletud rahvahulgad.
Vaadata on palju, aga püramiidid ja platvormid on nööriga piiratud ning ronida seal ei tohi. Tuntuimad objektid on ikooniline Kukulcani püramiid ja suur pallimängu väljak.
Parkimine maksab veidi üle 3 €, sissepääs ligi 25 € (alla 12 a lapsele ca 3 €). Väga palju suveniirimüüjaid ja peale mõningat kauplemist võib täiesti mõistliku hinnaga oste teha üsna suure valiku hulgast.

Chichen Itza – Kukulcani püramiid

Chichen Itza – suur palliväljak

2) Mayapan
Inimesi on kümneid kuni sadu kordi vähem kui Chichen Itzas, pole vahet, mis kellaajal sinna minna. Ei ole nii suur kui eelmine, aga vaatamist siiski jagub. Ja igale poole – ka püramiidide otsa – võib ronida! Oluliselt rahakotisõbralikum. Parkimine tasuta, alla 12 a laps tasuta, muidu sissepääs veidi üle 2 €. Kolme peale kulus meil üle 12 (kaheteist!!!) korra vähem raha kui Chichen Itzas.

Mayapani varemed

3) Xcambo
Oli au olla ainsad külastajad – kõik ainult meie päralt. Koht märksa väiksem kui eelmised. Igale poole võib ronida, aga hooneid palju ei ole. Põnevam teema on väga suur iguaanide kontsentratsioon, neid nägime kümneid. Imelikul kombel kallim kui Mayapan, aga muidugi oluliselt odavam kui Chichen Itza. Parkimine tasuta, sissepääs veidi üle 3 €/inimene, lastele soodustusi pole.

Xcambo varemed

4) Tulum
Need varemed iseenesest midagi erilist ei kujuta. Ronida ka ei saa. Aga asukoht otse mere ääres ja Tulumi hotellide lähedal tähendab, et külastajaid on palju. Samuti annab rannaäärne asukoht põneva lisaefekti piltide tegemiseks või vaadete nautimiseks. Ka iguaane oli taaskord väga palju ringi liikumas. Kõike seda arvestades oli piletite hind üllatavalt soodne – sama, mis Xcambos – ehk veidi üle 3 € inimene. Küll aga oli tegemist suhteliselt kalli parkimisega – ligi 2 €/ iga alustatud tund. Parkimisplatsi ja varemete vaheline tee on ääristatud suveniiripoodide ja söögikohtadega, kuhu sai ka sisse astutud ning kokku tuli meil maksta 4-tunnise parkimise eest.

Tulumi varemed – mere ääres

Tulumi varemed – rand

Tulumi varemetes

Reisiloo 4. osas tuleb juttu veidi konkreetsemalt külastatud linnadest – Valladolid, Merida, Rio Lagartos, Cozumel, Akumal ning Puerto Morelos.