Uudised ja reisilood

Me tegime seda jälle! Lendasime maikuu alguses Estraveli turundustiimiga nädalaks Lõuna-Prantsusmaale kaugtööd tegema. Loe ka reisiloo 1. osa, kus oli juttu meie villast ja rongiliiklusest. Teises osas juba esimesed muljed Lõuna-Prantsusmaast ja lähemalt Monaco, Antibesi ja Cannesi avastamisest. Kolmandas osas tuleb juttu veel külastatud linnakestest, nt Mandelieu-la-Nopoule, Cagnes-Sur-Mer ja Eze.

Mandelieu-la-Napoule

Meie villast vaid ühe rongipeatuse kaugusel asus väike armas linnake Mandelieu-la-Napoule, kus tahtsime külastada ka Château de la Napoule’i, kuid kahjuks suleti see juba kell 6 õhtul ja peale kl 5 sisse enam üldse ei saanudki, nägime vaid ilusat aeda – seal lubati veidi soodsama piletihinna eest jalutada. Iseenesest oli lossi üles ehitamine ja aia rajamine väga suurejooneline ettevõtmine ja nüüd on loss populaarne vaatamisväärsus nii turistide kui kohalike seas. Loe ajaloost lähemalt siit.

Linnake asub mere kaldal, kus kaunis jahisadam ja kena promenaad jalutamiseks. Õhtusöögi sõime linna väiksel sisetänaval, mis oli ääristatud imearmsate restoranide ja baaridega. Tellitud söögid olid enamikus päeva eripakkumised, värskest lihast ja kalast. Hinnaklass täiesti mõistlik, mis jäi pearoogadel 15-23 € juurde. Mõnusalt aega veetes jätkus juttu kauemaks ja unustasime vaadata rongiaegu tagasisõiduks. Korraga oli viimane rong läinud, kuid õnneks on siin ka Bolt täiesti olemas. Mõned said isegi Teslaga sõita.

Cagnes-Sur-Mer

Reedese tööpäeva lõpul otsustasime taas seigelda mõnda lähedalasuvasse linnakesse. Kiire guugeldamise tulemusel võtsime sihiks meid internetis imeilusate piltidega kostitanud Cagnes-Sur-Mer’i. Ca 25 minutit rongisõitu ja olimegi kohal. Esimene mulje rongijaamast väljudes oli suhteliselt ehmatav – piltidelt nähtud ilusat kivist vanalinna polnud kusagil näha. Taaskord google maps lahti ja selgus, et peame jupp maad ikka jalutama ka, et iluni jõuda. Umbes kilomeeter jalutamist ja juba hakkas lähenema ka korralikult ülesmäge viiv vanalinn ehk Haut de Cagnes, mis pakkus meile nunnusid kitsaid tänavaid ja väikseid väljakuid, mis meie õnneks olid peaaegu täiesti turistivabad. Lõpuks jõudsime ühele suurele väljakule, kus kohalikud nautisid ilma ja veini, üks meesterahvas mängis pargipingil kitarri, lapsed lustisid üheskoos ja koerad mürasid – igati idülliline vaatepilt. Muidugi kirsiks tordil oli vaateplatvormi vaade ümberkaudsetele mägedele ja orgudele – selle kõige juurde otsustasime jääda kauemaks ning sõime vaateplatvormi ääres olevas restoranis ka õhtust. See suhteliselt kogemata leitud lummav vanalinn oli tõesti üks meeldivamaid üllatusi terve reisi jooksul.

Eze

Laupäeval, meie reisi eelviimasel päeval, otsustasime ette võtta paraja seikluse imekaunisse keskaegsesse Eze külla, mis asub mere pinnast 400 m kõrgusel ning kuhu jõudmine auto puudumisel on paras ettevõtmine. Tasub arvestada, et Eze-Sur-Mer rongijaam asub keskaegsest Eze külast 400 m allpool ning üles saamiseks on põhimõtteliselt vaid üks viis – jalgsi matkates mööda kuulsat Nietzsche matkarada (Chemin de Nietzsche), mis võib mõnele paras katsumus olla, kuna rada on kohati päris järsk ja kivine.

Meie otsustasime minna lihtsamat teed pidi ning sõitsime rongiga Cannesist Nice’i Riquier jaama, kust edasi suundusime bussipeatusesse, et sõita sealt siis otse üles Eze Village´isse.
Õige bussiliini ja peatuse leidmine tundus esialgu paras pähkel aga lõpuks sujus kõik siiski väga ladusalt. Kes plaanivad sama teekonda ette võtta, siis soovitame minna Nice Riquer rongijaamast 750 m kaugusel asuvasse Terra Amata bussipeatusesse, kust lähevad Eze Village´isse bussiliinid 82 ja 112. Bussisõit möödub kaunite vaadete saatel ja kestab u 20 minutit. Sõiduplaane saab vaadata veebist www.lignesdazur.com/en.

Bussisõit viib küll Eze külale oluliselt lähemale kui rong aga siiski tuleb ka Eze bussipeatusest korralik tõusutee ette võtta. Aga see, mis ees ootab, on seda igati väärt. Eze on tõeline muinasjutu küla keset Prantsuse Riviera mägesid, kust avanevad hingematvad vaated Vahemerele ja ümberkaudsetele mägiküladele. Külakeses leidub palju kauneid nurgakesi, kitsaid tänavaid, armsaid poekesi ja vaateplatvorme, kus kadestamisväärseid pilte teha.

Arvestada tuleb muidugi rohkete turistide hordidega ja päris ilma võõraste nägudeta pilte on pea võimatu teha. Mööda kõike seda ilu jalutades on võimalus sisse põigata paljudesse suveniiri- ja käsitöö/kunstipoekestesse, kus hinnatase ei olegi nii kõrge kui võiks arvata. Mitmed meist ostsid endale sealt kauneid ehteid, täisnahast kotte ja parfüüme. Samuti leidub seal kohvikuid, kus keha kinnitada või klaasike veini vms nautida.

Kõige parema vaate saamiseks tasub kulutada veidi veel raha (7 €) ja osta pilet botaanikaaeda (The Exotic Garden of Eze), mis asub küla kõige kõrgemas tipus (429 m merepinnast) ning kust väidetavalt avanevad vaated kuni St-Tropez´ini välja. Meie reisiseltskond sinna seekord ei jõudnud, kuna olime pisut ajahädas. Nimelt otsustasime ette võtta matka mööda eelmainitud kuulsat Nietzsche rada alla rongijaama poole ja sellega tuli arvestada ligi tunnise ajakuluga, umbes nii kaua see meil aega võttis ka. Soovitame soojalt see rada allamäge ette võtta ja kes füüsiliselt veel rohkem katsumusi soovib, võib selle raja ka üles suunas ette võtta. 400 m allapoole kulgev 4,2 km pikkune rada on täiesti paras rahulik matk ka mitte kõige sportlikematele inimestele. Umbes pool rajast viis läbi puude ja võsa aga päris mitmes kohas avanevad ikka hingematvad vaated merele ning taas võimalus jälle suurepäraseks pildimaterjaliks. Rada lõppeb peaaegu mere ääres, otse rongijaama juures, kust on matkast väsinuna mõnus rongile istuda ja “koju” sõita.

Kokkuvõte reisist

Nädal Lõuna-Prantsusmaal möödus tempokalt ja lõbusalt – võib öelda, et kõik õnnestus taaskord ladusalt. Reisi jooksul saime kolleegidega veel lähedasemaks ja kinnitust sellele, et meil on koos ikka üks mõnus punt, kellega tore nii ühiselt tööjutte rääkides kui vabal ajal.

Kokkuvõttes võime öelda, et ei ole Lõuna-Prantsusmaa nii kallis midagi kui ette kujutasime. Mitmed hinnad isegi soodsamad kui Eestis, näiteks take away coffee ja saiakesed olid märksa soodsamad kui meil Tallinnas, samuti saime 3-käigulisi õhtusööke vägagi hea hinnaga nagu eelpool mainitud.

Kellele meeldib shopata, siis leiab seal valikut igale rahakotile. Kuulsa Palais des festivals vastast leiab sellised kuulsad kõrgklassi butiigid nagu Dior, Prada, Dolce & Cabbana, Louis Vuitton jt. Kes piirdub seal vaid window shoppinguga, siis võib suunduda kõrvaltänavasse, kust leiab keskklassi kaubamajad nagu Zara jt. Turistidele on seal lisaks terve pikk tänav kõiksugu erinevate poodidega, kust leiab erinevaid nipsasjakesi, riideid, ehteid, meeneid jms.

Tunne jäi sisse, et tahaks sinna piirkonda kindlasti veel tagasi minna, kuna avastada on veel palju. Suur osa prantsuse võlust ongi see, et osata nautida head toitu, kauneid vaateid ja head seltskonda – selleks tuleb kindlasti aega jätta.

Vaata vahetuid reisimuljeid @estravelgram highlightside alt.

Tahaksid ka reisile? Osta lennupiletid e-poest.

Kui kaalud ka kaugtööd tegema minna, siis 10 praktilist soovitust, millele enne mõelda, leiab siit blogiloost.